Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Kapten Trumm]

Üritasin sellele vastust otsida, kuid segadust tekitab asjaolu, et EW-s oli olemas
1. ratsavägi
2. veohobused suurtükkide ja vooride tarbeks (mida oleks ka rekvireeritud)

Kui lugeda nt R. Rosenthali raamatut KaPo ajaloost nn vaesel perioodil, siis ratsahobuseid oli siiski analoogselt autodega suht üksikuid - vahest laieneb see ka KV peale?

[Jaanus2]

Eh, autode võrdlemisega enne ja nüüd olete rappa läinud... Lisaks olid ka jalgrattad ja elutempo oli üldse aeglasem ja hobustega ja jalgsi põhiliselt, vaenlastel ja püüdmist vajavatel pättidel samamoodi. See on muidugi õige, et kui selle hobukoefitsendiga läbi korrutada, tuleb veojõu ühiku kohta meil täna mehi vähem kui siis. Ikka see püsikulud/meeste arv, mis ongi põhiline probleem tegelikult. Eesti armee on nagu Piirisaare vald - täismõõdus vallavalitsus sajakonna pensionäri kohta. Valdu me muidugi ka ei liida, see ei pidada midagi andma, Ansip ütles.

[Bokser]

Siis oli palju muudki. Mul on olemas eelmise vabariigi aegne juhi käsiraamat, mis muu hulgas regelementeerib näiteks ka seda, millistes restoranides ohvitserkonnal on viisakas käia. Aga mitte seda ei tahtnud ma rõhutada. Tahtsin öelda, et tol ajal oli transpordivahendite kasutamine ka hoopis teine, näiteks ühiskondlik transport oli paremini üles ehitatud kui praegu ja sõjaväelastel oli selle kasutamise osas eriõigused. Jah, autosid oli vähe, kuid neid asendasid erinevad hoburakendid (kalessid, reed, ratsahobused jne). Igal juhul ei jäänud ükski käik tegemata ning ühtki asja ei tehtud ka oma isiklike vahenditega, nagu see tänapäeval pahatihti juhtub...

[Kapten Trumm]

Kui autovärgi üle jaurata tahaks, siis hetkel riigisektoris praktiseeritav autode kasutusrent on küll mitte määravate summadega, aga mugav raha põletamise viis. Esiteks amortiseerivad liisingud läbi maksete autot kaugelt rohkem kui on reaalne hinnalangus turul, teiseks intressid ning kolmandaks sunduslik kaskokindlustus, mis mitmekümne sõiduauto korral on mõttetu kulu. 100 keskmise sõiduauto kaskokulu aastas on vähemalt 700 tuhat krooni, viieaastase perioodiga ilma kaskot maksmata saab sama kulu tekitada, kui sajast autost 15 taastamisvälistavalt kringliks sõita, lisaks on enamus kaskojuhtumeid pisiasjad, kus tuleb ikkagi omavastutust maksta (tavaliselt 3000 per juhtum). Lisaks on praegusel ajal kohustus auto enne loovutust tip-top korda teha ja need summad pole ka väiksed.

[hummel]

Mõni aeg tagasi hakkasin mõtlema, et paraadidele küll tellitakse Leedust hävitajaid rahvale ülelendu tegema, aga näiteks Kaitseväe suurimal õppusel elik Kevadtormil pole neid kunagi lendamas nähtud.
Eks nad teevad siia mõnikord lende nagunii. Show jaoks ("vabaduse heli" vms) kõlbab konkreetselt tellida, aga aasta olulisimaks väljaõppeürituseks mitte... Huvitav miks?

Ajateenijatel ja ka kaadril oleks huvitav võimalus kogeda, kuidas ja mida jõuab näiteks teha, kui reaktiivlennuk üle lendab ning mis tunne üldse on.
Eriti tõsine ja reaalne kogemus oleks aga õhutõrjujatele, kes saaksid proovida, mismoodi reaalselt siis sõjalennukite vastu sõdida on. Oleks vist vahe, kas seiratavale alale töristab sisse moosiriiul või Robinson 100 kmh või ründelendu imiteeriv hävitaja 500-700 kmh?

[wolfgang]

Vanaisa rääkis, et stukade ulgumine, vankade kaevikute kohal, võttis omal pasa lahti. Ausõna, poleks paha, kui mehed väheke õhuhirmu näeks. Ilma pommitagi, esialgu, aga, et kuulda, mis hääl kostab jne.

[Henn]

Jah, see kuluks ära küll. Minu majast lendasid nad ühe paaraadi ajal Tallinnast tulles madallennul üle, tundus, nagu oleks maavärin alanud.

[Bokser]

Mille peale meenub, et möödunud suvel Võidupüha rivistuse ajal Afganistanis olla B-2 madallennul üle meie missioonikompanii lennanud.

[szultz]

Vanaisa rääkis, et stukade ulgumine, vankade kaevikute kohal, võttis omal pasa lahti. Ausõna, poleks paha, kui mehed väheke õhuhirmu näeks. Ilma pommitagi, esialgu, aga, et kuulda, mis hääl kostab jne.

