Viktoriin

[Kriku]

Kas Varma raamatus "Merevägi Vabadussõjas" (1926) ei ole kõigi Pihkvast lahkunud laevade nimesid?

Mul ei ole endal seda kodus ja kunagi olen vaid sirvinud.

[aurik]

Kas Varma raamatus "Merevägi Vabadussõjas" (1926) ei ole kõigi Pihkvast lahkunud laevade nimesid?

Mul ei ole endal seda kodus ja kunagi olen vaid sirvinud.

Tunnistan häbiga, et ka mulle pole see raamat pihku juhtunud.
Kui seal on nimekiri, siis peaks seal sees äkki olema ka Pihkvast tuuripandud alused, milledest osade võimalik tagastamine endistele omanikele käis 20-te alguses kohtutest läbi. Aga ükski selline fotol pole, Pihkvast sõjasaagiks saadud olid kõik väiksemad.
Aga fotol olevate aluste elulugudega olen piisavalt kursis, kõik on piltidel ette sattunud nii enne ilmasõda kui hilisemas karjääris.

[aurik]

Nojah, arusaadav, et tegu pole just laiatarbeküsimusega, vaid millegi väga spetsiifilisega.
Aga esimese hooga alustan väiksest õiendusest

Teadupärast olid Peipsi sõjalaevadeks põhiliselt ilmasõja ajal tsiviillaevadest ümber ehitatud aurulaevad

See lause on iseenesest korrektne, aga võib jätta eksitava mulje. Mõista tuleb seda nii, et osa laevu kohandati sõjalisel otstarbel ümber tsaariajal, teine osa loomulikult hiljem. Pildilolevatest loetud viisik sai uue funktsiooni 1915/16 aastatel. Otsitav aga tõenäoliselt mitte, sest seni silma alla sattunud (mittetäielikes) loendites, kus veel mitmeid aluseid nimetatud, teda paraku pole.

[Dr.Sci]

Kes otsib see leiab... alustab ikka googlest, mõtleb, täpsustab ja lõpuks avastab aluse pildi isegi militaar.netist. Kuigi laevast on väga halb pilt toodud küsimuses endas, siis sellest laevast on ka paremaid pilte, kui ikka on tegemist alusega, mis veeskati üldse mitte Eestis, samal aastal aga sattus juba Pihkvasse ja võeti dekaad hiljem (kel jõud sel õigus stiilis) Pihkvas üle. Veeskati siis vormiliselt Venemaal, aga teps mitte kauaks see riik kus veeskati, Vene koosseisu ei jäänud. Linna algusajaks loetakse aastaarvu mis jääb Tallinna esmakordse mainimise ja Tallinnale linnaõiguste andmise vahele.

[aurik]

Ma sain aru, et Sa mõtled vist "Talabski" nimelist tegelast. Siiski pole see tema mitte
Muideks, otsitav laev ei olnud Peipsi Laevastiku divisjoni koosseisus. Teda on kirjeldatud rannavalve ja side käsundusalusena, seega ilmsesti olid tema ülemad Peipsi Rannakaitsepataljonist (muud võimalust nagu väga pole). Episoodis, mis andis ajendi Laevastiku Divisjoni komandöri lipnik Vunk´i vabastamiseks, näitas laeva meeskond end pigem heast küljest.
Ja selles suhtes on Sul õigus, et tema pilte militaaris ripub. Ja mitte ainult ühes teemas. Ja ehitati küll omaaegse Vene Impeeriumi pinnal, aga seegi osa on praegu iseolev.
Nüüd peaks otsingud tublisti lihtsamaks muutuma.

[lamjak]

Kiirelt teemat läbi vaadates võiks pakkuda laeva nimega Pobeda/Wõitja.

[aurik]

Kiirelt teemat läbi vaadates võiks pakkuda laeva nimega Pobeda/Wõitja.

