www.militaar.net

Lemet kirjutas:


Raadioside salvestuses räägitakse 18st miilist ja kohelejõudmiseks enam kui tunnist.

Kas sellel lingil vale info? https://oona.windytan.com/estonia/

Vahetult peale viimast sideseanssi Europa ja Estonia vahel: Mariella - We should be about 9 miles from Estonia, so we're already on our way there.

Kui tohib siis tsitaat eelmainitud Torsselli raamatust (lk.89):
"Eesti KM ametnik Mati Õun rääkis 2005. aastal sümpoosionil, et Eesti kaitsejõud olid seotud sõjalise veose korraldamisega ööl, kui juhtus õnnetus. Veose võtsid üle Rootsi kaitsejõud. Veokid olid lastitud Eestis. Rootsi oli transiitriik. Veose korraldamist juhtis Eesti vastuluure kapten Riho Ühtigi /kirjapilt muutmata/. Eesti KV juhataja oli Al. Einseln, endine USA armee kolonel. Einseln võrdles tolleaegset Eestit hullumajaga. Mitte mingit kontrolli polnud. On andmeid, et veoks oli olemas tema nõusolek, kuid need on kinnitamata andmed. Eesti toll oli veose laadimisest teadlik ja laskis selle läbi."
Tundub, et mingite Kopli-Vasjade eraärist oli asi ikka kaugel...

Ehk siis läbipääsuga polnud mingit probleemi? St, Eesti oli nõus saatma ja Rootsi vastu võtma?

Kirs kirjutas:

Lemet kirjutas:


Raadioside salvestuses räägitakse 18st miilist ja kohelejõudmiseks enam kui tunnist.

Kas sellel lingil vale info? https://oona.windytan.com/estonia/

Vahetult peale viimast sideseanssi Europa ja Estonia vahel: Mariella - We should be about 9 miles from Estonia, so we're already on our way there.

Jep, minu viga, ma võtsin eksikombel Finnmercanti side jutuks.

Joo, me ollaan 18 mailii itään ja meil kestäis 1h 45min.

Fucs kirjutas:Kas siis mitte keegi ei taha midagi pakkuda, et MIKS koliti mingi hetk militaarkraami vedu reisiparvlaevale ?
Eraldi teema on, et miks seda salaja tehti, aga mind huvitab praegu esialgu rohkem just see, et MIKS üldse.
Kas siis rohkem laevu peale reisiparvlaeva "Estonia" Rootsi ja Eesti vahet ei seilanud?

Olen ka varem siin teemas tsiteerinud aga teen seda korra veel:

Endine Rootsi laevandusameti büroojuhataja Stefan Torssell kirjutas:Laevaga oli pikemat aega veetud lagunenud Nõukogude Liidu sõjatehnikat. Seejärel toimetati sõjaline salakaup edasi, muu hulgas Lähis-Itta. Üks adressaatidest oli Hosni Mubaraki režiim Egiptuses, kellega Rootsil olid juba palju aastaid head suhted. Palju viitab sellele, et kaupa läks ka teistesse riikidesse. Rootsi oli transiitriik.


Rahvusvaheliste reeglite kohaselt peetakse reisilaeva, mis veab sõjalist kaupa, sõjatranspordilaevaks reisijatega pardal. Laev kaotab siis reisilaeva immuniteedi. Kui sõdiv riik uputab niisuguse laeva, et takistada sõjalisel veosel jõuda eesmärgini, loetakse seda sõjaliseks tegevuseks.

Palju aastaid kasutati Estonia reisijaid inimkilbina ebaseaduslike sõjaliste veoste veol, mille eest kandis vastutust Rootsi riik. Reisijaid hoiti teadmatuses.

Laev ei saa uppuda nii, nagu JAIC seda kirjeldas. Estonia põhjas pidi olema auk, mis tekkis kereplaatide purunemise, kokkupõrke või veel tõsisema põhjuse tagajärjel.

Estonia ei olnud tavaline laev, vaid poliitiline projekt, mis lõppes massimõrvaga. Õnnetuse põhjuseid oli rohkem kui üks. Laevahukuni viis paralleelsete sündmuste jada. Alanud hämamisega varjati mitte ainult paljude inimeste vastutust, vaid ka paljude inimeste ebapädevust. Mitte ükski hämamises osaleja ei anna praegu küsimustele vastuseid.

Mis põnev kraam Egiptusesse pidi kahes rekkas olema, et seda põhja lasta? Ja kui tegu oli legitiimne, miks seda varjata?

Arvestades, et Estonia kohta on salastatud materjale ka USA ja Briti arhiivides, siis võib eeldada, et üks neist (või nad koos) olid saajariigiks? Ja nemad vaevalt mingit roostes Nõukogude risu tellivad vaid hoopis midagi delikaatsemat.

