Uued relvasüsteemid EKV-le
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kahjuks maapealse ÕT tuletsoonide arvestamisel võetakse aluseks väikeste kõrguste laskekaugus ja vastavalt sellele pannakse paika komplekside tihedus. Väikestel kõrgustel langeb efektiivne laskekaugus ca 2 korda. Seega, arvestades tihenduse määramiseks laskekauguse 50-60 km, tekib süsteem, kus on hiiglaslikud augud nii madalatel kui ka suurtel kõrgustel. Üksteisest 120 km kaugusel asuvate komplekside vahele tekivad kümnete kilomeetrite laiused koridorid, mille ülesleidmiseks on vaja teada vaid raketipositsioonide asukohti.
Seega teemapüstitus "katab 10 000 km2" on pehmelt öeldes rumal. 10 000 km2 on see mõne tuhande meetri kõrgusel, kust kõrgemale või madalamale hakkab see kiirest langema. Paraku ei ole tuletsoon silindrikujuline, mille raadius on laskekaugus ja kõrgus laskekõrgus, vaid see on lambipirni kujuline - optimaalsest kõrgusest (millel saavutatakse suurim laskekaugus laskeseadmest) ülespoole on tuleala sfäärikujuline ja sellest allapoole maapinnas suunas aheneva koonuse kujuline.
Seega jutt, et üks kompleks katab x km2 on rumal fiktsioon. Sellest aru saamiseks tasub tutvuda ÕT komplekside arvuga ENSV ajal. Ei olnud siin teps mitte nelja, vaid suurusjärk suurem arv. Seejuures oli Eestis raketitehnikat, mille laskekaugus ja kõrgus olid AIM-120 omast kaugelt suuremad.
Kuivõrd jutt läks AIM-120D peale, siis lennukilt lastuna on tema laskekaugus 160 km, ehk tema kasutuselevõtt ei anna maapealsele ÕT-le mingit kauguse eelist lennuväega võrreldes, vaid sama arv kord kasvab ka õhus baseeruva asja laskekaugus.
Mis puudutab tuleulatust, siis ülalt alla laskmisel on lennukil lausa vastupidine lugu, tuleulatus kasvab, sest ülalt alla tulekul annab maakera raskusjõud lisaenergiat. AIM-120D kasutamine tähendab, et 4-5 minutit peale pidurite vabastamist ulatub tulealustamise joon Eesti idapiirini.
Miks efektiivne laskekaugus maapinnal asuvate seadmete korral väikestel kõrgustel väheneb, on niivõrd lihtne füüsika küsimus, et vast pole vajadust foorumiruumi sellele raisata. Vihjeks vaid niipalju, et maapind peegeldab ise tagasi, maapind pole tasane ja maakera on ümmargune ja mida madalamal laskeseade asub, seda varem jõuab kätte silmapiir. See on ka põhjus, miks AWACS suudab jälgida maapinnal sõitvaid autosid, aga maismaal asuv kaugvaatlusradar on suures hädas juba 1 km madalamal liikuvate märkidega.
Seega teemapüstitus "katab 10 000 km2" on pehmelt öeldes rumal. 10 000 km2 on see mõne tuhande meetri kõrgusel, kust kõrgemale või madalamale hakkab see kiirest langema. Paraku ei ole tuletsoon silindrikujuline, mille raadius on laskekaugus ja kõrgus laskekõrgus, vaid see on lambipirni kujuline - optimaalsest kõrgusest (millel saavutatakse suurim laskekaugus laskeseadmest) ülespoole on tuleala sfäärikujuline ja sellest allapoole maapinnas suunas aheneva koonuse kujuline.
Seega jutt, et üks kompleks katab x km2 on rumal fiktsioon. Sellest aru saamiseks tasub tutvuda ÕT komplekside arvuga ENSV ajal. Ei olnud siin teps mitte nelja, vaid suurusjärk suurem arv. Seejuures oli Eestis raketitehnikat, mille laskekaugus ja kõrgus olid AIM-120 omast kaugelt suuremad.
Kuivõrd jutt läks AIM-120D peale, siis lennukilt lastuna on tema laskekaugus 160 km, ehk tema kasutuselevõtt ei anna maapealsele ÕT-le mingit kauguse eelist lennuväega võrreldes, vaid sama arv kord kasvab ka õhus baseeruva asja laskekaugus.
Mis puudutab tuleulatust, siis ülalt alla laskmisel on lennukil lausa vastupidine lugu, tuleulatus kasvab, sest ülalt alla tulekul annab maakera raskusjõud lisaenergiat. AIM-120D kasutamine tähendab, et 4-5 minutit peale pidurite vabastamist ulatub tulealustamise joon Eesti idapiirini.