Jep. Ma ei hakka norima, et 1919.a. kandis ta veel algupärast nime. Sain vahepeal kinnituse, et oligi Rannakaitsepataljoni koosseisus. "Wõitjaks" muutus pärast Vabadussõda tsiviilellu naastes.
Ma kirjutan selle Vunk´i tagandamise episoodi lahti. Nimelt pärast Pihkva vallutamist maikuu lõpupoole hakkasid 28.mail levima kuuldused, et punased on suurte vägedega tulekul. Vunk mõistis ühe nõupidamise tulemusi väheke valesti ja andis hetkel Pihkvas viibivatele "Vanemuisele" ja "Ahtile" kiiresti korralduse ära sõita. Nende järel panid minema sõjasaagiga lastitud lodjad. Linnas viibis ka "Pobeda", kus vaadati, et kõik põgenevad ja tossutas siis ka teistele järgi.
Kui eskaader oli juba järvel, hakati kahtlema, kas punased on juba linnas või mitte. Vunk ei tahtnud oma laevu luurele saata, vaid moosis ära "Pobeda" kapteni, kes oli nõus siis Pihkvasse tagasi minema, küsis ainult mõned relvastatud mehed lisaks, et kui andmiseks läheb, on tulejõudu rohkem. Käidi julgelt ära, leiti et plats on puhas ja sõideti järvele tagasi. Nüüd söandas Vunk Pihkvasse naaseda. Aga inf tema ennatlikust tegevusest jõudis küllalt kiiresti sinna kuhu vaja ja et tal oli juba varasemast hinge peal mõni sarnane patuke, siis oli ta kahe nädala pärast juhtimisest prii.
"Pobeda" osales ka oktoobrikuises Pihkva operatsioonis.
Natuke laevast endast. Selle lehekülje algupoole korralik foto. Selgeteks tunnusteks, mis ka Pihkva fotol eristatavad, on tagatekil olev salong, üsna pirakas pisut viltune korsten ja roolikambri kõrval pardas olev uksekoht.http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=690
Selle lk alguses foto enne ilmasõda ja lõpupoole pilt ja tekst saatusest http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=915
Siin teemas paar tekipilti. Ülesriputaja on millegipärast nime valesti märkinud, aga päästerõngastel on õige selgelt näha http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=266
Oma Tartu reisilaevaperioodi ajal omas küllaltki suurt populaarsust - laevale oli pandud kaks 120-hobuselist mootorit, mis tagasid teiste suuremate alustega võrreldes kiirema käigu, samuti oli plussiks see, et madala süvise tõttu sai ta edukalt järvel kaldale ligi, mitmetel muudel laevadel toimetati reisijad ja kaubad vahepeatustes laevale või sealt maha paatidega.

Selline stoori siis... ei oska öelda, kas oli huvitav, aga pisut hariv vast ikka.

Mõtte-ja sõnajärg ksf Lamjakile

[lamjak]

Ega mul väga head küsimust pole, aga sillad ja muud rajatised on ikka militaarteemaga seotud.

Kus asub Eesti vanim tänaseni autoliiklusele avatud sild?

[sadist]

Pakun, et Russalu mõisa lähistel Kasari jõel. Ehitatud 1847-1848 ja on tänapäeval autoliiklusele avatud.

[lamjak]

Küsitav sild on vanem.

[Walter2]

Kuressaare Suursild?

[Castellum]

Jõelähtme?

[lamjak]

Suursillal olid viimati vähemalt ühel pool kivid tõkkeks ees, et autoga peale ei saaks.

Jõelähtmega on keerulisemad lood - minu kasutatud allikates oli märgitud hoopis hilisem aastaarv kui kultuurimälestiste registris. Registrijärgne vanus on aga antud samasse vahemikku (1820. aastad), kui sellel, mida algselt mõtlesin. Seega tuleb vastus õigeks tunnistada ja järg Castellumile üle anda.

Tegelikult mõtlesin Vanamõisa kivisilda Kirbla - Rumba - Vana-Vigala maanteel. Väikese vimkana ootasin vastuseks Kostivere silda, mis on algse silla raudbetoonist selgrooga koopia ja seega üsna uus.

Pikemat lugemist teemal: https://www.mnt.ee/sites/default/files/ ... ts2011.pdf

[Castellum]

Vaat siis...

Alles see oli, kui üle Kolga või Pääsküla silla sai ka sõita...ja vanuse jagamine ainult mälestiste registri järgi on tõesti probleemne.

Jätkame sildadega. lamjaki antud viitest võib lugeda, et selliseid kivivõlvsildu on umbes 40. Küsin hoopis uuemat ja väiksearvulisemat rühma ja sedakorda puhtalt militaarset.

Meie populaarne Peeter Suure Merekindlus oli ka suure teedevõrguga. Kindlusmaanteede ulatust täpselt ei tea (probleem on ka sellise tee valmiduse määramine) ja seetõttu sõjaväemaanteede sildu ei küsi (ei tea seal suuri olevat olnud, väikseid truupe on järgi palju).

Küsin nii: mitu algupärast silda on järgi PSM raudteevõrgus? Pean silmas, et säilinud oleks ka sillakandur, mitte ainult sambad (neid on rohkem). PSM võib võtta laiemas tähenduses, s t peavöönd Tallinn-Porkkala, aga ka läänesaarte eelvööndid.

[lamjak]

Kaugemale minemata oskaks pakkuda kaht - Väänatammi sild ja Rahumäe viadukt.
Ehk siis õige vastus on tõenäoliselt suurem.