Punane elavhõbe?

Crispy kirjutas:Arvestades, et Estonia kohta on salastatud materjale ka USA ja Briti arhiivides, siis võib eeldada, et üks neist (või nad koos) olid saajariigiks? Ja nemad vaevalt mingit roostes Nõukogude risu tellivad vaid hoopis midagi delikaatsemat.

Ei maksa teha liiga kaugeleulatuvaid järeldusi.
Vastavate luureorgnite kaudu liikuvad materjalid omandavad pea automatselt Salajane märke sõltumata kui salajane dokumendi sisu tegelikult on.

Endine Rootsi laevandusameti büroojuhataja Stefan Torssell kirjutas:Rahvusvaheliste reeglite kohaselt peetakse reisilaeva, mis veab sõjalist kaupa, sõjatranspordilaevaks reisijatega pardal. Laev kaotab siis reisilaeva immuniteedi. Kui sõdiv riik uputab niisuguse laeva, et takistada sõjalisel veosel jõuda eesmärgini, loetakse seda sõjaliseks tegevuseks.

See jutt on pidetu, sest see käib riikide kohta, mis on omavahel sõjas. Fakt, et reisilaeval veetakse relvi, ei anna ükskõik kellele õigust sellist laeva põhja lasta. Eesti ei olnud 1994. aastal mitte ühegi riigiga sõjas - ja härra Torssell on usutavasti siiski selle faktiga kursis ka.

Some kirjutas:Mis põnev kraam Egiptusesse pidi kahes rekkas olema, et seda põhja lasta? Ja kui tegu oli legitiimne, miks seda varjata?

Ta ei väidagi, et tol saatuslikul ööl.
MS Estonia asus Tallinn-Stockholm liinile aastal 1993.

Raamat ilmus tal juba mõni aasta tagasi.
Minumeelest suhteliselt tasakaalukas jutt,
ei paista mingi lamemaalane olema.

https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=81055111

Kel artikkel lugemata ja Estonia teema huvitab,
soovitan seda teha. Kas keegi Ta raamatut on lugenud ja oskab
ka üldiselt meest iseloomustada?





Kriku: Ilmselt ei mõeldagi midagi muud kui seda, et
vääritu teoga on tegemist. Sinna juurde ilmestamiseks ka
üks näide. Samas võib juhtuda mingi õnnetus - laevas süttib tulekahju
millest muidu ehk jagu saaks aga mõni õrnem muna võib kõmaka teha ja
tuhat inimest märga hauda viia. Pigem otsisin uuesti selle artikli üles
Fucsi küsimusele vähemalt osaliseks vastuseks.

Smith kirjutas:Kas keegi Ta raamatut on lugenud ja oskab
ka üldiselt meest iseloomustada?

Kõik mis raamatus sisaldub on väidetavalt faktid ning allikatega kinnitatud - ning allikaid on muljetavaldavalt palju. Vähesed oletused ja fiktsioonid on eraldi väidetud.
Vägagi realistlik raamat ja soovitan.
Autori enda kohta ei oskagi muud öelda kui et tundub et on kahe jalaga maa peal.

Lemet kirjutas:

Kirs kirjutas:

Lemet kirjutas:
Raadioside salvestuses räägitakse 18st miilist ja kohelejõudmiseks enam kui tunnist.

Kas sellel lingil vale info? https://oona.windytan.com/estonia/

Vahetult peale viimast sideseanssi Europa ja Estonia vahel: Mariella - We should be about 9 miles from Estonia, so we're already on our way there.

Jep, minu viga, ma võtsin eksikombel Finnmercanti side jutuks.

Joo, me ollaan 18 mailii itään ja meil kestäis 1h 45min.

Pääsenud on tunnistanud, et nad nägid vette hüpates distantsil teise/teiste laevade tulesid. Kas kogenumad kasutajad siin oskaks kommenteerida, kas arvestades tolle öö ilma, on 9 miili kauguselt teine laev nähtav?

Kui hetkel ühtegi madalat vihmapilve kahe laeva vahele ei jää, täiesti võimalik. Lõppraporti järgi oli uppumise eel ja ajal selgemaid hetki. Ilm pööras sajusemaks pigem hommikupoole.

vaoinas kirjutas:

Peeter kirjutas:Hakkab jälle sabatants pihta. Ja minu küsimusest eemale loovimine. Ma esitasin oma küsimuse, et kust tuli sisse vesi, mis viis laeva kreeni, asjaolude korral, kui kolm mehaanikut kinnitavad, et laev oli juba kreenis, aga aparell oli vähemalt veel suletud, kuigi sealt tulvas juba vett. Kui aparell oli suletud, siis on uppumist kirjeldav osa lõppraportis ekslik, kuna seal on kreeni mineku põhjusena märgitud AVATUD aparell.

