Parvlaev "Estonia" hukkumine

[vanahalb]

Peeter, kas sa ise ka usud mida kirjutad

- aparelli vahelt tuli vett sisse aga laevadekil vett ei olnud. Kuhu see siis sinu arust läks? Ma pakun et läks laeva keskele kuhu aparelli kaamera enam ei näinud ja sinnapoolsesse pardasse mis kreeni tõttu madalam oli. Laev on teatavasti otsest kitsam ja keskelt laiem. Vesi on juba selline omadustega et ta paikneb erilise vaevata ümber ja on sealjuures raske. Kuupmeeter kaalub tonni. Näiteks sõiduauto, kui ta oleks vee erikaaluga, peaks kaaluma 13 tonni.

- niisuguse kaaluga aines tekitab veeliinist kõrgemal väga kergesti kreeni kui ta vaid ühes pardas on ja kahe kraadine kreen on juba ilgelt suur kreen. Kui see muutub kolme kraadiliseks läheks iga kaine meremees vaatama et mis toimub.

-milline neist väidetest vale on ?

[Smith]

Selle rambiga on on jah segased lood:
oli ta kinni, peaaegu kinni või avatud.

Eks kokkuvõttes MS Estonia ausast uurimisest rahvale ei piisanud,
uurimine pidi ka aus näima.

https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=87949769

Parvlaeva Estonia katastroofist eluga pääsenud meeskonnaliikmed tunnistavad, et seni laevahuku põhjuseks peetud avatud ramp oli huku ajal suletud, ütles Margus Kurm, kes oli aastatel 2005 kuni 2009 valitsuse uurimiskomisjoni juht, Eesti Ekspressile..

Augule laevakeres viitavad veel mitmed asjaolud, näiteks on kolm meeskonnaliiget tunnistanud, et nägid masinakontrollruumi monitorist, et hetkel, kui laev oli juba kreenis, oli laeva vööriramp kinnises või peaaegu kinnises asendis.

Kaks pääsenud reisijat, kes hüppasid laeva ninast merre, nägid samuti kinnist rampi.Ka Margus Kurm ütleb, et mitmed tunnistajad nägid rampi suletud asendis. Kui ramp oleks jäänud suletuks või pooleldi avatuks, poleks autoteki kaudu saanud sisse tungida selline veemass, mis laeva uputas.

Samuti ei ole Kurmi sõnul JAIC selgitanud, kuidas pääses vesi autoteki all asuvatele tekkidele. Ehituslikult oli see võimalik vaid juhul, kui igas ruumis tekkinuks eraldi juurdepääs veele – nimelt on allpool autotekki laev jagatud veekindlateks sektsioonideks, et õnnetuse korral ei saaks vesi liikuda laeva ühest otsast teise. Ühe meeskonnaliikme sõnul suleti uksed kohe õnnetuse alguses. Tuukrid, kes üht ust vaatasid, kinnitasid, et see oli kinni.

[Svejk]

Peeter, kas sa ise ka usud mida kirjutad - aparelli vahelt tuli vett sisse aga laevadekil vett ei olnud. Kuhu see siis sinu arust läks? Ma pakun et läks laeva keskele kuhu aparelli kaamera enam ei näinud ja sinnapoolsesse pardasse mis kreeni tõttu madalam oli.

Austusest lugupeetud kaasfoorumlase vastu kinnitan kõigepealt, et eimidagi isiklikku, aga käesolevas teemas on korduvalt läbikäinud,
et autotekile sattunud vee peale oli spetsiaalselt mõeldud....
Samuti peab arvesse võtma, et "aparelli vahelt tul vett sisse" ei ole mingi absoluutne väärtus, vaid peab olema võrreldav laevatekilt vee ärajuhtimise derenazsüsteemi läbilaskebõimega (ja miks ka mitte näiteks pilsipumpade võimsusega)
Usun, et need andmed ei ole salastatud ja on võimalik numbrikaupa läbi käia.
Selline kirjeldus (fakt ) , et "aparelli vahelt tuli vesi" - ei tähenda palja tagumikuga mitte midagi....mida saaks absoluutse argumendina kasutada.

