www.militaar.net

aj1972 kirjutas:
Tean perekonda kus piirivalvurist isa suunati Narva makstes talle palju rohkem kui muidu.

Kui palju on PALJU? Vaadates avalikke andmeid ..... Kas 40-50 euri on palju (peale maksude mahaarvestamist) arvestades totaalsete muutusetega mitte ainult teenistuja vaid ka tema perekonnaliikmete elus. BTW,kas piirivalvurile kompenseeritakse sõit teenistuskohta või mitte?
Leidsin 22 aastase staazhiga tuttava palga 944.-

Eino, mingisuguse Narva kaarti peaks ikka üles saama kui juba pealetungisuundasid hakatakse määrama. Muidu vaatan, et mõned härrasmehed "ei tönka biiti" ning müstifitseerivad Narva silla võtmepositsiooni.

https://www.google.fi/maps/place/Kreenh ... d28.197222

Kui hästi see nüüd välja kukkus, aga google satelliidifotolt tuleks otsida Kreenholmi.

Altpoolt esimene hele joon on tamm. Tankiga ülesõitmiseks on laiust küll ja veel. Pole vaja imestada, et tammi taga on jõesäng samuti hele. Nimelt algab veehoidla nurgast (all paremal) kanal ja Narva jõgi voolab 2-3 kilomeetrit selles kanalis - täielikult Vene maa territooriumil. Jõe ajalooline ja loomulik säng on kuiv.
Tammist allpool on ca 200 meetrit siledat ja lagedat peapealset jõepõhja - kuni selle saare (Kreenholmi saar) alguseni. Selle 200 meetrise kaldaala keskel, eestipoolses servas on natuke tumedam koht - see on sõiduautodele kohandatud koolmekoht - sellisena juba vähemalt 1990-dast aastast kui kõvemad mehed käisid Moskvitchidega läbi jõe Venemaalt bensiini toomas. Ülejäänud 200 meetrit just sõiduauto ja liinibussiga ületatav pole kuid ilus lauge kallas ei võta uazikutki hingeldamagi. Tigrist rääkimata.
(Muide - selle piirilõigu kohta ma piirivalvuritelt kunagi küsisingi, et mis teil siin selline võsa ja roogandik on? Öeldi, et neil on karm käsk riigipiiri mitte puhastada , kuigi vahendeid on. Mitteamatlikult paluti, et kui võimalik, lükake oma buldooseritega mõned sihid sisse , saab natukenegi hingamisruumi. See oli Ansipi valitsuse ajal. Pärast seda tuli Kohveri juhtum. Ajakirjandus lendas peale ja avastas ilmaime - riigipiir polegi looduses tähistatud! Rohelised mehed ja kohalikud teavad seda ilma et peaks Päevalehe koju tellima.)

Saare kohal jõe ületamine ilma redeliteta suurt ei edene, sest juba iidsetel aegadel kui tsement poolmuidu käes oli ehitati kallasteks püstloodis ca 6 meetrised seinad. See on selleks, et jõevesi kaldaid ära ei uhuks ja tehasehoonete vundamendi ligi ei pääseks. Seal on ka Kreenholmi kosed, milledest internetis palju pilte on.
Pärast saart on jalakäijate sild ( Narva-2 piiripunkt vana nimega) . Sealt midagi ATV-st tõsisemat üle ei mahu, sild ise on ka haprakene ja kergesti lõhutav kuid jõesäng on ikkagi kuiv ja nüüd juba ilma betoonseinteta.

Sealt edasi peaks venepoolsel kaldal silma hakkama sõjaväeosa. Neoonkirja katusel pole.... Minumeelest tegeletakse seal side, elektroonilise luure vms . Kunagi sealkandis elades võis hommikul pilgu aknast välja visata ja vaadata, kas suundantennid on üle puulatvade kerkinud. Mõnikord olid. Siis sai raadio lahti teha, tulid hommikused uudised, päevapoliitika ja mainiti, et täna algavad Kaitseväe õppused Sirgala harjutusalal. Tuli tahtmine raadiotibile kärsitult öelda, et ma tean! Lase edasi!

Eestipoolsel vastaskaldal , vastu jõge, on garaazikooperatiiv - suurusjärgus 200 nõuka normide järgi ehitatud boksi kuhu Ziguli mahtus kuid Volga mitte. Sest tööinimesele polnud Volga ette nähtud . Seepärast hoitakse neis praegult igasugust kola, talvekartuleid ( kanalid on vist kõigis olemas), mõnes ka autot ja paljud on need üldse välja üürinud ja ei tea isegi mis seal sees on. . Jälle üks alternatiiv kus oma moonaladu hoida kui pole viitsimist padrunikaste hrustsovka neljandale korrusele, äsja odavalt soetatud korterisse tassida.
Alles sealt edasi tuleb Ivangorodi HEJ, jõevesi pääseb uuesti ajaloolisesse sängi ja raudteesild on ka sealsamas. Laias laastus on kuiv lõik ca 2 kilomeetrit ning selle tule all hoidmiseks peaks mingid piki jõge tulistavad kuulipildujad üles seadma . Kusjuures need kuulipidurisd saaksid esimesena matsu ära kui asjaks läheb.

