Narvas Sõpruse sillal kohtusid nädalavahetusel nääri- ja jõuluvana. Nagu ikka sooviti üksteisele häid pühi. Ootamatu negatiivse üllatuse osaliseks sai aga sündmust filminud telekanali PBK operaator Igor Abramson.
https://em-vod.babahhcdn.com/bb1037/_de ... t=pmonline
Vene suursaadik Eestis Aleksandr Petrov: „Me näeme, et huvi Vene kodakondsuse vastu on jätkuv. Praegu on Eestis kodakondsuseta inimesi umbes 80 000. Nende hulk väheneb umbes 3000 inimese võrra aastas. On ka nn naljamehi, kes ütlevad, et umbes 27 aasta pärast kaob see probleem laualt. See on muidugi halb nali. Kui võrrelda eelmise aastaga, siis on tänavu neid inimesi mõnevõrra rohkem, kuid ikkagi mitte nii palju, kui sooviks. Tendents on ikkagi kasvav.“
https://www.err.ee/885737/vene-suursaad ... vene-passi
Tallinna linnavalitsus moodustas oma 19. detsembri istungil ajutise komisjoni Sergei Dovlatovi mälestusmärgi rajamiseks.
Selle komisjoni esimees ja Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev: „3. septembril 2021. aastal oleks Sergei Dovlatov saanud 80-aastaseks, seega on otsus püstitada tema mälestusmärk Tallinna, millega ta oli ühel oma eluetapil tihedalt seotud, igati õige ja kohane. Kirjaniku Tallinna perioodi elamused on kajastatud tuntud jutukogumikus «Kompromiss», mis on nii vene kui ka eesti kirjanduse üks silmapaistvamaid kirjeldusi absurdsest nõukogude tegelikkusest. Eestis viibimise ajal keelas KGB Dovlatovi esimese raamatu «Viis nurka» avaldamise. Sellest hoolimata kujunes Dovlatov just Tallinnas professionaalseks kirjanikuks.“
Dovlatovi mälestusmärgi rajamiseks moodustatud ajutise komisjoni ülesandeks on korraldada mälestusmärgi kavandikonkurss ja leida mälestusmärgile parim võimalik asukoht hiljemalt 3. juuniks 2019. Komisjoni on kaasatud ka kirjaniku USA-s elava pere liikmed.
https://www.postimees.ee/6481482/tallin ... ovlatovile
Moskva eksperimentaalteatri Elektroteatr Stanislavski juht Boriss Juhanonov: „See on väga mehine samm, et nad (teater NO99) ise end sulgesid. Mehine seepärast, et nad väsisid ja julgesid seda tunnistada. Ja mehisuse all ei mõtle ma siin mõistagi midagi sugudega seonduvat. See oli julge otsus. Nad said aru, et see teatri kestmise vorm, sellisel kujul, selle nimega, on läbi. Ja nad ütlesid sellele (lõpule) «jaa» astudes sel moel küll neile tundmatule territooriumile, mis on nende jaoks täis ärevust, teadmatust. Seda on väga raske teha. Inertsist üle saada, mitte lubada rutiinil, isegi kõige väiksemal kujul, imbuda teatri-tegemise territooriumile. Seda on väga raske teha, sest teater sageli ise hävitab rutiini, tekitab tunde, et ongi millegi uueni jõutud, ehkki seda ei ole. Seepärast suhtun nende (NO99 juhtide) sammu austuse ja mõistmisega.“
Oma tegevuse lõpetada otsustanud teater annab oma ajaloo viimase etednuse Moskvas Meierholdi keskuses, kus 19. detsembril mängitakse festivalil NET Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastust «NO43 Kõnts»
https://kultuur.postimees.ee/6481536/mo ... ehine-samm
