www.militaar.net

Härra Farage väljendab pettumust, et EL britid koroona-variandi kiire leviku tõttu Euroopast ära lõikasid. Ma just mõlgutasin, et küllap härra Farage tänab eurooplasi oodatud sammu eest, sest mis saab parem olla kui piir Euroopaga. Nüüd jõulude ajal taoline segadus ja piirangud ei ole aga poliitikule meele järgi. Arvab, et eurooplased kasutavad võimalust ÜKd mageda kaubandusleppega survestada. Jama käib küll juba aastaid, et hea leping sõlmida.
Briti kõmupress annab muidugi hagu, aga pilt paistab tõesti kehva - jõledad veokite järjekorrad pääsemaks mandrile ja rahva paanikaostud kaubanappuse kartuses.
https://www.dailymail.co.uk/news/articl ... fears.html

Tundub, et kokkulepe saavutati.

Suurbritannia ja Euroopa Liit sõlmisid viimase hetke kaubandusleppe. Osapooled teatasid jõululaupäeval, et saavutasid viimaks üksmeele Brexiti-järgse leppe osas, mille üle on peetud keerukaid läbirääkimisi juba üle kümne kuu.

Algselt oodati, et Suurbritannia peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kuulutavad kokkuleppe välja jõululaupäeva hommikul pärast öiseid kõnelusi, ent selle lõplik kinnitamine venis siiski pärastlõunani.

Leppeni jõuti napilt nädal enne Suubritannia lahkumist Euroopa Liidu ühisturult 1. jaanuaril.

EL-i ametnikud ütlesid juba kolmapäeva õhtul, et kõnelustega ollakse lõppjärgus. Täna vaieldi Briti meedia teatel veel kalanduskvootidest kõnelevate punktide üle.

Euroopa Liidu ja Suubritannia vaheline kaubanduslepe hakkab ametlikult kehtima alles pärast selle heakskiitmist kõigi liikmesriikide poolt. Tõenäoliselt antakse sellele aga ajutine heakskiit veel enne seda, vältimaks brittide leppeta lahkumist 1. jaanuaril.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=92079503

Ja ongi Brexit tehtud.

Brexiti üleminekuaeg on lõppenud ja Ühendkuningriik ei järgi enam Euroopa Liidu reegleid.

Jõustus uus leping kaubavahetuse, reisimise, sisserände ja julgeolekualase koostöö asjus.

Peaminister Boris Johnsoni sõnul on Ühendkuningriigil nüüd võimalus teha asju teistmoodi ja paremini. Johnson, kes oli nn lahkumiskampaania üks võtmefiguure 2016. aasta referendumi ajal, nimetas Brexitit imeliseks hetkeks Suurbritannia jaoks.

"Meie vabadus on meie endi kätes ning meie enda ülesanne on see maksimaalselt ära kasutada," sõnas peaminister uue aasta kõnes.

Briti poliitikavaatlejad märgivad, et peaminister Johnson puudutas oma uusaastatervituses Brexitit ainult põgusalt ja keskendus rohkem viirusekriisile ning lõppenud aasta süngusele.

Suurbritannia pealäbirääkija David Frost kirjutas Twitteris, et Suurbritannia sai taas täielikult iseseisvaks riigiks.

Konservatiivist parlamendisaadik Bill Cash nimetas Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust suveräänsuse ja demokraatia võiduks.

Prantsusmaa peaminister Emmanuel Macron ütles, et Suurbritannia jääb liitlaseks ja sõbraks.

Brexiti vastased on aga endiselt veendunud, et riigi olukord muutub halvemaks kui Euroopa Liidus olles.

Šoti peaminister Nicola Sturgeon, kelle eesmärk on viia iseseisev Šotimaa tagasi Euroopa Liitu, kirjutas Twitteris: " Šotimaa on peagi tagasi, Euroopa. Jätke tuli põlema."

Iirimaa välisminister Simon Coveney ütles, et Brexitis pole midagi tähistamisväärset ning Suurbritannia suhe Iirimaaga on nüüd senisest erinev. Samas soovis ta Suurbritanniale kõike head.

Kuigi Brüsselil on kahju Brexiti üle, on seal siiski teatud kergendustunne, et protsess läbi sai. Euroopa Liidu hinnangul muudab Brexit nii liidu kui ka Suurbritannia nõrgemaks.

Uue korra kohaselt saavad Briti tootjad tollivaba ligipääsu Euroopa Liidu turule, see tähendab, et imporditolli Ühendkuningriigi ja Mandri-Euroopa vahel liikuvatele kaupadele ei kehtestata.

Inimeste vaba liikumine aga lõppes. Ettevõtjatele ja ka reisijatele tuleb paberitäitmist juurde. Autojuhtidel on vaja lisadokumente, lemmikloomade kaasavõtmiseks peab olema tervisetõend.