[Sekeldaja]

Olen vist varemgi seda mõtet väljendanud, aga nii igaks juhuks mainin, et minu ettekujutuses, kui ramp on vastavalt ametlikule versioonile täiesti lahti tõmmatud ja toetub vöörtäävile, tähendab see, et ta on laeva küljes ainult alumiste hingedega ja kõik muud kinnitused - tõstesilindrid jms servades - on katki ja kinnitustest lahti. See tähendab, et põhimõtteliselt saab ramp nüüd hingedel vabalt üles - alla liikuda.
Nüüd kui laev sõidab vastulainesse sel hetkel, kui visiir ära kukub ja rambi lahti rebib, purustades selle küljekinnitused, ning esimene laine satub samal hetkel vööridiferendi tõttu avatud vööriuksest takistuseta sisse purskama, siis seejärel peaks laev samale lainele ja vöör jälle kõrgemale tõusma.
Aga langedes järgmisesse lainesse, mis kohtub vööriga mingi nurga all "altpoolt", peaks see nüüd minu kujutluses rambi kui mitte tagasi kinni lööma, siis seda vähemalt niipalju tõstma, et vesi päris otse ja vabalt läbi täiesti avatud ukse autotekile voolata kuidagi ei saa. Tegemist on ju küll raskest rauast, kuid ometi paarikümneruutmeetrise pindalaga plaadiga, millele sellises situatsioonis mõjub lihtsustades sama suur jõud kui see, mis oli visiiri just eest ära löönud. Ma siit edasi ei arendaks, kas monitorist võidi näha juba hetke, kui esimene laine oli tõepoolest kaamera nägemisulatusest tahapoole ära voolanud ja vastutulev laine rambi taas püsti tõstnud ning mis edasi juhtus, aga mõte ise on mõtlemist väärt vähemalt minu enda jaoks.

[vanahalb]

Selline kirjeldus (fakt ) , et "aparelli vahelt tuli vesi" - ei tähenda palja tagumikuga mitte midagi....mida saaks absoluutse argumendina kasutada.

See märkus on küll õige Nendel laevadel mis ma tähele olen pannud on autodeki drenaaz pigem lumesulamisvee jaoks olnud. Selleks puhuks kui pole viitsitud laeva tulles koormatenti puhtaks lūkata. Sellised ca 100 mm torud aga eks nad saavad suurema veehulgaga ka hakkama. Tingimusel, et mõni vana vatijope torusse ette ei sattunud.
Puhvaikade ja muude autodekil liikuvate kaltsudega oligi see teema et neid leiti aparelli vahelt või juurest. Ühe teooria järgi olid nad spetsiaalselt sinna topitud et vööriosa väsinud tihendeid turgutada. Teise järgi oli uppuval laeval tekkinud veevool (uppus ahter ees) nad sinna vedanud.

[Kriku]

Nojah, aga mitu korda ta seal niimoodi pendeldada ikka sai, nagu akf Sekeldaja kirjeldab...?

[Sekeldaja]

Nojah, aga mitu korda ta seal niimoodi pendeldada ikka sai, nagu akf Sekeldaja kirjeldab...?

Kes seda teab. Niikaua kui laev enamvähem püsti oli, võiks arvata, et vastutulev laine lõi kinni, raskusjõuga vajus jälle lahti. Kui aga kreen oli juba 20 kraadi kandis, ei saanud raskusjõud enam mõjuda ja toimis ainult laine, mis rampi kinni surus. Kui aru saadi, et asjad on halvasti, üritati laeva ümber pöörata üle pakpoordi, kui ma ei eksi - ehk läbi vastulaine, mis viimase efekti veel suurendas. Päris vastulainesse sattudes võis kreen ollagi juba 45 kraadi ja rohkem, sealt edasi polnud enam mingit jõudu, mis saanuks rampi avada. Ka uppus Estonia ju kummuli ja ahter ees. Ning põhjas oleval vrakil on ramp ainult poikvel (jättes siit välja mh teooria, et sellessegi asendisse kangutamas käis seda keegi enne Rockwaterit).

[Kriku]

Ma pigem mõtlesin seda, kas niisuguse pendeldamise käigus veel rohkem katki ei peaks minema?

[Svejk]

Kuna ramp on endiselt ees ja mitte avatud, vaid justnimelt poikvel - nagu lugupeetud kaasfoorumlane Sekeldaja võtab nähtust nimetada, siis:

1. Pendeldada oleks ta saanud lõpmatu arv kordi, kui vaja, sest ta on endiselt laeva küljes kinni, ja kui oletada, et kinni ta vajus laeva põhjas külili, veidikene selili asendi tõttu raskusjõu tõttu, siis ka kergesti hingedel liikuv (mida isiklikult ei usu)

