www.militaar.net

Tegelikult on NLAW kunagi siin foorumis ka selgeks vaieldud.

Olen lausa seda raketti kunagi käes hoidnud ning näinud ka laskmist pealt ning rääkinud instruktoriga sellel teemal. Kes tunnistas ka ise, et tankide vastu kasutamine on äärmiselt küsitav - ainuke võimalus tänapäevane tank maha võtta on niinimetatud Top attack mode. mis pole kõige töökindlam ja eeldab väga suurt täpsust ja väga lähedale ronimist. Laskeulatus top attack modeis on kusagil 300 - 400 meetrit. Vastasel juhul ei saa lihtsalt pihta.

pmt sihid umbes 1 meeter tanki tornist kõrgemale ja paned raketi teele. kui lendab üle torni siis lähedussensor rakendub.

Sealjuures oled soovitatavalt tanki torniga samal kõrgusel. Kui oled liiga palju kõrgemal või madalamal pidi probleeme tulema. Samuti peab maapind olema kaunis sile - mingid oksad - künkad võivad lähedusanduri rakendada enne raketi sihtmärgini jõudmist.

Otselaskmise puhul pole tal CG ega muu sarnase süsteemiga ühtegi eelist. Peale ennetusautomaadi, millega liikuvale sihtmärgile pihtasaamine paras õnnemäng.

Lasu hind aga jääb enam vähem sinna Javelini ja spike-i hinnaklassis.

Üldiselt oli nende hankimine rohkem poliitiline otsus, kui sõjaväelaste otsus.

Xender kirjutas:Otselaskmise puhul pole tal CG ega muu sarnase süsteemiga ühtegi eelist. Peale ennetusautomaadi, millega liikuvale sihtmärgile pihtasaamine paras õnnemäng.

NLAW'd peaks saama igast asendist "siseoludes" kasutada, CG vaid erimoonaga.

Xender jahub NLAWi maha tehes nagu rikkis grammofon - vaadates hoolega mööda juba ka teemast läbikajanud faktist, et NLAW ongi vaid komp tasandi relv - ning selles rollis täiesti pädev.

Palju kära eimillestki - kusjuures vastikult palju foorumi eksitamist pooltõdede valimatu pildumise // faktide vassimisega.

Kui nii jätkub, on bänn juba teel.

Lasu hind aga jääb enam vähem sinna Javelini ja spike-i hinnaklassis.

Olgu muuga kuidas on, kuid see on selgelt vale. Nende süsteemide lasud maksavad minimaalselt kolm korda rohkem.

Xenderi link JDWle on eelmisest suvest ja puudutab Soome KJ iseliikuvate haubitsate hanget, ehk seal räägitakse, et kohe-kohe tuleb otsus, mis nagu me hetkel teame puudutas 48 tk K9 hanget ja optsiooni lisaostule. Soomlased ostsid NLAWis esimese satsiga suurusjärgus 10 a tagasi 1000 ja hiljem juurde, ma ei arva, et nad oleksid halba relva ostnud. Eks ikka katsetasid ka enne, kas teeb mida vaja. NLAW on praktiliselt esimene kerge TT-rakett, mida saab vajadusel kasvõi jaoga kaasa panna ja sellega on reaalne lootus MBT katki teha.

CG lasu hind olevat suurusjärgus 2000 € ja sellega tank ära lasta on ikka väga suur vedamine, tankitõrjujatele õpetatakse koondtule taktikat, kus vähemalt 2 relva laseb sama sihtmärki, ehk siis esimene teeb paugu ja kui see ei ole piisav, laseb teine relv ja esimene laeb. NLAW on erinevatel andmetel 20-25000 € ehk oluliselt kallim ja seda ei ostaks keegi, kui see ei oleks oluliselt parem. Samas suur TT rakett maksvat suurusjärgus 80 000-100 000, lisaks laskeseadme hind ja sellepärast neid ongi vähe, põhiliselt pataljoni TT-rühmas.