Ühendkuningriik ei osale enam Euroopa õpilasvahetuse programmis ERASMUS.

Reisimine Iirimaa ja Suurbritannia ei muutu, aga kaubavahetuses kehtivad Põhja-Iirimaale erireeglid. Gibraltaril jääb Schengeni leping kehtima ja piir Hispaaniaga jääb lahti.

Samas on osapooltel veel tarvis rääkida läbi praktilised küsimused. Seni pole paika pandud, milline saab olema Suurbritannia finantsteenuste ligipääs ühisturule, samuti milline saab olema koostöö kliimamuutuste osas. Lisaks on uues kaubandusleppes punkt, mille järgi vaadatakse lepe iga viie aasta järel üle. Neil põhjustel leiab Euroopa Liit, et vähemalt lähiajal kõnelused Suurbritanniaga ei lõpe.

https://www.err.ee/1225438/suurbritanni ... dis-lopule

Noh,esimesed paar nädalat on eraldumine toimiv ja huvitav on see,et Suurbritannia kalurid on juba protestimas,mitte selle üle,et EL kaluritele võimaldati ka mingis osas Briti majandusvõõndis kalastada aga selle üle,et kala ja kalatooteid ei ole enam sellises mahus võimalik turustada nagu vanasti.Siseriiklik tarbimine on jäänud samaks aga vot selle ekspordiga Euroopasse olevat nadi.
Ja kuigi tariife nagu ei oleks,mis teeks kala hinna mandri Euroopa jaoks kõrgeks,siis probleemiks on tekkinud paberimajandus.Nimelt,kuna UK loetakse EL jaoks nüüd kolmandaks riigiks,siis peavad britid paberitega tõestama,et püütud kala ei ole edasimüüdud kalapala vaid endapüütud toode.Selle tõestamiseks on aga vaja igakord posu pabereid valmis vorpida,mida halvaks üllatuseks ei osatud ette näha.Ju siis mõteldi,et kõik jätkub nagu vanasti.Ei ole nagu kuulnud,et EL suuremate kalastuskvootidega riikide kalurid oleks hakanud eriti nurisema,et nende püügipiirkondasid kärbiti.Pakun,et nende riikide kaluritel on ootamatult tekkinud nõudlus,millest tingitud hinnatõus kattis madalamad püügikogused.
https://www.youtube.com/watch?v=qMLF45v4XPM
Teisalt on hakanud nurisema ka Briti kergetööstusefirmad,sest üllatuseks üllatuseks on selgunud,et nende enamus toodangust tuleb Aasiast ja reeglite järgi,mis lubab ainult 70 protsendiliselt UK toodetud kaubal tariifidevabalt EL-i on pannud kogu selle vahendusimpeeriumi(sisuliselt on ju terve Euroopa kergetööstus kolinud Aasiasse ja vaid vähesed luksustootjad teevad seda Euroopast) rumalasse olukorda.Enam nagu ei saagi ilma tariifideta kaupa Aasiast via UK enam müüa.
Väga tugevalt on ka kukkunud selle tunnelirongi kasutamine.Osaliselt on see ka kindlasti epideemia süü aga pakun,et see Brüsseli otsa vähene kasutus on ikkagi seotud ametnikega,kes enam Brüsseli vahet ei sahmi.
Minule endale ei mahu aga pähe see,et P-Iirimaal olevat raskusi juurviljadega,kuna tollipaberite vormistamised Iiri Vabariigi-P-Iirimaa piiril kipuvad nii kaua venima ,et Iiri Vabariigi poolsed tootjad ja EL-ist tuleva kauba vahendajad on hakanud koguseid vähendama,et väheneks hapuks minema kõõgivilja kogus.Eks selle tulemuseks on hinnatõus selle provintsi elanikele,ega siis auk tühjaks jää ning kui hinnatõus paigas,küll siis ka kaup lettidele tagasi tuleb.
Vaatasin ka huvi pärast The Irish Times BREXIT-i poolseid uudiseid ning silma jäi aiandust ja põllumajandust sisaldav materjal.Kes on käinud või elanud Iirimaal teab,et traditsiooniliselt harrastavad iirlased nagu ka britid aiandust.
https://www.irishtimes.com/life-and-sty ... -1.4456502
Huvitav lugemine.Ja kuna iirlaste jaoks on aiandus ja põllumajandus üks suurematest majandusharudest,siis on huvitav võrrelda analoogi sellest,kui meie suurest turust Liidu näol eraldusime.
Küll on aga stardipositsioonid ja üldse sidemete taust absoluutselt erinev meist.
Ühesõnaga uute reeglite järgi on britid seotud väga rangete nõuetega,mis puudutab nende aiandus ja põllumajandustoodangut.Ning ekspordi puhul EL-i riiki tuleb järgida EL-i eksport-import reegleid, mis on kehtestatud kolmandatele riikidele.Kuna aga suuremad istikute(nii iluaianduse,kui ka taimede) müüad Iirimaal on Briti firmad või nende tütred,siis on tekkinud hinnatõus sellises mahus,et iirlased on hakanud põõrama tarneahelaid,kas Euroopasse(Holland on toodud näitena) või Aasiasse.Aasiast eelkõige otsitakse partnereid iluaianduse jaoks(seemned,istikud),Euroopast aga seemnekartulit.Traditsiooniliselt on Iirimaa hankinud seemnekartulit Šotimaalt aga erinevate nõuete tõttu brittidele on Hollandist ostetav muutumas hinna osas paremaks.
Nii Briti,kui Iiri firmad on kommentaarides väga kidakeelsed.Brittide poolt selgelt on näha kommentaare,et ehk asi hakkab laabuma paremini kevadeks,hetkel aga peavad iirlased arvestama hinnatõusuga.Iiri pool aga otsib paremaid tarneahelaid.