2. Ainus kindel fakt on see, et ramp on praegu (oli vähemalt enne ) pmst kinni, aga ülalt nurgast väändunud. Kas seda väänamist tegi ärakukkunud visiir või lugupeetud tuukrid, kes rambi kaudu laeva tungisid, peab välja selgitama sõltumatu uurimine.
Igal juhul äralõigatud rambi piirded viitavad sellele et sealtkaudu käidi ja need jäid ette.
Kui aga ramp oleks käinud VABALT, siis poleks ramp kangutades väändudnud, ja kui oleks avanenud rohkem (LIIKINUD HINGEDEL VABALT), siis poleks olnud vajadus ja piirdeid eemaldada.
Tegelukult peab olema võimalik sõltumatu uurimise käigus tuvastada, mida ja kui palju rambi tõstemehhaniskidest järel on/oli (sest äkki käisid jälle uurimismaterjale lahti lõikamas ja "mittevajalikena minema loopimas" .. )

3. Kuidas on võimalik, et KALTSUD OLID RAMBI VAHEL, kui ramp oli uppudes lahti?


P.S.

Tulles tagasi väändudnud ülaserva juurde, siis selline rauakolakas ei väändu nn "hea elu pärast".
Kui visiir ärakukkudes (ja mitte seltsimehed hauarahurikkujad) selle serva ära väänas, siis on rohkem loogiline, et ramp oli tugevasti kinni ja jäigi sellesse (peaaegu suletud?) asendisse.
Lainete töö on ramp pigem tagasi kinni peksta.

[Sekeldaja]

Ma pigem mõtlesin seda, kas niisuguse pendeldamise käigus veel rohkem katki ei peaks minema?

Võibolla küll. Aga neid võibollasid on päris palju:

Võibolla ei tõmmanudki visiir rampi täiesti lahti?
Võibolla oli visiir piisavalt raske, et ramp (täiesti) lahti tõmmata, aga rambi enda raskusest sealt edasi selleks ei piisanudki (kui nt alumise serva hinged ka esimesel lahtiminekul vigastada said)?
Võibolla ei tabanudki ramp ka vabalt liikudes iga kord vöörtäävi?

Vigastuste osa saab lõppraportist üle vaadata, aga hetkel muud tegemist.

[vanahalb]

3. Kuidas on võimalik, et KALTSUD OLID RAMBI VAHEL, kui ramp oli uppudes lahti?

Ma olen saanud et alumise serva vahel ehk seal kust ta hingedega laeva küljes kinni on. Selline moment ka et kui niisuguses kohas midagi vahel on siis ta sealt iseenesest tavaliselt ära ei tule. Võib katse teha tavalise köögiaknaga

[Walter2]

Ramp olevat olnud täiesti kinni kui laev oli külili ning need triatlonistid mööda rampi alla vette ronisid. Täiesti usutav sest oleks ta seal vabalt (küll suletult aga siiski vabalt hingede küljes) olnud siis oleks ramp lainetuse toimel ikkagi liikunud mis poleks jäänud allaronijatele märkamatuks.

[Fucs]

Kas kellegi on käepärast Drew Wilson`i "Auk" või Stefan Torsselli raamat "Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk" pabertrükk ja saaks sealt vaadata, kas ja kui siis miks, elik millega seoses on seal 1989-2000 ajakirja "Meremees" peatoimetaja Madli Vitismann`i alias Liina Velland foto ?

[Peeter]