Miks efektiivne laskekaugus maapinnal asuvate seadmete korral väikestel kõrgustel väheneb, on niivõrd lihtne füüsika küsimus, et vast pole vajadust foorumiruumi sellele raisata. Vihjeks vaid niipalju, et maapind peegeldab ise tagasi, maapind pole tasane ja maakera on ümmargune ja mida madalamal laskeseade asub, seda varem jõuab kätte silmapiir. See on ka põhjus, miks AWACS suudab jälgida maapinnal sõitvaid autosid, aga maismaal asuv kaugvaatlusradar on suures hädas juba 1 km madalamal liikuvate märkidega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Põhjus, miks eelistada "Giraffe" radarisüsteemi "Sentinel" omale. Üldiselt arendati NASAMS-kompleks välja USA "Sentinel" radari baasil, kuid Holland eelistas NASAMS-i tellimisel prantslaste loodud nn."pika kaelaga" otsinguradarit. Kuna "Giraffe"-radar meile on juba tellitud, siis misiganes keskmaa-radarisüsteem meile hangitaks, oleks loogiline kui ka see kasutaks otsinguradarina "Giraffe" radarit....Vihjeks vaid niipalju, et maapind peegeldab ise tagasi, maapind pole tasane ja maakera on ümmargune ja mida madalamal laskeseade asub, seda varem jõuab kätte silmapiir.
Ning veel, üldiselt oli lähimaa "Mistralite" jaoks "kaelkirjaku" hankimine veidi "overkill". Rootslased toodavad ka suurepärast HARD-tüüpi radarit, mille avastamisraadius on ca. 40 km. Paras SHORAD-süsteemile. Samas on ta "Giraffe"-st klassi võrra odavam. Seega võimalus kokku hoida, keskmaa-süsteemi hankimisel tellida need ilma radariteta ja võtta seal kasutusele meil juba olemasolevad "kaelkirjakud". Nimelt on moodne otsimis-ja jälgimisradar süsteemi kallim osa.
"Mistral"-itele aga tellida kasvõi needsamad HARD-radarid....
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Kindralstaabi juht: Venemaa kärbib kaitsekulutusi
Kindralstaabi juht: Venemaa kärbib kaitsekulutusi
http://www.postimees.ee/?id=81280
Tsitaat. "Täna Venemaa juhtivatele relvaloojatele ja tootjatele esinenud Putin kinnitas, et eelarvekärped ei puuduta käesolevaks aastaks kavandatud uute relvade ostu relvajõududele."
http://www.postimees.ee/?id=81280
Tsitaat. "Täna Venemaa juhtivatele relvaloojatele ja tootjatele esinenud Putin kinnitas, et eelarvekärped ei puuduta käesolevaks aastaks kavandatud uute relvade ostu relvajõududele."
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Venemaal on teatud tehniliste valikutega huvitav jälgida, kuidas suurvene ego on üle mistahes rahasummast.
Kui arvestada, et VF kaitse-eelarve on samas klassis Suurbritanniaga, siis peaksid ka relvajõud võrreldavad olema. Aga ei ole. Suurbritannia loobus juba ammu-ammu strateegilistest pommitajatest (kuna need on liiga aeglane ja madala elujõuga süsteem) ja suurtest lennukikandjatest. Venemaa mitte ei plaanigi. Vene relvajõududes on teatud väeliikide arvukus kümme korda suurem, kuid kulude vahe ei ole 10 korda. Järelikult tuleb arvukuse vahe kvaliteedist - nt lennuväepolgus on paberil 36 lennukit, tegelikult on lennukõlblikke 10 ja nendele on peale panna 4 pilooti, mis lahingus midagi tabada suudavad.
Igasugu tehniliselt aegunud, üle suure riigi kokku kraabitud halva väljaõppega ajateenijatega mehitatud viimsepäeva tuuma-allveelaevad, mida poolvägisi ehitada üritatakse on tuumaheidutuseks üpris kallis võimalus, mis vene allajäämisega allveelaevaduses pole lisaks sõjas kuigi elujõuline variant. Odavam oleks panustada mobiilsetele rakettidele, kasvõi raudteel baseeruvatele. Aga ei, nash veliiki flot ja nii edasi.
Milleks peetakse tänini üleval ülikalleid, kuid vananenud strateegilisi pommitajaid, on arusaamatu. Venemaale keegi kallale karata ei kavatse -järeldus, et venelased kavatsevad seda ise teha.
