www.militaar.net

Veiko Palm kirjutas:Riigilipud? Selles mõttes, et neid ei kasutatud (nagu ka väga täpset riikide järgset arvestust polnud).

Ei.

Riigilipud on Eesti jaoks ju 1920-36 ja alates 1992. Palju oli ju mänge, kus Eesti lipul polnud asja.

Aga õige vastus on ainult ühed mängud.

Järgmine selline olukord tekib 52. suveolümpiamängude aegu 2100.

Kas see on seotud kuidagi kalendriga (veebruaris oleva liigpäevaga)?

Markko kirjutas:Kas see on seotud kuidagi kalendriga (veebruaris oleva liigpäevaga)?

Hakkab juba minema.

Panen puusalt: Peking 2008 ja täielik päikesevarjutus mängude toimumise ajal?

Sam Beaver kirjutas:Panen puusalt: Peking 2008 ja täielik päikesevarjutus mängude toimumise ajal?

Päikesevarjutus on muidugi huvitav asi, aga ei tea selle esinemisi teiste maängude ajal.

ja mis oleks seos eestlastega? Ja kas 2100 kordub kuidagi?

Praegu vale pakkumine.

Pariisi olümpiamängud 1900? Juliuse ja Gregoriuse kalendri erinevus. Aastal 1900 lükkus kahe kalendri päevade erinevus 13 päeva peale, 2100. aastal on see 14 päeva. Aga kuidas see 1900. olümpia ja 2100. suveolümpia erilisust mõjutab, ei suuda välja mõelda praegu.

100 jagunevale liigaastale ei lisata päeva juurde. Küll aga 400 jagunevale.

Markko kirjutas:Pariisi olümpiamängud 1900? Juliuse ja Gregoriuse kalendri erinevus. Aastal 1900 lükkus kahe kalendri päevade erinevus 13 päeva peale, 2100. aastal on see 14 päeva. Aga kuidas see 1900. olümpia ja 2100. suveolümpia erilisust mõjutab, ei suuda välja mõelda praegu.

Küsimuse esimene pool on vastatud. Need olid tõesti 2. olümpiamängud Pariisis 1900.

Erilisus on see, et kaasaegsed olümpiamängud (alates 1994 küll ainult suvemängud) toimuvad liigaastal. Aga Gregoriuse kalendri eripära tõttu ei olnud 1900 liigaasta ja seni on Pariisi 1900. mängud ainukesed, mis toimusid harilikul aastal. Järgmine selline on siis 2100.

Eestlasi puudutas sedapidi, et sel ajal elas rõhuv enamik eestlasti Vene keisririigis, kus kehtis Juliuse kalender ja 1900 oli liigaasta nagu üle nelja aasta kombeks Seega seda erilisust eestlaste jaoks justkui polnud. Mis saab 2100, ei tea.

Päevavea vältimiseks on Gregoriuse kalendris liigaasta suhe harilikku aastasse 97/400, samas kui Juliuse kalendris on neid 100/400. Ka Gregorius pole täiuslik, kuid seal tuleb päevane viga sisse 3000 aasta jooksul, ilmselt siis AD 4582? Aega on, et asja üle mõtelda järgi...

Küsida võib nii Markko kui ka enne järjekorda jäänud huvitun. Eks omavahel vaatate...

Annan vabaks

Kuna kellegil ilmselt küsimuse esitamisega kiiret pole ja olles ise teinekord ka järje vabaks andnud siis siirate vabandutega ja ajendatud nii ämma poolt kohale tassitud kasutatud raamatukogust - täpsemalt "Loomingu Raamatukogust" ja Eestis massiliselt levivast tervist kahjustavast bakterist siis nurkapidi ka siia foorumisse sobiv küsimus:

Milline kirjanik avaldas omal ajal (ja meie poolt siis Loomingu Raamatukokku tõlgituna) portsukese novelle ja pisemaid jutukesi, millest 1 algab nii (asjaosaliste nimed said salastatud):"Asi ei seisa üleüldse selles, miks XXX pidi üles poodama. Mis tahes kuritegu tema hingel lasuski, oli ta sunnitud naeratama kui vangivalvur öösel enne hommikut tõi tema kongi pudeli veini ja suure käntsaka vasikapraadi." (asi jätkus sellega et talle toodi ka veel saia, salatit, sinki, veel 1 pudel veini, piip, tubakat, 2 rupskivorsti, soola ja liiter õlut, lõpetuseks räägiti talle anekdoote ja pakuti kooke, pehmeid küpsiseid ja kohvi. Paraku sai ta vorstidest mürgituse, poomine jäi ära. Läbiotsimisel vorstmaakleri juures avastati et vorstmaakler ei täitnud tervishoiueeskirju, kuna ta ei pannud vorsti jää peale. See asjaolu anti arutada vastavale ametiasutusele, mis tõstiski vorstmaakleri vastu süüdistuse inimese elu ohustamises. Asi sai positiivse lahenduse kuna leidus noo arst kelle ennastsalgava töö tulemusena kahe nädalaga XXX siiski terveks raviti ja seejärel haiglast vabanemise järel järgmisel päeval korrakohaselt üles poodi. Vorstmaakler sai 3 nädalat ranget vanglakaristust inimese elu ohustamise eest. Arstile kes päästis XXX elu, avaldati kohtupalati poolt kiitust.

Franz Kafka?

Kuidagi väga Jaroslav Hašeki stiil paistab olema

aurik kirjutas:Kuidagi väga Jaroslav Hašeki stiil paistab olema

Vägagi Annan küsimisõiguse edasi.

Dr.Sci kirjutas:

aurik kirjutas:Kuidagi väga Jaroslav Hašeki stiil paistab olema

Vägagi Annan küsimisõiguse edasi.

Eks mullegi ole see LR number omal ajal pihku sattunud
-----
Aga siit üks tõeline friigiküsimus, kusjuures täiesti militaarne. Leidsin Fotise fotoarhiivist mõned halva kvaliteediga pildid. millest ühe siia riputan. Kavatsesin teda muidu koos kommentaaridega eksponeerida teises teemas, aga avastasin, et käib ka küsimuse pähe. Dateering 24.08.1919. Peaks olema tegu stseeniga, kus valmistutakse nii Eesti üksusi kui ka Bulak-Balachowiczi salku Pihkvast evakueerima.

Teadupärast olid Peipsi sõjalaevadeks põhiliselt ilmasõja ajal tsiviillaevadest ümber ehitatud aurulaevad. Siin on jäädvustunud kuus. Esiplaanil „Uku” (ex-reisilaev „Delphin”), tema kõrval „Ahti” (ex-reisilaev „Hansa”). Järgmine paar „Vanemuine (ex-reisilaev „Imperator”) ja kalda pool „Taara” (ex-reisilaev „Tsesarevitš Aleksei”), edasi üksikuna „Tartu” (ex-Vene teedeministeeriumi laev „Jurjew”) , oli kasutusel ka VIP -reisilaevana)
Ja küsimus, mis nime kannab rivis viimane, fotol kõige kaugem olev laev?
Remargi korras ütlen, et mitte kusagil pole infot, kus laevad oleks fotol reastatud. Et aga olen mõnda aega hobikorras nokitsenud Peipsi basseini laevanduse ajaloomomentide kallal.... siis ei ole teist võimalust. Tema suurus ja siluett langevad ühe kindla alusega täiesti kokku (teist sarnast Peipsi vetes tol ajal lihtsalt polnud), pealegi on omaaegsest trükisõnast teada, et ta 1919. aastal Pihkva kandis sõjalisi ülesandeid täitis.
Viide fotole siin http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... 8efbde6368