Peeter, kas sa ise ka usud mida kirjutad

Ma võin sulle vastata täpselt sama küsimusega, aga selline lõmpsimine ei vii mitte kuhugile.
Ma esitan küsimuse, hästi lihtsa. Ja sellele vastuseks tuleb terve kari jutte kuidas a) kaamerad tegelikult ei näidanud, b) mehed vannuvad valet, c) aparell võis ise kinni tagasi minna, d) igatsugu muid võib-olla-sid jne. Vähe ei puudu, et hakataks väitma, et kaamerapildid olid kõik võltsitud ja mida kõike veel.
Selle jampsi peale tuli küllalt vastuseks kinnitusi siia, et aparell on ka all kinni ja seal veel tekid-madratsidki vahel. Lisaks teated, et uppumisel liiguti mööda kinnist ja mitte kõõluvat aparelli. Et põhjas on keevitusega detaile eemaldatud, kuna rambist ei saa muidu sisse kuna see on kinni kiilunud kah peale kauba. Ma võin täpselt samamoodi küsida, et: Vanahalb, miks SINA usud nii siiralt seda jampsi? Või miks sa üritad teisi selles veenda? Kas nii raske on endale tunnistada, et selle visiiri-aparelli veemägedega on mingi susser-vusser, et meeletud veevood, mis sisse tulid ja laeva kallutasid, tonnide kaupa suisa sekundis, aga rambi tagant pole selle veejoa eest asjadki ära uhtunud, ei autod ei tekid-madratsidkiki, aga veemägi oli niiiiii suur, et arvestuste järgi paari minutiga lükkas terve suure 15000 tonnise laeva külili... aga sõiduautotki eest ei lükanud? Ja siis loed ja kuuled (või oled ammu-ammu juba kuulnud) mehaanikute väidet: laev oli juba kreenis, autotekil olid autod paigas, vett ei olnud, aga tulvas sisse aparelli servade vahelt (nb laev oli juba külili ja aparell vahetult meres uppumise graafika järgi pluss lisaks tormilained, st ongi loogiline, et nüüd hakkabki sealt meeletult sisse pressima). Ja kui mina neid loogilisi fakte kõrvutades leian suure ja põhimõttelise vastuolu, (mida tegelikult peaks uurimiskomisjon juba olema ammu näinud ja sellele ka ammendavat ja loogilise vastuse otsinud/andnud), siis tuleb vastuseks mingi häma, et tegelikult oli aparell lahti, aga kaamerapildi ajaks läks kinni tagasi, ja siis uuesti lahti, ja et mehed on jobud ja lollakad valetajad jne????.
Kirjutan siia nüüd suurte tähtedega nendele kinni-lahti-kinni aparellimeestele veelkord. Teised on küsimuse olulisust mõistnud niigi. APARELLI ASEND KATASTROOFI TOIMUMISE AJAL ON VÄGA SUUR JA PÕHIMÕTTELINE KÜSIMUS. KUI APARELL OLI SULETUD, SIIS LAEV EI UPPUNUD LÕPPRAPORTIS KIRJELDATUD VIISIL JA LÕPPRAPORT ON VÄHEMALT SELLES OSAS EKSLIK. JA SIIS TULEBKI TEHA UUS UURIMINE JA OTSIDA ÜLES KUST TULI VESI, MIS LAEVA KREENI VIIS. SELLELE KÜSIMUSELE PEAB UURIMINE ANDMA KONKREETSE VASTUSE.
Lisan siia veel märke: SELLELE KÜSIMUSELE POLE 26 AASTA JOOKSUL KEEGI SOOVINUD VASTATA, JA PAISTAB, ET SOOVITAKSE, ET KEEGI SEDA KA EI KÜSIKS.
Ja ei ole teps mitte mina süüdi, kui sellele küsimusele antud vastus sunnib esitama järgmise küsimuse, ja sellegi vastuse järel järgmise. Ja ei pea mina olema see küsimuste esitaja, siingi on neid küllalt kes minuga koos neid esitaks.
Kas nii raske ja valuline on sellele küsimusele vastata? Kelle konnasilm siin all on?


Vastan siis ise: Kuna see küsimus kuulub strateegiliste küsimuste gruppi, siis ka selle küsimusega toimub küsimuse "laualt-mahajooksmine" koos naeruvääristamise ja lollikeseks tembeldamise kampaaniaga. Ja paistab, et ka siin.

[Smith]

https://epl.delfi.ee/eesti/estonia-komi ... d=51035299

Ühiskomisjoni aruande järgi oli laevahukku käivitavaks põhjuseks see, et vöörivisiiri kinnitused purunesid, visiir kukkus vette ja ramp avanes täielikult. See juhtus umbes 01.15. Avatud vöörist pääses autotekile suur kogus vett, mis tekitas kiiresti kasvava kreeni.

Arvestades seda, et ka merepõhjas on ramp kinnises asendis, ülemine ots vähem kui meetri jagu irvakil, ei saa välistada, et ramp ei avanenud kunagi täielikult. Seega oli ka avaus, millest vesi laeva voolas, kordades väiksem sellest, millest lähtus ühiskomisjon. Kui uskuda ülalmainitud tunnistajaid, siis on kaks võimalust – vesi tungis autotekile lisaks rambi äärtele ka mujalt või on ühiskomisjoni arvutused vee sissevoolu või laeva püstivuse kohta valed.

Samas Metsaveer ütleb, et ramp tõmmati pärani lahti. Jooniseid vaadates on
see ka õige.

On mitmeid tunnistajaid, ka laevapere liikmeid, kes ütlevad, et ramp oli peaaegu kinni.
Kas mõni tunnistaja täiesti avatud rampi on näinud?