Postimehe kolumnist Aleksandr Popov: „Kätte on jõudnud toore armastuse aeg! See armastus on nii toores, et temast pritsib sama palju mahlu, kui lihuniku raiepakult. Ja ärge saage valesti aru. Riigina, mis on koduks visuaalsuhtluse lipulaevale Skype ning Starship Technologies vaprate jagamismajanduse pakirobotite armeele on paslik väita, et kalli kodumaa promokood peaks olema sharing is caring! Aga on olukordi, kus jagatud armastus on pigem taak kui toetus. Eriti veel siis, kui see mööda sind alla voolab või näost maha tilgub. Minu üleskutse on lihtne – kallid noored armunud, palun lõpetage avalikus ruumis ilaralli korraldamine! (Sama kehtib ka «enam-mitte-nii-noorte armunute» kohta ka). Esiteks ei ole säärane läheduseotsimine kuigi praktiline. Teiseks põhjuseks on vastastikuse ülemäärase süljevahetuse tagajärgede ebahügieenilisus. Ja kolmas põhjus on eelmistega võrreldes pigem remark kui tees. Avalikus ruumis partneri näo limpsimine ei ole just kõige esteetilisem eneseväljendusviis.“
https://sobranna.postimees.ee/6481387/a ... kus-ruumis
Postimehe kolumnist ja vene keele õpetaja Andrei Kuzitškin: „2015. aasta uusaasta võtsin aga juba vastu Tallinnas koos abikaasa ja pojaga. Siin, Eestis, tekkisid meil uued traditsioonid. Näiteks kuusk on meil pisike – Eesti kuused maksavad ikka õige palju. See-eest põlevad aknalaual advendiküünlad. Jõule tähistame kodus, uusaastat võtame vastu Vabaduse väljakul ja Raekoja platsil. Kindlasti läheme «Pähklipurejat» vaatama. Möödunud aastal võtsime külalisigi vastu, kelleks oli üks minu keerulise eesti-rootsi sugupuuga tuttav. Jõuluks korraldasin talle «vene köögi» meistrikursuse: õpetasin teda valmistama pelmeene, kokku segama Olivier' salatit ja küpsetama Siberi pannkooke. Kõik selle sõime ka sõbralikult ära. Oleme Eestis juba ära õppinud pidupäeva oma korteris tähistama. Kuid majaseinte vahelt väljas on seda meeleolu raskem leida. Paistab, et uusaastapeo õhustikku leiab Tallinnas 31. detsembri ööl ainult Raekoja platsilt: Venemaa turistid tantsivad, laulavad ja lõbutsevad siin kogu hingest. Lasnamäe, kus ma elan, kohalike venelaste seas peomeeleolu ei tunne. Jah, tulevärki jagub, hingesoojust aga mitte. Möödunud aastal sõitsime 1. jaanuaril viimase bussiga vanalinnast Lasnamäele. Rahvast oli palju, pidu vähe. Üks noormees hüüdis igas peatuses lustlikult: «Head uut aastat, inimesed!» Aga talle ei vastanud keegi … Nüüd siis on kätte jõudmas 2019. aasta … Milline see tuleb, teab praegu Jumal üksi … Kuid mul on kõigile palve: inimesed, oleme üksteise suhtes südamlikumad! Ja siis tuleb peomeeleolu kindlasti meie kõigi koju!“
https://arvamus.postimees.ee/6481085/an ... de-taustal
Postimehe erikorrespondent Ainar Ruussaar: „Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov eksis või vassis teadlikult väites, et Eestis elavate kodakondsuseta inimeste arv väheneb ja suurem osa võtab neist Venemaa kodakondsuse, Eesti võimude statistika kohaselt võtab mõne teise riigi kodakondsuse vaid 14 protsenti määratlemata kodakondsuseta inimestest.“
https://arvamus.postimees.ee/6481127/va ... te-hulgaga
Eesti Käsipalliliit (EKL) teatab suure kurbusega silmapaistva spordijuhi ja käsipalliarendaja Vladimir Jegorovi lahkumisest meie keskelt.
https://sport.err.ee/886122/suri-teenek ... ir-jegorov
Eelmisel reedel suri Tallinnas tuntud vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski (69).