Kui vaadata venelaste hävitaja-eelistusi, siis suund on võetud taas kallimale võimalusele ehk Su-27 ja tema edasiarenduste kasutamisele. Sellise klassi hävitajaid suudavad endale lubada vaid vähesed arenenud riigid - F-15 omanikekus on USA, Iisrael, Saudi Araabia, Lõuna-Korea ja Jaapan. Kulude poolest on MiG-29 märgatavalt odavam variant, kuid see ei kõlba Kremli "pika käe" poliitika tegemiseks, kuna tal pole lennukaugust.
Vene relvajõudude tehnilisi valikuid läbib suurvene imperialism, kasvõi palja taguotsaga, aga lennuk olgu SUUR. Venelaste viimsepäeva relvasüsteemid, mis kardetavasti viimseni ellu ei jää, neelavad kõva kopika eelarvest. Üks stateegilise pommitaja lennutund võrdub maksumuselt terve kergete hävitajate eskadrilli tunni maksumusega. Kui taktikalises lennuväes on probleeme lennukite käigushoidmisega, siis mingite 60ndate vanarauaga Põhjamerel poosetamas käimine on selge üle pingutamine.
Kui arvestada, et VF kaitse-eelarve on samas klassis Suurbritanniaga, siis peaksid ka relvajõud võrreldavad olema. Aga ei ole. Suurbritannia loobus juba ammu-ammu strateegilistest pommitajatest (kuna need on liiga aeglane ja madala elujõuga süsteem) ja suurtest lennukikandjatest. Venemaa mitte ei plaanigi. Vene relvajõududes on teatud väeliikide arvukus kümme korda suurem, kuid kulude vahe ei ole 10 korda. Järelikult tuleb arvukuse vahe kvaliteedist - nt lennuväepolgus on paberil 36 lennukit, tegelikult on lennukõlblikke 10 ja nendele on peale panna 4 pilooti, mis lahingus midagi tabada suudavad.
Igasugu tehniliselt aegunud, üle suure riigi kokku kraabitud halva väljaõppega ajateenijatega mehitatud viimsepäeva tuuma-allveelaevad, mida poolvägisi ehitada üritatakse on tuumaheidutuseks üpris kallis võimalus, mis vene allajäämisega allveelaevaduses pole lisaks sõjas kuigi elujõuline variant. Odavam oleks panustada mobiilsetele rakettidele, kasvõi raudteel baseeruvatele. Aga ei, nash veliiki flot ja nii edasi.
Milleks peetakse tänini üleval ülikalleid, kuid vananenud strateegilisi pommitajaid, on arusaamatu. Venemaale keegi kallale karata ei kavatse -järeldus, et venelased kavatsevad seda ise teha.
Kui vaadata venelaste hävitaja-eelistusi, siis suund on võetud taas kallimale võimalusele ehk Su-27 ja tema edasiarenduste kasutamisele. Sellise klassi hävitajaid suudavad endale lubada vaid vähesed arenenud riigid - F-15 omanikekus on USA, Iisrael, Saudi Araabia, Lõuna-Korea ja Jaapan. Kulude poolest on MiG-29 märgatavalt odavam variant, kuid see ei kõlba Kremli "pika käe" poliitika tegemiseks, kuna tal pole lennukaugust.
Vene relvajõudude tehnilisi valikuid läbib suurvene imperialism, kasvõi palja taguotsaga, aga lennuk olgu SUUR. Venelaste viimsepäeva relvasüsteemid, mis kardetavasti viimseni ellu ei jää, neelavad kõva kopika eelarvest. Üks stateegilise pommitaja lennutund võrdub maksumuselt terve kergete hävitajate eskadrilli tunni maksumusega. Kui taktikalises lennuväes on probleeme lennukite käigushoidmisega, siis mingite 60ndate vanarauaga Põhjamerel poosetamas käimine on selge üle pingutamine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tooks teema tagasi selle avaliku kirja ning allkirjade kogumise juurde. Olen siit ja seal uurinud seda asja (proovinud leida isikuid, kes midagi sarnast läbi juba viinud) ning ainukesena on normaalsem kontakt saavutatud www.omanikud.ee ühe aktivistiga. Siin siis kärbitud kujul tema kiri mulle:
Rääkides asjast oleme arendamas yldist petitsiooni keskkonda, kuid selle valmimisega läheb veel 2 kuud aega.