Relvasüsteeme tuleb vaadata ja nende efektiivsust hinnata peamiselt süsteemi osana. EKJ TT-süsteem on MAPATS (on see veel kasutusel?) - Javelin/Milan - 90 mm kahur - CG. KL üksustel oli enne suur puudujääk, sest TT-raketid puudusid täiesti ja 90 mm oli suurim TT-relv, nüüd on Javeline saadud. Soome KJ TT-süsteem on MBT - TOW - Spike - 155 ja 120 mm TT-laengud - NLAW - 66 mm LAW ehk soome keeles "kessi=kevyt sinko". Hoomate vahet? See võimalus, et vastase MBT üldse jalaväekompaniile nii lähedale jõuab et NLAW on vaja välja võtta, tähendab seda, et kõik eelnevad võimalused on läbi kukkunud ja fekaal on täiesti ventikas. LAW on põhimõtteliselt selleks, et positsiooni lähedale sattunud soomuk ära lasta.

Xenderi väide kesside kadumisest on vale, viidates Iltalehti artiklile http://www.iltalehti.fi/uutiset/2015070 ... 5_uu.shtml

Tegelikult 1988 a mudel vahetatakse mõne aasta pärast uuema sama relvasüsteemi mudeli vastu, NLAW jällegi peab asendama Mustit ehk rasket TT-relva a la Rootsi 90 mm kahur ja Apilast ehk ühekordset rasket TT-lasku. Selguse huvides lisasin ka nende relvade pildid. Uue relva nimetuse lühend on 66 KES 12 ehk siis 66 mm kaliibriga kevyt sinko = kerge granaadiheitja 2012 a mudel.

Intistä tutut "kessit" poistuvat käytöstä

Vuosikymmeniä käytössä ollut kevyt kertasinko "66 KES 88" vanhenee lähivuosina muiden panssarintorjunta-aseiden mukana.

Jokaiselle viime vuosikymmeninä varusmiespalveluksen käyneelle tutuksi tullut kevyt kertasinko, virallisesti "66 KES 88", tulee eläkeikään 2010-luvun lopulla eli ihan lähivuosina. Jokamiehen aseena toimineen "kessin" seuraaja on jo selvillä. Sen nimi on kaikessa omaperäisyydessään "66 KES 12", joten kutsumanimikin pysynee samana jatkossa.

- Uudessa kevyessä kertasingossa on merkittävästi parempi läpäisykyky, ampumateknisesti paremmat tähtäimet, sekä mahdollisuus liittää pimeätähtäin, kuvailee jalkaväen tarkastaja, eversti Jukka Valkeajärvi. Uusia "kessejä" on hankittu jo ensimmäinen erä ja käyttöä on alettu kouluttaa puolustusvoimien kantahenkilökunnalle. Seuraavaksi vuorossa ovat varusmiehet. Edessä on vielä jatkohankinta, jotta aseet saadaan kaikkien puolustushaarojen käyttöön vuosikymmen loppuun mennessä. Kyseessä on isoin hankinta jalkaväen aseistukseen ennen tämän vuosikymmenen loppua. Kevyt kertasinko on tarkoitettu käytettäväksi rynnäkköpanssarivaunuja, kevyesti panssaroituja kuljetusajoneuvoja sekä asepesäkkeitä vastaan. Ampumaetäisyys on lyhyt, noin 100-200 metriä.

- Ase on monipuolinen ja tehokas, sekä helppo kouluttaa kaikenlaisille joukoille, Valkeajärvi lisää.

"Musti" ja Apilas

Kevyt kertasinko ei ole ainoa käytöstä poistuva panssarintorjunta-ase, sillä myös raskaat kertasingot eli Apilakset ja raskaat singot eli "Mustit" eläköityvät vuosikymmenen vaihteessa. Näistä "Musti", oikealta nimeltään raskas sinko 95 S 58-61, on kehitetty jo 1950-luvulla. Sen käyttöikää on pidennetty tähän päivään saakka esimerkiksi uudentyyppisillä ammuksilla ja pimeätähtäimillä. Varusmiehille asetta ei ole enää muutamaan vuoteen koulutettu, mutta ammattisotilaiden ja reserviläisten taitoja on pidetty yllä.

- Raskaita sinkoja on vielä valmiusvarastoissa, tarvittaessa niitä voidaan käyttää, Valkeajärvi kertoo. Lukumääräisesti niitä on Valkeajärven mukaan varastossa "riittävästi". "Mustit" ja Apilakset korvataan alkuvaiheessa huippumoderneilla ruotsalais-englantilaisilla NLAW-lähipanssarintorjuntaohjuksilla.

- Kyseessä on ammu ja unohda -tyyppinen järjestelmä, jossa tähtäinkaukoputken läpi valitaan maali, seurataan vaunua hetki ja painetaan liipaisinta. Ammus seuraa vaunua ja räjähtää parikymmentä senttiä vaunun päällä. Räjähdysvaikutus suuntautuu katosta vaunun läpi ja tuhoaa sen, Valkeajärvi kuvailee. Viimeksi kesäkuun alussa puolustusministeriö valtuutti Puolustusvoimien Logistiikkalaitoksen hankkimaan NLAW-ohjuksia Ruotsista 42 miljoonalla eurolla.

- Nyt tehdyllä hankinnalla mahdollistetaan varusmiesten ja reserviläisten koulutus lähivuosina ja valmistaudutaan varustamaan tärkeimmät maavoimien sodan ajan joukot uudella aseella.

Lähivuosina aloitetaan laajempi selvitys siitä, millä Suomi aikoo torjua mahdolliset vihollispanssarivaunut 2020- ja 2030-luvuilla. Valkeajärvi arvioi, että perinteisten panssarintorjunta-aseiden seuraajat ovat jatkossa nykyistä kehittyneempiä ohjusjärjestelmiä täydennettynä esimerkiksi jokamiehen sinkoaseilla ja älymiinoilla.

NLAW-i puhul olevat esmane vaimustus tõepoolest hajuma hakanud.
Tõrkeid ja möödalaske olevat rohkem kui oodati, lisaks erinevad piirangud.
Seda kõike 20 000-25 000 Eurose tükihinna eest.

Imelikul kombel pole soomlastel kasutusel olnud korralikku mitmeotstarbelist granaadiheitjat. Nende rolli täitsid (vaid soomusvastased) ühekordsed lasud, kergem M-72LAW ja raskem APILAS.
Kui M-72 jätkab teenistust ja neid plaanitakse ka juurde osta, siis APILAS läheb ajapikku relvastusest maha.
NLAW oligi tõenäoliselt ette nähtud tema täienduseks/asenduseks.

M-72 puhul on eeliseks selle väiksus ja kergus. Üks mees võib mitut lasku ringi tarida. Kui vaja, võid igale mehele jaos ühe kätte anda ja üksuse tulejõud on sellega märkimisväärselt tõusnud.
Taanlaste ühes militaardokumentaalis oli tulevahetus, kus üks sõdur pidi eluga riskides tule all mingi seinani spurtima ja sinna taha granaadi loopima. Oleks neil M-72 käepärast olnud, poleks see sõdur pidanud niimoodi riskima. Aga noh, see selleks.

Võite Bänni panna, kuid ma jään enda juurde kindlaks, et NLAW on äärmiselt küsitava kulu - tulu osas relv tanki vastu.

Oluline ei ole mis tasandil relv asub operatiivsüsteemis ( mis nagunii erinevates riikide erinev ja vastavalt vajadusele ) - ameeriklased on kasutanud Javelini ka rühma - jao tasandil. Oluline on, kas ta saab hakkama talle pandud eesmärkidega või mitte. TT relva eesmärk on hävitada tank.

NLAWi peamine puudus on sama, miks GC ja RPG versioone tänapäeval enam tankitõrjerelvadena ei taheta kasutada - selleks, et saaks lasta tanki tuleb ronida väga lähedale. NLAWil öeldakse isegi ametlikult, et maksimaalne laskeulatus tanki vastu on 400 meetrit ja maksimaalselt 600 meetrit muude sihtmärkide vastu.

Kuigi soomlaste jutu järgi pihta raske saada reaaloludes oludes selle vahemaa tagant. Rakett pidi olema parajalt tuule suhtes tundlik.

Meil peaks viimasel ajal ameeriklastega olema piisavalt õppusi koos olnud, kus ka praktikas ära tõestatud, et tankile ja IFVle, ei anna naljalt lahingus nii lähedale ronida, eriti maastikul.
Kui õnnestubki, siis tublide tankitõrjujate jaoks on tegemist rohkem enesetapurünnakuga.

Teiseks - tanki on võimalik hävitada ainult top - attack mode-is. Otselastes ei saa - saab ainult kõva paugu teha - nagu näha juures olevalt pildilt, kumulatiivpea suund on alla ja seda muuta ei saa

http://media.defenceindustrydaily.com/i ... way_lg.gif

Top – Attack mode-is laskmiseks on vaja aga piisavalt eeltingimusi.

Siin ei maksa segamini ajada javelini või spike laskmisega.

Top attack mode tähendab seda, et võtad visuaalselt sihikule tanki torni ( olles siis mitte kaugemal kui 400 meetrit ) – kui lähemal, viid sisse sihikul oleva paranduse



Lased raketi välja ning kui rakett jõuab tornini siis selle allapoole suunatud lähedussensor aktiveerub ( paika sätitud 1 meetri peale ). Ühesõnaga peab rakett lendama kaunis täpselt ja horisontaalselt üle tanki torni ( rakett ennast juhtida loomulikult ei oska ).

Mis seab laskmisel väga palju piiranguid - kui lased, olles liiga palju kõrgemal kui tank või madalamal - aktiveerub lähedussensor vale koha peal. Samuti pole lähedussensor väga segamiskindel kui näiteks lahinguväljal on mingi tuule käes lehviv praht, võib sellest ülelennates rakett aktiveeruda. Üldiselt annab selle raketi igasuguse mõju lihtsalt nullida tänu sellele sensorile. Ei hakka siin liiga detailidesse minema.

Arvestades kõiki neid piiranguid oleks NLAW okei, kui ta oleks 2 - 3 korda kallim kui CG moon.

Rootslased ostsid $550mili eest 14000 pauku ehk siis tulemuseks u. $ 40 000 eurot 1 raketi eest.

Javelini hinnaks antakse umbes 80 000 dollarit ning Spike suurema tehingu tegi India viimati - üle 8000 raketi ning 300 laskmeseadme 525 miljoni eest. Igal juhul jääb ta hinna poolest rohkem sinnapoole, kui CG lasu poole.

Minu arvamus sellest pole tekkinud ei ajakirjanduse tõttu või wikit lugedes. Olen käega katsunud, näinud ja rääkinud inimestega kes seda ka lasknud. Pole positiivseid kommentaare kuulnud. Ilmselgelt on Soome kaitseväkke imbunud agendid, kes ei taha hüva relva ära tunda ja laidavad ka oma lõuna ametikaaslastele neid.

Informatsioon, et Soome kaotab ära jao ja rühmataseme (mittejuhitavad) granaadiheitjad, tundub selge jamana.
Nendel on ju ka muud otstarbed kui soomuse hävitamine.
Xender esitleb praegu asja lihtsalt nii, et NLAW ongi (kompanii taseme relv), järgmine on juba Spike.
Sedasi päris asjad ei käi.

Vahest on põhjus tankitõrje tulesüsteemi komponentide nõrgas tundmises?

Pea nyyd ka hoogu, viimane postitus ei ole ju sellest:

Oluline ei ole mis tasandil relv asub operatiivsüsteemis ( mis nagunii erinevates riikide erinev ja vastavalt vajadusele ) - ameeriklased on kasutanud Javelini ka rühma - jao tasandil. Oluline on, kas ta saab hakkama talle pandud eesmärkidega või mitte. TT relva eesmärk on hävitada tank.

Leo kirjutas:Relvasüsteeme tuleb vaadata ja nende efektiivsust hinnata peamiselt süsteemi osana. EKJ TT-süsteem on MAPATS (on see veel kasutusel?) - Javelin/Milan - 90 mm kahur - CG. KL üksustel oli enne suur puudujääk, sest TT-raketid puudusid täiesti ja 90 mm oli suurim TT-relv, nüüd on Javeline saadud. Soome KJ TT-süsteem on MBT - TOW - Spike - 155 ja 120 mm TT-laengud - NLAW - 66 mm LAW ehk soome keeles "kessi=kevyt sinko". Hoomate vahet? See võimalus, et vastase MBT üldse jalaväekompaniile nii lähedale jõuab et NLAW on vaja välja võtta, tähendab seda, et kõik eelnevad võimalused on läbi kukkunud ja fekaal on täiesti ventikas. LAW on põhimõtteliselt selleks, et positsiooni lähedale sattunud soomuk ära lasta.

See siin on ülal suht perfektne tankitõrje kui SÜSTEEMI kirjeldus, milles NLAW-il on komp.ülema põhilise tt-reservina soome armees oma kindel koht.

Aga see, mida forumant Xender siin aretab, ongi lihtsalt üks kinnijooksnud juhe (elik demagoogia).. Ja nagu öeldud, edasine loba samas stiilis (-raffa eksitamine süsteemsest tankitõrje arusaamast) läheb teemarisustusena prükki + jonnakas forumant bänni.

Kriku kirjutas:Pea nyyd ka hoogu, viimane postitus ei ole ju sellest:

Oluline ei ole mis tasandil relv asub operatiivsüsteemis ( mis nagunii erinevates riikide erinev ja vastavalt vajadusele ) - ameeriklased on kasutanud Javelini ka rühma - jao tasandil. Oluline on, kas ta saab hakkama talle pandud eesmärkidega või mitte. TT relva eesmärk on hävitada tank.

Tsiteerin eelviimast postitust.

Muuseas, kuna enamus kergeid TT relvi kantakse maha, siis Soome kaitseväele jääbki pmt 2500 NLAW süsteemi ning näpuotsa täis nats moodsamat TT relvi - 140 spike-i.

TT relva eesmärk on hävitada tank.

See on veidi väär arusaamine tänapäeva granaadiheitjatest. Laiemas laastus on tegemist anti-materiel relvadega (eesti keelset vastet ei oskagi praegu öelda - objekti-vastane relv?) . See tähendab, et jutt ei käi ainult tankidest, vaid varustusest ja materjalidest üldiselt, olgu selleks siis soomuk või kivisein. Näiteks AT4 oli algusest peale mõeldud parimal juhul keskmiselt soomustatud tehnika vastu.
Soomlaste idee ongi kasutada M-72 sarnaseid, odavaid ja kergeid relvi kergemate soomukite ja barjääride vastu. Tegu on kuluefektiivsete relvadega. Kui praegused läbi saavad, siis ilmselt ostetakse uued, sest see roll on ka edaspidi vaja täita. NLAW on aga algusest peale mõeldud mitmeotstarbelise relvana (mitu laskerežiimi), mis vajadusel on kasutatav ka tankitõrjes, mis pole aga tingimata selle põhiroll (see oleneb juba konkreetsest sõjaväest, kes seda kasutab).

Xenderi taoliste postituste kandev mõte on näidata soomlasi vähese mõtlemisvõimega ullikestena, kes teevad (erinevalt meist) aiva valesid otsuseid ja ahmivad endale kokku kõlbmatut relvastust.
Küll on 2A6 tankid vanad romud, küll on BMP-de putitamine mõttetu ja küll jagub lollust kaotada jalaväe granaadiheitjad.
Ja mis kõige hullem - Saksamaalt 1990ndate lõpus sadade 122 mm haubitsate ostmine oli täiesti kasutu, sest neid tuleb hakata maha kandma.

nimetu kirjutas:

Xender kirjutas:TT relva eesmärk on hävitada tank.

See on veidi väär arusaamine tänapäeva granaadiheitjatest. Laiemas laastus on tegemist anti-materiel relvadega (eesti keelset vastet ei oskagi praegu öelda - objekti-vastane relv?) . See tähendab, et jutt ei käi ainult tankidest, vaid varustusest ja materjalidest üldiselt, olgu selleks siis soomuk või kivisein..

Just.
Lihtsalt tõrjudes kogu seda TT-alast jama ja väärtõlgendust, mida Xender siia teemasse juba teist päeva külvab, ma ise ei jõudnud veel selle paranduseni.

Kapten Trumm kirjutas:Xenderi taoliste postituste kandev mõte on näidata soomlasi vähese mõtlemisvõimega ullikestena, kes teevad (erinevalt meist) aiva valesid otsuseid ja ahmivad endale kokku kõlbmatut relvastust.

Mulle tundub ka sedasi.
Igatahes läks tegelane nüüd nädalaks puhkama - aitab teemasodimisest