https://www.err.ee/886027/suri-vandeadv ... aroslavski
Fotokunstnik Tanja Muravskaja "Raamat sõdurist" portreteerib Eestit kaitsvaid NATO sõdureid. Noored ja rõõmsad inimesed on üles pildistatud Kaitseväe Tapa linnakus aastatel 2016–2018. Fotoraamatuga jätkab Muravskaja rahvusliku identiteedi ja riigikaitse seoste uurimist. Raamatuga kajastab Muravskaja muutuseid, mis on ühiskonnas kümnekonna aasta jooksul toimunud. Eestit kaitsvast välissõdurist on saanud taas loomulik nähtus.
Muravskaja: „NATO sõdurite missioon on anonüümne, sõdurid on nagu keegi, kes on tulnud siia meid kaitsma ja tal pole nime, tal pole oma ajalugu. Aga mina lähtun inimestest nagu inimestest ja näen neid kui naisi ja mehi.“
https://kultuur.err.ee/886144/tanja-mur ... ui-inimesi
Eesti riigihalduse minister Janek Mäggi: „Direktor tegi lihtsalt selgeks, et seal juhtub selline asi, et sellest väikest arvust eestlastest selle protsesse tulemusena - kui kõik koolid oleks ainult eestikeelsed - toimub vastupidine asi ja nendest eestlastest saavad seal kohapeal venelased. Vene keelt kõnelevate laste hulk on juba praegu eesti koolides väga suur. Vanemad panevad oma lapsi eesti koolidesse, et nad õpiks ära eesti keele. Nii et kõik loosungid poliitikas võivad tuua ju mõned hääled, aga kui neid ellu viia, siis sa võid näha, et saavutad hoopis vastupidise tulemuse, nagu konkreetselt Ida-Virumaal on. Kõik kes leiavad, et on võimalik n-ö eneseabiõpikus toodud punktide põhjal asjad ära teha nii, et kõik eestlased on ühe mõtteviisiga ja venelased on täpselt sama mõtteviisiga, siis seda kindlasti ei juhtu.“
https://www.err.ee/886068/maggi-koolire ... -venelased
15. detsembril andis MTÜ Fond Rõõmukuulutus Vene Teatri juubelikontserdil üle Tamara Solodnikova nimeline näitlejapreemia Vene Teatri näitlejannale Tatjana Kosmõninale.
Kosmõnina: „Olin teatri juubelikontserdi korraldaja ja teadsin hästi, et lavale tuleb näitlejapreemiat üle andma heategevusfondi president Ljudmilla Gans. Samas ei osanud ma uneski näha, et preemia väljakuulutamisel kõlab minu nimi. Auhinna saajana võitlevad minus kaks tunnet — ühest küljest uhkus ja rõõm, teisalt kahtlus ja hämmastus, et millega mina selle autasu välja teenisin. Kulutada preemiaraha millelegi tühisele oleks minu jaoks kuritegu. Mulle omistatud auhinnaraha läheb Kohtla-Nõmme kasside varjupaigale MTÜ Kurrmäu, millega tegeleb ennastsalgavalt ainult üks inimene — Merle Laur.“
Tatjana Kosmõnina toetab võimaluste raames juba aastaid erinevaid loomade varjupaiku. Nende etenduste ajal, kus Tatjana kaasa mängib, on Vene Teatri fuajees alati korjanduskarp, et koguda vahendeid ühe või teise varjupaiga toetuseks.
https://lemmik.postimees.ee/6482023/ven ... s-kuritegu
Laulja Uku Suviste: „Viimase kolme kuu jooksul olen kaheksa korda Tallinn-Moskva vahet lennanud ja täna öösel sõidan uuesti. Kui juhtub, et ma veerandfinaalist edasi ei saa, jääb nüüdne käik mulle selle võistluse viimseks. Kui läheb hästi, jäävad veel poolfinaal ning finaalsaade, mis on tuleva aasta 1. jaanuaril. See on keeruline saade selles osas küll, et iga voor on justkui erinev. Alates esimesest avalikust televoorust, mis on tuntud kui pime<em>audition, </em>kus mentorid-produtsendid otsustavad, kelle nad endale tahavad valida. Teises voorus on tegemist duellidega ja edasi tulevad nokaudivoorud. Sel aastal tehti reeglid mõneti karmimaks, nii et igast voorust sai vähem võistlejaid edasi. Meil oli sel aastal vaid üks nokaudivoor, kust iga kolme võistleja kohta sai edasi vaid üks. Varem oli nii, et üks kolmest langes välja. Mina kogesin närvivõbinat, kummaline küll, siis, kui mentor ütles välja oma otsuse. Ma ei saanud õieti aru, mis nüüd juhtus - kas tõesti valiti mind?“
Ukut soovisid oma meeskonda nii ukraina laulja Ani Lorak kui ka vene muusik ja laulukirjutaja Sergei Šnurov. Uku valis Ani Loraki, kes esindas Ukrainat 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel ning sai finaalkontserdil Venemaad esindanud Dima Bilani järel teise koha.
Suviste: „Ani Lorak on üllatavalt intelligentne, väga siiras ja sooja südamega naisterahvas. Kui oled inimest ainult telepildi vahendusel näinud, ei oska ju aimata, milline on ta kaamera taga. Aga tema tõsine ja aktiivne suhtumine meisse kõigisse - alguses oli meid ju 12 - oli väga hämmastav. Tal on väga asjalik tiim ja ta oli meiega pea kõikides proovides kohal. Iga asja jaoks on Ani Loraki meeskonnas inimene olemas: kes tegeleb vokaalse poolega, kes kostüümide ja lavalise poolega ning kes tegeleb muude küsimustega, mida on vaja lahendada. Ani Lorak vaatab kõik üle, annab nõu, aga pakub aktiivselt ka oma nägemust, milliseid lugusid keegi võiks laulda või mis kellelegi sobida võiks. Kaheksa aasta tagasi, kui osalesin konkursil „Novaja Volna” Jurmalas, sain kogemuse, mida ma Eesti telesaadetes osaledes näinud ei olnud. Selles mõttes, kui põhjalikult asju läbi mõeldakse. Võrreldes „Golosiga” oli see muidugi lühem projekt: „Novaja Volna” tehti ära 4-5 päevaga, kuid eeltöö kestis kümme päeva. Pearežissöör tegi iga jumala päev lauljatega proovi – kõik numbrid järjest ja me pidime kõik neid numbreid vaatama. Hommikust õhtuni. Midagi sellist pole ma varem näinud! Nüüd ma võin öelda küll, et stiili kohendati. Iga konkursandi jaoks oli oma stilist, kes oli välja valinud, keda tahab riietada. Minul oli vene bränd, kes tahtis oma ülikondi näidata. Need olid väga kenad, ma polnud selliseid oma igapäevastes esinemistes kasutanud. Mäletan, et pearežissöör vaatas kõik üle ja ütles minu stilistile: „Sellel poisil juuksevärv kaks tooni heledamaks!” Ja nii saigi. Niisugused detailid seal olid. „Golosil” valitakse küll riietusstiil, aga muude stiilides osas ei ole keegi mind otseselt tahtnud vene publikule paslikuks kohandada. Eks mulle, kes ma õppisin mingil ajal Ameerikas, on südamelähedane läänelik muusikamaitse, mis neilegi meeldib. Mõneti on see sarnane ka Ani Loraki stiiliga ja ma arvan, et ju tal oli oma nägemus, kuidas minuga edasi minna juba siis, kui ta soovis minuga koostööd teha. Pursin seal ise nii palju vene keelt kui võimalik. Kui juba oled saatesse saanud, siis on juba tunne nagu oleksidki võitnud. Arvan, et selle saate (Golos) süsteem on vaataja jaoks piisavalt põnevaks tehtud ning see saade jätab voorude järel maha väga tugevaid ja võimekaid lauljaid. Tahes tahtmata kukub välja väga häid lauljaid, aga tõenäoliselt mentor umbes teab, keda tema tahab kõige kaugemale saata. Selles mõttes sõltub palju just mentorist, aga täpselt samamoodi käivad asjad ka suures muusikatööstuses. Erinevad artistid tuuakse rahva ette ja vaadatakse, milline on reaktsioon ja mis meeldib publikule rohkem. Alles seejärel tehakse otsus, millisesse artisti tasub investeerida, et kulud saaksid kuhjaga tagasi teenitud. Mina ei saa öelda, et läksin saatesse vene turule pääsemiseks suurt edu saavutama ja see nüüd ongi mu tee. Oleks võinud ju juhtuda, et ma ei pääse esimesest saatestki edasi ja siis on mul saba jalge vahel. Loomulikult saan ma üksnes tänulik olla, et mul on siiamaani edukalt läinud. Ning kui ma olen inimestele meeldinud, siis miks mitte anda Venemaal kontsert või välja mõni lugu – ühesõnaga, taguda seda rauda. Ma ei oska seda tahta ega mitte tahta. Kui aga oleks võimalus, siis ma loomulikult kasutaksin seda. Aga ehkki see saade on suure vaadatavusega, ei saa eeldada, et see teebki artistist artisti ja paneb rahva teda kohe palavalt armastama või austama. Isegi saatevõit ei anna lauljale garantiid, et temast tuleb Venemaal edukas artist. See saade on kõigest hea hüppelaud. Isa on saates kohal käinud ja ta laulis viimse kui sõna minuga kaasa, seda oli tele-eetris näha. Ma ei ole enam nii väike poiss, et keegi peaks minuga kogu aeg kaasas käima, et abistada. Kui üldse, siis on keeleliselt igasugune abi teretulnud. Aga üldiselt on tõesti nii, et mu vanemad elavad mulle tuliselt kaasa, mida iganes ma teen ja ma olen selle eest väga tänulik. Eks täiuslikkusest ole asi kaugel. Samm-sammu haaval ma liigun. Küsimus on minu grammatilises lähenemises, aga eks see keskkond on keele omandamiseks ikka kõige parem. Praegu olen saanud vene keelt päris palju purssida ja küll ma pursin seda edasi ka. Kui keegi märkab, et otsid vene keeles sõna ja näed vaeva, et keelt purssida, siis millegipärast minnakse kohe inglise keelele üle. Loomulikult nad eeldavad, et eestlane räägib vene keelt, aga mina olen sellest põlvkonnast, kes on vene keele suhtes rumalad. Küll ma juba toime tulen. Ani Lorak millegipärast tahab minuga alati inglise keeles rääkida, aga ma ise olen talle öelnud, et räägime parem vene keeles. Eks ole ette tulnud neidki olukordi, kus ütlen sõna, mis kõlab sarnaselt, kuid tähendab hoopis midagi muud. Siis saavad teised natuke minu üle naerda. Sõbralikult.“
https://www.ohtuleht.ee/912427/uku-suvi ... huppelaud-
Viis omavahel seotud uut pöörast lugu panevad teid tegelastele kaasa elama ja mõtlema sellele, mis elus tegelikult oluline. Vana-aasta õhtu eel ei tohi unustada, et peamine pole kus ja kuidas uut aastat vastu võtad, vaid kellega.
https://kinoportaal.postimees.ee/648023 ... ja-soojust
25. detsembril kella 15 paiku sõitis 137 kilomeetril Narva-Tallinna maanteel üle katuse auto. 40aastane juht sõitis Tallinna poole, kui kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Mees oli üksinda autos ja viga ei saanud.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ilmar Kahro: „Juht on vene kodanik ning auto on ka venemaal registreeritud. Juht oli kaine.“
https://www.postimees.ee/6485299/purtse ... ule-katuse