Kui pole aega oodata siis:
1.räägin it-tiimiga, et kas saaks meie väikse ressursi kuluga imeplementeerida(meil oli meili teel allkirjade järelkontroll ka)
2.On olemas tasuta allkirja keskkondi, tuntuim neist on vast www.petitononline.com, seal viidi läbi ka ntx saaremaa tuulikute vastu allkirjade kogumiskampaania
Mida arvate? Kuidas võiksime asjaga edasi liikuda? Kas ootame ära need ca kaks kuud, kui neil valmib oma allkirjade kogumise keskkond või surume variant nr. 1 suunas (arvan, et sellisel juhul nad vist soovivad mingit tasu, telefoni teel rääkides väitsid nad, et kui neil valmib oma keskkond, siis oleksid nad täiesti nõus meie avalikku kirja ning allkirjade kogumist võtma, kui enda pilootprojekti ja katsetusala aga seda siis see-eest tasu nõudmata). Võimalik, et hakkame tutkima ja kuidagi moodi pungestama läbi variant nr. 2-e.
Rääkides asjast oleme arendamas yldist petitsiooni keskkonda, kuid selle valmimisega läheb veel 2 kuud aega.
Kui pole aega oodata siis:
1.räägin it-tiimiga, et kas saaks meie väikse ressursi kuluga imeplementeerida(meil oli meili teel allkirjade järelkontroll ka)
2.On olemas tasuta allkirja keskkondi, tuntuim neist on vast www.petitononline.com, seal viidi läbi ka ntx saaremaa tuulikute vastu allkirjade kogumiskampaania
Mida arvate? Kuidas võiksime asjaga edasi liikuda? Kas ootame ära need ca kaks kuud, kui neil valmib oma allkirjade kogumise keskkond või surume variant nr. 1 suunas (arvan, et sellisel juhul nad vist soovivad mingit tasu, telefoni teel rääkides väitsid nad, et kui neil valmib oma keskkond, siis oleksid nad täiesti nõus meie avalikku kirja ning allkirjade kogumist võtma, kui enda pilootprojekti ja katsetusala aga seda siis see-eest tasu nõudmata). Võimalik, et hakkame tutkima ja kuidagi moodi pungestama läbi variant nr. 2-e.
Qtec'i kirjale lisaksin omalt poolt juurde viimases Sirbis ilmunud loo.
http://www.sirp.ee/index.php?option=com ... issue=3238
http://www.sirp.ee/index.php?option=com ... issue=3238
Paistab, et kirja kirjutamise tuhin on kaasfoorumlastel üle läinud.
Natuke off topic, valdav enamus kaasfoorumlastest on kuulnud mingitest meestest, kes kunagi läksid pankrotti oma miinipildujate teemaga, tänu Kamina alt ärahüppamisele. Kas keegi teab neid lähemalt? Äkki saab privasse mõne kontakti?
Ise mõtlen, et kas on mõtet hetkel Aaviksood tümitada, on ta ju praktiliselt ainuke hetkel, kes vähegi seisnud kaitsekulutuste kärpimise vastu? Kas on mõtet talt veel mingit vaibajuppi alt ära tõmbama hakata? Samas, mingi kiri või avaliku tähelepanu juhtimine Kaitseliidus toimuvale, seda võiks ikka korraldada
Natuke off topic, valdav enamus kaasfoorumlastest on kuulnud mingitest meestest, kes kunagi läksid pankrotti oma miinipildujate teemaga, tänu Kamina alt ärahüppamisele. Kas keegi teab neid lähemalt? Äkki saab privasse mõne kontakti?
Ise mõtlen, et kas on mõtet hetkel Aaviksood tümitada, on ta ju praktiliselt ainuke hetkel, kes vähegi seisnud kaitsekulutuste kärpimise vastu? Kas on mõtet talt veel mingit vaibajuppi alt ära tõmbama hakata? Samas, mingi kiri või avaliku tähelepanu juhtimine Kaitseliidus toimuvale, seda võiks ikka korraldada
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Kiri on ammu (18 lk. tagasi) valmis kirjutet. Kasutaja John pidi tegevteenistuse inimestega seda veel arutama (olla lekkinud dokument päris kõrgele hierarhiaredelelil). Kirjutasin kah, et ma loobun selle teose autoriõigusest paaril tingimusel (üks on see, et ma saan enne avaldamist selle läbi lugeda).Qtec kirjutas:Paistab, et kirja kirjutamise tuhin on kaasfoorumlastel üle läinud.