Raudteesillast edasi tekib juba tsivilisatsioon. Seal on järjekorras ujumisrand (Lipovka), rannapromenaad, kindlus, Pimeaed kus turistid ja armunud paarid jalutavad ning endast Narva silla ( see on nüüd neljas sild ehk maanteesild) ja kindluse taustal fotosid teevad. Ei usu, et rohelised mehed niisugused matsid on ja seda idülli rikkuma hakkavad Mumeelest keskenduvad nad pigem Kreenholmi rajoonile.

Kreenholmi rajoon on kõige lõunapoolsem ja normaalsed inimesed seal vabatahtlikult ei ela (ma elasin mitte niiväga ammu umbes neli aastat - polnud väga vigagi) Mida enam põhja poole piki jõge, seda rohkem rikkust tänaval näeb. Koorekiht elab nagunii Narva-Jõesuus ja sealtpoolt tuleb hommikuti Lexuste ja Landcruiserite katkematu vool. Narva ja Narva-Jõesuu on umbes samasugused mõisted nagu Riia ja Jurmala.

Kreenholmi rajooni võtmekoht on piki piiri asetsev suuresti mahajäetud tehasekompleks. Ca 30 hektarit. Praegultki jookseb mõni uljaspea üle jõe ja peidab end keldritesse ära. Keldrid on seal väääääga suured, vääääga sügavad ja väääääga pimedad. Turbiiniruumides kus enne elektri leiutamist vesirattad olid võib kivi mõnest luugist sisse visata ja juppa aega võtab kuni allpool sulpsatus käib.

Kreenholmi elluäratamiseks on tegelikult igasuguseid plaane tehtud, kaasaarvatud www.narvagate.eu. mis venelaste raha ootas, sest meeldigu või mitte - see on Peterburi eeslinn. Aga siis tuli Ukraina sõda, sanktsioonid ja raha sai otsa.
Vahepeal räägiti tõsiselt Sisekaitseakadeemia Kreenholmi kolimisest - see oleks pidanud tulema fotodelt nähtavasse nelja torniga hoonesse. Seal on praegult ainukesena elutegevust - elekter, kanalisatsioon, küte ja peldikud töötavad ning tehasemehed ketravad nailonniiti. Nad oleks hea meelega minema kolinud kuid ametlik jutt oli, et remondiks (tehasest õppehooneks) raha pole ja keegi ei taha sinnakanti õpetajaks tulla. Aga võib-olla tehti riskianalüüs ja otsustati, et Sisekaitseakadeemia paigutamine kohe vaenuliku piiri äärde ei omaks maailmas analooge.

Aitäh üliväga sisuka postituse eest!

vanahalb kirjutas:Laias laastus on kuiv lõik ca 2 kilomeetrit ning selle tule all hoidmiseks peaks mingid piki jõge tulistavad kuulipildujad üles seadma .

Ja piirijoonele aia ehitama. Ja prožektorid paigaldama. Ja patrullimiseks mingi raja tekitama.

Ja siis laseb venelane sellele kõigele vee peale

Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis ainus viis, kuidas hoida ära massilist sisseimbumist linna peale, tundub olevat Eesti poolse perve peale aed ehitada koos võškade ja keelutsooniga. Mis on tänastes oludes võrdlemisi kujuteldamatu.

Kriku kirjutas: Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis ainus viis, kuidas hoida ära massilist sisseimbumist linna peale, tundub olevat Eesti poolse perve peale aed ehitada koos võškade ja keelutsooniga. Mis on tänastes oludes võrdlemisi kujuteldamatu.

Need müüdid elavad ka visalt edasi, et Kreenholmi ja vastaskaldal asuva linavabriku kommunikatsioonid on nõukaajast saadik ühendatud ning üle saab tulla maa alt. Lääne-Berliinis olevat ka niimoodi olnud
No ei tea. Kui ongi, siis piirivalvurid teavad ja valvavad,
Soojatrassid jooksid nüüd küll maa pealt ja mis krdi põhjusel peaks hakkama mingeid solgitorusid jõepõhja paasi raiuma?