Peeter, selle kohta kirjutasin ma sulle käesoleva teema leheküljel 75. Võtan selle sulle uuesti kokku: See et monitorist nähti aparelli kinnises asendis, ei tähenda, et see oli kinni kogu uppumise vältel, vaid et see oli veel kinni sellel hetkel, kui monitori vaadati - ja see oli üsna õnnetusjada alguses.

No võtsin siis selle lk 75 postituse ette uuesti. Seal on süsteemimehaanik kirjutanud konkreetselt: Ta läks KREENI TÕTTU masinakontrollruumi, kus olid ka kolmas mehaanik ja motorist. Kolmas mehaanik käskis tal kaameraga autotekki kontrollida. Autod olid paigas ja tekil vett ta ei näinud, küll aga tuli vett sisse rambi külgede vahelt. Ta oli kindel, et seda nägi ka kolmas mehaanik. jne. Kirjutan veelkord, et aastate jooksul on korduvalt läbi jooksnud need sõnad mehaanikult : aparell oli suletud. Ja kui ma sellele vastuolule viitan, siis vastus on lihtsalt, et see, et aparell oli kinni vaid vaatamise hetkel???? Aparell läks ise lahti, lasi sitaks-sitaks vett sisse, niimoodi, et laev vajus kreeni, siis läks ise kinni tagasi, vesi kadus autotekilt, laev jäi edasi kreeni ja siis mõne minutiga oma kohale saabunud mehed tuvastasid monitoriga, et ikka veel kreenis olevas laevas: autotekil vett pole, autod on paigas ja aparell on kinni???? Selle jutu välja mõtleja on küll üks tõsine lamemaalane. Samas uppumise skeemis on ära toodud, et aparell oli pärani avatud, alla lahti kukkunud, ja sisse tulvanud vesi kallutas laeva kreeni ja kohe vajusid autod kah selga.
See ise tagasi kinni läinud rambijutu ajamine on samaloll ja meelevaldne jutt, kui väita, et mobiiltelefoniga ei saadud helistada. Täpselt sama loll ja naiivne on ka arvamine, et need Alev Strömmid käisid oma olematu vene keelega kuskil Paldiskites ja muidu gorodokkides veneohvitseridelt manti kokku ahmimas. Pigem oli ikka asi nii, et eestlane ütles svenssonile, et ära sina tule, et kui sa seal võõras keeles kokutama hakkad, siis asi jääb kohe ära, või on hind kohe kümnekordne ja lisaks rublade asemel baksides. Küll me ära klatime ja laeva paneme, ära pabla. No vot ja tiba hiljem ilmub siin postitus kus kirjeldatakse kuidas asjaga olid seotud Kaitseväe eriteenistused ja ka juhtkond. Aga enne seda oli mind tsiteerides keegi postitanud naivistliku mõttevälgatuse, et tema küll usub, et meie omad pole asjaga üldse seotud. Ääremärkus: minu teada pole Eestis kunagi keegi midagi sellist ametlikult tunnistanud, et svenssonitega pundis tegeleti vene armee tehnika pätsamise ja läände sokutamisega.
Miks te seda #usumeVeerpalut stiilis lolli plära ajate?
Lõpetuseks: Kui praegu juba hakatakse arvutama veekogust mis sellest august võis laeva tulla siis on selle inimese peas toimunud juba esimene samm ära- suudab ta seda endale tunnistada või mitte, aga ta on juba hakanud kahtlema selles ise avanevas ja ise sulgevas aparellijutus ja otsib alternatiivseid variante. Ehk siis ta on mõistnud, et kui kreenis oleva laeva autotekil vett polnud, aparell oli kinni, aga sealt hakkas juba vett sisse tulvama, siis ei saanud sealt alles tulvama hakkav vesi laeva ju juba 3-5 minutit varem kreeni ajada. Kui tal on vähegi ajukurde peas, siis tabab ta end järgmiselt mõttelt, et "aga siis on ju lõppraport vale kuna vesi ei tunginud ju autotekile ja ei ajanud laeva kreeni ju aparelli kaudu?" Ka terve mõistusega inimesel võib selline konstruktsioon aju kokku jooksutada, kui ta mõtleb, et "ja mina juba 20 aastat usun seda jura!". Aga sileajudega inimene läheb päris segi ja võib hakata soiguma valetajatest ja/või isesulguvatest aparellidest ja mida iganes, peaasi, et tema maailmapilt alles püsiks. Eraldi kaader omakorda on see, kelle tööks ongi teisi veenda, et kõik just nii oligi nagu raportis kirjas on ja seda eeldades, et enamus ongi sileajulised ja kergelt ära lollitatavad.