Stukal oli selleks spetsiaalne "vile" küljes, lennukipommidele pandi ka selliseid külge, eesmärk oligi vastast demoraliseerida.

[Kapten Trumm]

Mõni aeg tagasi hakkasin mõtlema, et paraadidele küll tellitakse Leedust hävitajaid rahvale ülelendu tegema, aga näiteks Kaitseväe suurimal õppusel elik Kevadtormil pole neid kunagi lendamas nähtud.
Eks nad teevad siia mõnikord lende nagunii. Show jaoks ("vabaduse heli" vms) kõlbab konkreetselt tellida, aga aasta olulisimaks väljaõppeürituseks mitte... Huvitav miks?

Selleks on tohutu piirangute rivi, mis ületada tuleb, alates sellest, et keegi kardab tsiviilisikute kaebusi müra pärast kuni selleni, et hävitajatele on määratud oma harjutuspiirkonnad, mis ei lange Kevadtormi aladega kokku. Kui siia lisada üldine jalaväe-vaimustus (st nt soovimatus/oskamatus koostööd LT ja LTTga (mida oled ka ise siin toonitanud), siis ongi lihtsam mitte teha.

Aga loota NATO õhuvõimule, omamata tulejuhte ja kogemust.....see saab vist Eestis ainult nii olla

[Roamless]

Hei Trumm, minumeelest paned sa selle auto kasutusrendiga mööda (lased puusalt, kui kasutada militaartermineid ) Näiteks politseil on tunduvalt odavam hoida autosid kasutusrendis, kui ise neid välja osta. Selleks nad ka kasutusrenti praktiseerivad, et lihtsad arvutused näitasid selle variandi kokkuhoidu võrreldes autode välja ostmisega. Teiseks, nüüd võin küll eksida, aga politseil on piisavalt suur autopark, siis kokkuleppel autode tarnijaga, neil kaskot ei ole. Tean, et seda said ka praktiseerida mõned suuremad ehitusfirmad buumi ajal. Olles suurklient mõnele autofimale, ei pidanud nad maksma kaskokindlustust. Kolmandaks, politseiautod on 24/7 kasutuses ja ka nende uuemad patrullautod romustuvad mõne aastaga omades 300 000 kuni 400 000 läbisõite. Neljandaks, kes tahaks hiljem osta aastarvult uut, kuid jubedalt läbi trööbatud vana politsei saani.
Kõikide nende faktide valguses on kasutusrent vähemalt politseis maksumaksja raha kokkuhoid. Samas ei saa seda võibolla väita teiste riigiametite kohta, kus autode kogused ja läbisõidud jäävad väikeseks.

[hummel]

Olen üldiselt aru saanud, et erilisi piiranguid reaalselt lennukite väljaõppele tellimisel ei ole olnud. Ei takista ei alade jaotus ega müra. Ei pea ju ka lendama 200 m kõrguselt kuu aega järjest järelpõletiga üle majade nii, et kohvitassid laualt maha kukuvad. Ei tea, mis see pommitamiskõrgus seal Libanonis näiteks on?
Küll aga on vist vaja teha paras hulk taotlusi ja pabereid, mida siis paraadi jaoks ilmselt viitsitakse (rahvale peaks ju presenteerima, kui uhke on "meie" riigikaitse) sebida, väljaõppe tarvis aga mitte ("siseringis" toimuv pole ilmselt oluline).

Lisaks maksame iga aasta selle õhuturbe eest märgatavaid summasid oma kaitse-eelarvest ja treeninglende peavad nad vahepeal tegema nii ehk naa.

[mx77]

Olin kunagi aastal '91 Lapis, kus kohalikud kotkad tegid rahvuspargi kohal väga madlalt (sisuliselt olin tundru otsas ja piloodi nägu võis näha) treeninglende järelpõleteid kasutades. Müra oli meeletu, aga vaatepilt seda väärt.

[Lemet]

Olen üldiselt aru saanud, et erilisi piiranguid reaalselt lennukite väljaõppele tellimisel ei ole olnud

Piirangud on vist tiheasustuse kohal lendamiseks. Lugupeetud kaasfoorumlane EOD oskab kindlasti seda teemat süvitsi käsitseda...

[hummel]

Kevadtorme minuteada tiheasutusega aladel üldiselt ei ole tehtud!
Ja kui madallendamine tekitab müra, võib ju asustatud kohtade kohal kõrgemalt lennata. Vaevalt need ründelennukid ka väga latvade kõrguselt tulevad, et labidaga alla saaks visata.

Kusjuures kui kohalikke külaelanikke viisakalt ette hoiatada, oleks ilmselt tegemist enamusele pigem eksklusiivse paaripäevase atraktsiooniga omaette. Nädalate kaupa läheks ilmselt jah tüütavaks.
Muidugi huvitav kogemus ka ajateenijatele, eeskätt õhutõrjujatele.