Šotimaal on 6. mail parlamendivalimised ning Sturgeoni programmis on uus referendum: https://www.err.ee/1608084505/sotimaa-l ... ferendumit

Pärast Brexitit on iseseisvuse pooldajad enamuses.

Boris pidavat kiirkorras reisima Šotimaale,et rääkida referendumist ja rahadest,et katta tekkinud augud kalameestele,kes esimese kahe nädala jooksul vihastasid nii välja,et lausa sõitsid parlamendi ette veokitega tuututama.
See paberimajanduse kasv oli vist nii suur üllatus,et osad kalurid on hakanud oma saaki merel müüma EL riikide kokkuostjatele,mis hakkab tööta jätma Suurbritannia enda kalatöötlejaid.

Kui inglastel Brexitist muud kasu pole siis vähemalt oma vaktsiinid saavad kiiremini kätte kui EUs olles.

Eile sattusin Briti juhilubade pildi otsa juhuslikult ja seda vaadates tabas mind mõte, et UK-s on nüüd terve hulk dokumente, mis sisaldavad EU logo ja tuleb välja vahetada. Juhiload, kõiksugu valitsusdokumendid, autode numbrimärgid jms.

Hommikul teatas raadio brittide pahameelest, et paki tellimine välismaalt on nüüd kallim.
No tule taevas appi, et ameeriklased ei mõtle peaga, on veel arusaadav, aga et britid ka, kui joosti brexiti populismi järgi....
Peagi saame teada, kuidas Briti ettevõtted on hävinud (või asunud kiirkorras kolima ringi EL piiresse).

Sest kesse tahab mingi pisiasjaga liigset tüli - kui sama asja võib osta EL seest liigse tüli ja kuluta.
Järgmine pauk saab tulema ilmselt Shotimaa suunalt - kes Briti ääremaana tahavad olla EL-is (mõistes selle kasulikkust) ja seetõttu tahaks iseseisvuda.
Jääbki sellest impeeriumist järgi kaks kolmandiku Briti saartest.

Näiteks pakki tellides ma üldiselt väldin väljaspoolt EL-i tellimist - lihtsalt ebay kärutab sulle automaatselt otsa kohe impordi käibemaksu ja tollivormistamise kulud, mis võivad olla nii veerandi paki hinnast, kui on 1000 eurone asi, siis päris tuntav summa.

Ma üldse ei imesta, kui Põhja-Iirimaa tahab ka ülejäänud Iirimaaga ühineda, et elu oleks nagu enne. Teeme suure Britannia väikeseks jälle!

Protestantide hulgas on ka praegu piisavalt neid, kes oleks nõus selle vastu järjekordset kodusõda pidama.

Kriku kirjutas:Protestantide hulgas on ka praegu piisavalt neid, kes oleks nõus selle vastu järjekordset kodusõda pidama.

Kaasfoorumlane nagu nägi midagi ette tulevikust.
Postimehes oli artikkel,kus mainiti,et P-Iirimaa tolli ja piirivalvele on hakatud tegema ka reaalseid terroriähvardusi,mille tõttu pandi osad piiri ja tollipunktid kinni.Mis tähendab seda,et kaalukausile on liikunud see P-Iirimaa eristaatuse küsimus.Tundub,et ähvardusi tegid protestantide paramilitaarid,kellele ei meeldi hetke P-Iirimaa eristaatus,kuna sisuliselt tolli ja piirikontroll on liigutatud nendesse sadamatesse,kust praamid liiguvad Suurbritannia poole.Mis tegelikult on justkui sümboolne algus Iirimaa ühendamiseks.
Kui nüüd pendel liigub tagasi ja Boris kehtestab tolli ja piiripunktid otseselt piirile,siis on IRA paramilitaarid platsis.
Kihla vedama ma ei hakka aga kuna elasin 2004-2007 Iirimaal piirkonnas,kus enamik toetas Iirimaa ühendamist ja IRA-d,siis sellise tsenaariumi korral on verevalamise algus küllalt lähedale uuesti liigutatud.
Ma ei ole kindel kuidas sellisel puhul reageerib poliitiliselt USA,kes on Suure Reede rahuleppe garant aga EL võib küll vist oma osa rahuleppe protsessis seisatada.
Sky Plus videouudistes(nädal vana) oli terve pikk jutt autotranspordist ja väikefirmadest.UK enda autotranspordi ettevõtete liidu juhid külmalt ütlesid välja fakti,et võrreldes 1 jaanuariga 2020 on hinnatõus neile olnud 48 protsenti ning eelnenud lepete ülesütlemise protsent kogunisti 168 protsenti tõusu võrreldes aastaga 1 jaanuar 2020.
Liidu ühe liikme jutust tuli välja,et keskmiselt saab nende liidu liikmeskonna ettevõtte autojuht nüüd ühe otsa EL riiki üks kord 14 päeva jooksul,võrreldes varasemaga,kus EL sõidu ots kukkus autojuhile sülle üks kord kahe päeva jooksul.
Mehe sõnul sedasi edasi kulgedes on autojuhtide vallandamised mõõdapääsmatud,kas siis autojuhtide enda avalduste tõttu või lihtsalt pankrotilainete pärast.Boris aga muudkui lubab,et kohe kohe läheb paremaks.
Ootamatult on aga populaarsust hakanud koguma mandri ja Iirimaa otseühendused.Enne seda veeti kaupa sinna ja P-Iirimaale via Inglismaa ja Welsh.Welshi sadamates olevat kaubakäive kukkunud kuni 50 prossa.Mis on hakanud juba otseselt mõjutama kohalikku maksubaasi.

Esimese BREXI-ti kuu jooksul on London City finantsasutused viinud EL finantskeskustesse Pariis,Frankfurt ja Amsterdam 10 protsenti oma finantsvahenditest,mis teeb summa summaarumina 1,2 triljonit naela.
Amsterdam aga on vist kujunemas uueks aktsiavahenduse pealinnaks EL-is,Anverpen ja ka Amsterdam olevat aga juba raskustes vaba kaubanduspindade pakkumisega just ladustamise vallas,Amsterdami laopindadele on tekkinud tugev surve brittide poolt,kellelt on tulnud juba 700 pinnarentimise soovi.Mu noorem tütar,kes on lõpetamas magistriõpet Londonis ja töötab samal ajal ka konsultatsioonifirmas ütles mulle,et nad on ülekoormatud palvetega otsida ladustamis ja vabu tootmispindu nii Hollandis,Prantsusmaal,Belgias ja Saksamaal.Briti logistikafirmad pidid olema ikka väga suure plindri sees.

Tundub, et Brexiti mõju Šotimaa separatismile hakkab üle minema:

2014. aastal toimunud rahvahääletusel oli 55% hääletanud šotlasi iseseisvumise vastu. Kui Sturgeon peakski suutma ületada kõik karid ja jõudma uue referendumini, pole sugugi kindel, et nüüd tuleks teistsugune tulemus. Uuringufirma Savanta ComRes värske küsitluse järgi hääletaks nüüd Suurbritanniast lahkulöömise vastu 49% ja poolt 42% valijaid. Analüütikute arvates on iseseisvumissoovi muu hulgas vähendanud Suurbritannia edukas vaktsineerimiskampaania.

https://epl.delfi.ee/artikkel/93322097/ ... hoogu-anda

Eks see ole neile arusaadavalt keeruline ka isegi kui peaks "jah" sõna tulema. Paar murekohta:

1. ELis on mitmeid liikmeid kes sugugi ei kiirustaks neid sinna avasüli võtma. Vastupidi võivad hakata kaikaid kodarasse loopima ja tahtma isegi vetostada. Pean silmas just Hispaaniat kataloonia separatismi hirmus.
2. Šotimaa enda kaubandusest käib enamik siiski inglismaaga, mis tähendab et sinna vahele tekiks ikkka kaunis õudne ja kõrgete maksudega tollipiir, mis vähemalt esialgu kohe kuidagi ära ei tasuks (ja ilmselt läheb ikka aega, kui üldse see asi ELi ja Suurbritannia vahel normaliseerub kaubanduses)
3. Kui ka "Jah" peaks võitma oleks rahvastik ikkagi väga 50/50 pooleks oma arvamusega, nagu Brexiti puhul, et see mandaat ei oleks väga tugev.