Muidugi kui venelastel muud targemat teha pole, võivad nad sellise käigu uuristada ja kuhugi keldritesse või kanalisatsiooni välja jõuda. Hiina rahvaarmeel pidada see suht rutiinne võte olema

Kriku kirjutas: Muidugi kui venelastel muud targemat teha pole, võivad nad sellise käigu uuristada ja kuhugi keldritesse või kanalisatsiooni välja jõuda. Hiina rahvaarmeel pidada see suht rutiinne võte olema

Alati võib võtta Narva lihtsalt meeletu STV tule alla, paar tundi õudset marutuld ja siis lihtsalt läbi marssida. Päris alguses võib tuua kopterid ka appi. Hea oleks enne ka elektroonilise luure masinad piiri ääre vedada, et liiga kiiresti sõna ei liiguks kohapealt. Ega enne, kuni see mass piiri äärde koguneb. Oma oblasti mobiilitorne välja lülitada pole venelastel mingi töö. Eesti omade kohta ei ole kindel. Aga pensionärid baaside lähedal või misiganes meie salarelv on ilmselt ei töötaks. Kui esimese löögi mass ikka kiiresti, alla päeva koguneb. Peale esimest matsu on suva niikuinii. See kui sillamäel keegi mürinat kuuleb, suitsu näeb ja kuhugi helistab on liiga segane ja sellele ehk nii usinalt ei reageerita. Kuid selleks ajaks on kõik inimesed, ka piirivalvurid, kas keldris või traumapunktis, nii et sillad ja tammid on sõidetavad.

28 või 48 tundi vms jääb veel aega Tallinnat võtta või mis see RAND number oli. Ja paar Ämari lennukit alla lastud ja ülejäänud õhku ei tõuse, ootavad abiväge.
Muidugi on selleks ajaks mobilisatsioon juba usinalt käimas ja/või vähemalt kaugemad telefonid punased.

Kuskil Narvast põhja pool olla Venemaa poolelt korralik magistraaltee peaaegu jõeni välja ehitatud. Kellelgi rohkem infot? Kas naistejutt või tõde, siis mis eesmärgil? Kas pioneerivarustusega (mobiilsed või pontoonsillad) on võimalik nii üle jõe tulla?

Guugli satelliidipilt igatahes midagi sellist ei näita.

100% kindel just ei ole aga minu arust on sellest teest siin kusagil teemades ka varem juba juttu olnud - keda huvitab, tasuks mõelda otsingusõnade üle...

Harilikult ma ei eksi sellistes (mälu)faktikestes.

Piiteri tee olla kuuldavasti päris vastuvõetavas olukorras...

Kuskil Narvast põhja pool olla Venemaa poolelt korralik magistraaltee peaaegu jõeni välja ehitatud. Kellelgi rohkem infot? Kas naistejutt või tõde, siis mis eesmärgil? Kas pioneerivarustusega (mobiilsed või pontoonsillad) on võimalik nii üle jõe tulla?

Narvast põhja poolt pidi tulema uus sild ja Narva ümbersõit. Sellest räägiti juba 50a. tagasi. Eesti poolel on maagi selleks broneeritud. Sild asukoht oli kavandatud umbes sinna, kui tank praegu on.
Ma Narvas koolis käinud.

Samas tuleb meelde, et Prantsusmaa ehitas piirile kindlustusi, milledest sakslased lihtsalt mööda läksid.
Keeruline on see kaitsmine. Diversandid saavad varem sisse imbuda, külvates oma tegevusega piisavalt segadust. Ja siis saavad juba väikesed grupid eri kohtadest sisse tulla. Pole võimalik kõiki hiireauke kinni toppida

http://wikimapia.org/#lang=en&lat=59.42 ... 1&z=12&m=b

Wikimapia kaardil on näha jõega paralleelne tee. Nüüd on see paremaks tehtud.

Sildade hõivamine on möödapääsmatu, kui vastane soovib etendada "VF relvajõud ei osale". Jutud, kuidas Narva jõest saab pioneeritehnikaga üle kehtivad siis, kui ületamine toimub VF lipu all. Muul juhul tekib jälle vana probleem, mis Vojentorgi poes neid sillatanke rahvale jagatakse.

Kui plaan on etendada mässulisi kasakaid, rahvaülestõusu või Ida-Viru omakaitsemalevaid, siis on relvastuse level maksimaalselt kergejalaväepataljoni oma, sh sillad on usutavuse projektis hädavajalikud. Muidugi, suvel on ka võimalus sumbata läbi kuivava jõesängi, aga see on ainult suvel.

Kapten Trumm kirjutas:Kui plaan on etendada mässulisi kasakaid, rahvaülestõusu või Ida-Viru omakaitsemalevaid, siis on relvastuse level maksimaalselt kergejalaväepataljoni oma, sh sillad on usutavuse projektis hädavajalikud.

Ei saanud aru.

Kapten Trumm kirjutas:Muidugi, suvel on ka võimalus sumbata läbi kuivava jõesängi, aga see on ainult suvel.

Jõesäng on kuiv sellepärast, et vesi on mujale juhitud ning all on paas. Oled sa ikka päris kindel, et tead, mida räägid...?