Natuke off topic, valdav enamus kaasfoorumlastest on kuulnud mingitest meestest, kes kunagi läksid pankrotti oma miinipildujate teemaga, tänu Kamina alt ärahüppamisele. Kas keegi teab neid lähemalt? Äkki saab privasse mõne kontakti?
Ise mõtlen, et kas on mõtet hetkel Aaviksood tümitada, on ta ju praktiliselt ainuke hetkel, kes vähegi seisnud kaitsekulutuste kärpimise vastu? Kas on mõtet talt veel mingit vaibajuppi alt ära tõmbama hakata? Samas, mingi kiri või avaliku tähelepanu juhtimine Kaitseliidus toimuvale, seda võiks ikka korraldada
Häda on selles, et mitte keegi ei ole võtnud selle asja avaldamist ette.
Firma Corbex Engineering läks pankrotti 1997, reorganiseeriti ja sai uue nime AS Pruss. Pankroti põhjustasid Maanteeameti poolt kokku keeratud jamad. Miinipilduja projekt nurjus kuna see tehti vale kaliibriga ja KaMin ei soostunud sellist ostma, kuhu NATO standardmoon sisse ei lähe.Natuke off topic, valdav enamus kaasfoorumlastest on kuulnud mingitest meestest, kes kunagi läksid pankrotti oma miinipildujate teemaga, tänu Kamina alt ärahüppamisele. Kas keegi teab neid lähemalt? Äkki saab privasse mõne kontakti?
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
http://www.epl.ee/artikkel/459371&kommentaarid=0
Nüüd on kaitseministeeriumil avanenud võimalus vastavad radarid hankida koostöös Soomega ning tunduvalt soodsamalt kui seda üksi tehes. “Niisuguste hangete küsimärgi alla seadmine tõsiselt võetavate poliitikute poolt vajaks minu meelest avalikku arutelu Eesti kaitsepoliitika strateegia ümbervaatamise suhtes. Mina olen valmis niisugust arutelu pidama,“ ütles Aaviksoo.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tuleks arutada küll, mitte mingis delfi kommentaariumi tüüpi kohas, vaid võiks lausa mingi konverentsi korraldada.
Siinkirjutavad kamina ametnikud on sellele muidugi vastu, nende hulgas on teadagi kompetentsi tipp.
Tegelikult võiks esitada ka küsimus, kui valida on välismissioonide ja hädavajaliku sõjatehnika vahel, siis välismissioonidest tuleb samamoodi lõigata. Mitte nii, et poliitpakasuhha on taaskord seatud muust kõrgemaks ja omandanud puutumatu staatuse.
Eestis on palju kasutamata võimalusi, mis suurendaks heidutust ka siis, kui raha millegi uue ostmiseks eriti pole. Näiteks EKV algusaegadest kuni aastani ca 2000 väljaõpetatud reservid, keda võiks vabalt koolitada territoriaalkaitse või sissisõja üksusi.
Paraku armastatakse meil endiselt tegeleda läikiva tiluliluga, arengukavasse kirjutatakse sisse helikoptereid airborne mängimiseks jne, kuid põhiasjad on ikkagi ripakil.
Taktikavorm ja veepudel on ikka olulisemad kui paraadmõõk ja õhtuvorm.
Paraku kiputakse meil just viimasega tegelema.
Siinkirjutavad kamina ametnikud on sellele muidugi vastu, nende hulgas on teadagi kompetentsi tipp.
Tegelikult võiks esitada ka küsimus, kui valida on välismissioonide ja hädavajaliku sõjatehnika vahel, siis välismissioonidest tuleb samamoodi lõigata. Mitte nii, et poliitpakasuhha on taaskord seatud muust kõrgemaks ja omandanud puutumatu staatuse.
Eestis on palju kasutamata võimalusi, mis suurendaks heidutust ka siis, kui raha millegi uue ostmiseks eriti pole. Näiteks EKV algusaegadest kuni aastani ca 2000 väljaõpetatud reservid, keda võiks vabalt koolitada territoriaalkaitse või sissisõja üksusi.
Paraku armastatakse meil endiselt tegeleda läikiva tiluliluga, arengukavasse kirjutatakse sisse helikoptereid airborne mängimiseks jne, kuid põhiasjad on ikkagi ripakil.
Taktikavorm ja veepudel on ikka olulisemad kui paraadmõõk ja õhtuvorm.
Paraku kiputakse meil just viimasega tegelema.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
... ja tegidki ära!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=21331721Esimesed 12 uut haubitsat on juba Eestisse saabunud ning need osalevad ka teisipäeval Eesti vabariigi 91. aastapäeva paraadil Narvas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline