82. leht 119-st
Postitatud: 22 Aug, 2010 10:41
Postitas sammal.habe
kas võib olla, et herr Lutz näppis ehk peale-sõda vintpüssist ümberpuuritud jahikat, neid oli peamiselt 32 ja 20 kaliibris...?
Postitatud: 23 Aug, 2010 7:46
Postitas oliver
Olen näinud paari isearetatud Arisaka baasil jahipüssi kus Arisaka lukuraamile oli otsa keeratud tavaline nn. veetoru. Muidugi oli luku esiosa maha käiatud et lööknõel tongi pihta ulatuks ning ka puit oli totaalselt persse keeratud.
Postitatud: 25 Aug, 2010 12:03
Postitas Kiblok
oliver kirjutas:...ka puit oli totaalselt persse keeratud.
Mida moodi?Lühemaks võetud või mida asja...
Postitatud: 25 Aug, 2010 12:35
Postitas oliver
Puit oli lukuraami eest maha lõigatud.
Hülge raud?
Postitatud: 22 Sept, 2010 15:07
Postitas mementoxy
Tere,
Pidi olema hülge raud, kas ka seda vot tahakski teada? Mis ajaperiood ja milline umbkaudne terve isend võiks välja näha?
Raua pikkus siis ~110 cm
Raua tagumine osa pole ümmargune vaid kantis. Lähemal uurimisel tulid ka toru otsas välja väga kummalised jubinad, mis meenutavad plastmassi. Otsa poole on rauas auk, kust nad siis välja pudenesid. Mõõt~1cm
Raud:
Plastmass jubinad rauast:

Mõned pildid veel:
http://infotehnoloogia.pri.ee/militaar/raud%20hy/
Terv ja ettetänades,
Postitatud: 22 Sept, 2010 15:19
Postitas oliver
Vintpüssi lukuraamist ja tavalisest torust tehtud aretis jahipüssipadrunitega laskmiseks. Hülged ei puutu asjasse.
Jubinad on mürskudes kasutatv püssirohi, selle toruga komplekti ilmselt ei kuulu.
Postitatud: 22 Sept, 2010 16:02
Postitas mementoxy
Väga huvitav kombinatsioon, millele viitad. Sama kui tohib küsida, siis kuidas sellisele järeldusele jõuda, on ehk mõni viide või midagi?
Tänud,
oliver kirjutas:Vintpüssi lukuraamist ja tavalisest torust tehtud aretis jahipüssipadrunitega laskmiseks. Hülged ei puutu asjasse.
Jubinad on mürskudes kasutatv püssirohi, selle toruga komplekti ilmselt ei kuulu.
Postitatud: 22 Sept, 2010 17:09
Postitas traatjalg
32 cal peale ümber puuritud ilma lukuta frolovka.Omal ajal liikus neid palju, suht hea kuulipüss oli.
Postitatud: 23 Sept, 2010 9:07
Postitas mementoxy
Volla jah Frolovka, ehk siis googeldamisel sai pisut infi selle kohta:
A Mosin converted into a shotgun is not unknown. They used to make them in Russia before they got postwar production of shotguns going. If what you saw was in 20 gauge, it was most definitely a rebarrel. The Russian conversions (called Frolovka) are commonly in 28 and 32 gauge. I'm not sure even a .410 can be done safely from an original barrel. None of those can be done without a really good machine shop. They also made conversions in larger gauges, but they used surplus Berdan barrels for that.
As far as rechambering, no, you cannot just ream it to 30-06. The 06 is much longer than the 7.62x54, and this would make the chamber protrude past the shank into the thin portion of the barrel. This is why Bannerman conversions are unsafe.
About the only caliber you can safely and easily ream the original barrel for would be 30-40 Krag, but that strikes me as a bit pointless. You wind up with a less powerful round and ammo that is vastly less common than x54R.
If you have enough time and money you can rebarrel a Mosin into almost any caliber short of .50BMG. It's not going to be easy, though. Getting the old barrel out is a pain, for different case heads you will have to rework the bolt head and possibly the interruptor plate and magazine. You will basically wind up making a new rifle.
Postitatud: 05 Okt, 2010 10:10
Postitas oll
traatjalg kirjutas:32 cal peale ümber puuritud ilma lukuta frolovka.Omal ajal liikus neid palju, suht hea kuulipüss oli.
Olge nüüd! vaadake asja tiba lähemalt, lukukoda ju alt kinnine.
Postitatud: 07 Okt, 2010 9:11
Postitas mementoxy
oll kirjutas:traatjalg kirjutas:32 cal peale ümber puuritud ilma lukuta frolovka.Omal ajal liikus neid palju, suht hea kuulipüss oli.
Olge nüüd! vaadake asja tiba lähemalt, lukukoda ju alt kinnine.
Aga on siis ettepanekuid, millega tegu?
T,
Postitatud: 07 Okt, 2010 10:10
Postitas ppp
Oleks võinud paremad pildid teha, eriti lukukojast, aga olgu...
Raud ei ole 110 cm vaid 90 + cm, ülejäänud - ca 21 + cm on lukukoda.
Loogiline oleks, et võiks olla

siis midagi Berdan 2 baasil. On veidi seda nägu ja lihtsalt neid jäänuseid meil ikka on/oli. Tehti ka sileraudseteks ümber ja mõnedel vast ka urgitseti lukukoja kallal natuke, mina selle pildi põhjal küll pead ei anna Berdani eest, aga võib ka olla.
Postitatud: 08 Okt, 2010 10:47
Postitas mementoxy
ppp kirjutas:Oleks võinud paremad pildid teha, eriti lukukojast, aga olgu...
Raud ei ole 110 cm vaid 90 + cm, ülejäänud - ca 21 + cm on lukukoda.
Loogiline oleks, et võiks olla

siis midagi Berdan 2 baasil. On veidi seda nägu ja lihtsalt neid jäänuseid meil ikka on/oli. Tehti ka sileraudseteks ümber ja mõnedel vast ka urgitseti lukukoja kallal natuke, mina selle pildi põhjal küll pead ei anna Berdani eest, aga võib ka olla.
Tänud.
Katsun ka veel paremaid pilte teha.
Sellelt pildilt leiab sarnasust küll:
http://alex---1967.narod.ru/berdan/BERD ... _SHEMA.jpg
Terw,
Postitatud: 08 Okt, 2010 14:35
Postitas mardo
... ilmselt jah pöök või siis riis

suht mõttetu puit .... ja kokkuhoiu mõttes on kaba tagumine osa pikuti kalasabatapiga kahest osast koostatud
Postitatud: 08 Okt, 2010 22:44
Postitas ppp
mardo kirjutas:... ilmselt jah pöök või siis riis

suht mõttetu puit .... ja kokkuhoiu mõttes on kaba tagumine osa pikuti kalasabatapiga kahest osast koostatud
Suht mõttetu puit?

Kas oleks pidanud mustast tammest või karjala kasest olema? Või männi puust nagu siin foorumis millalgi reklaamiti?
Jaapan malenkii - malenkii, japontsov mnogo - mnogo (nagu kunagi vietnamlsed endi kohta mulle Togliatti linnas ütlesid), ega seal polnud ega ole praegu millegagi laristada, tehti mõistlikult ja säästlikult.