www.militaar.net

Eks ta Berdani 10.75 x 58 R on, kuid küsides on alati hea mõõdud juurde panna. Näiteks 11 mm Gras on väga sarnane. Kusjuures Western on Grasi moona tootnud: http://www.histavia21.net/amaviapag/11_Gras-avia_US.htm Kesta pikkus siis 59-60 mm.

Tere! :)

Sai leitud enne suure lume tulekut selline hülss, oskab keegi ütelda, mis massin sellist kasutas, markeering(SL 42) samuti mulle tundmatu?

Pildid(Internetist):

http://www.municion.org/12_7/Sl4_2G.jpg

http://www.municion.org/12_7/IraniG.jpg

mõõdud:

hülsi pikkus 9,8 cm , padrunipõhja läbimõõt 2 cm , hülsi suudme siseläbimõõt 1,3cm

.50 BMG ehk meetermõõdustikus 12,7 x 99 mm. Tänapäeval meiegi Kaitsejõududes kasutusel. Valmistaja Saint Louis Ordnance Plant, USA. Suurekaliibrilistes kuulipildujates ja tänapäeval ka täpsuspüssides kasutatav moon.

Tänud!

"mis massin sellist kasutas, markeering(SL 42) samuti mulle tundmatu? "

Kas äkki mõni Saksa lennuk selliseid sõjaajal ei kasutanud ? Väga üksikutest metsakolgastest on neid pisteliselt leitud. Tänapäeval sarnaseid muidugi kasutatatakse teatavasti, kuid kõneaineks olnu ju on vististi aastast 42 ?

Sinimägede alt ka selliseid hülsse välja tulnud.
Mõned markeeringud:
M43 - Milwaukee Ordnance Plant 1943
TW43 - Twin Cities Ordnance Plant 1943
DM43 - Des Moines Ordnance Plant 1943
SL43 - St.Louis Ordnance Plant 1943
Ehk liitlaste abi venelastele

Pooletolline Browning oli II MS laialt kasutusel nii maa- mere- kui õhujõududes. Ländliisi teema.
Muidugi võisid ka sakslased trofeerelvi kasutada. Omal neil maavägedes suurekaliibrilisi kuulipildujaid polnud. Sõja lõpus hakati küll lennuväerelvi sel otstarbel kasutama, kuid need olid suht väikese algkiirusega..

Tere!

Kohast , kus selle hülsi leidsin , olid ümberringi ainult I ms. aegsed lee-enfieldi ja Mosini +(mingi hülss , meenutab sakslast , padrunipõhi jaotatud neljaks sektoriks. Markeering D 6 17 S67) kestad. Märgid, mis viitaksid II ms. puudusid (va. see hülss ja üksikud II ms. k98 vindi kestad.



Lugupidamisega!

Lennukilt kukkunud. Neid ikka leiab siit ja sealt enamasti üksikult.

BOMBARDIER kirjutas:Markeering D 6 17 S67)

Valmistaja - Königliche Munitionsfabrik, Dresden. Valmistatud 1917. aastal. Hülsi materjaliks messing vasesisaldusega 67%.

[quote="EOD"][quote="BOMBARDIER"]Markeering D 6 17 S67)
[/quote]
Valmistaja - Königliche Munitionsfabrik, Dresden. Valmistatud 1917. aastal. Hülsi materjaliks messing vasesisaldusega 67%.[/quote]


Tänud! :)

Tundub , et see messingi ja vasesulam eriti vastupidav :roll: , kuna hülss peaaegu nagu uus ,ei oksiidi, ega midagi.Kohati isegi läigib!

Messing ehk valgevask ongi vasesulam, täpsemalt vase ja tsingi sulam.
Säilivus sõltub keskkonnatingimustest. Agressiivne keskkond "sööb" tsingi sulamist ära ja hülsid muutuvad vase värvi punaseks.

Sai paar päeva tagasi leitud hülss ,millel minu jaoks tundmatu tootja markeering, täpselt nagu Enfieldi hülss , aga markeering teine.



http://i52.tinypic.com/2liju4z.jpg

Hülsi põhjal peal markeering: AVE 3-18 S 7.70 (pildi pealt pole hästi näha)

http://i52.tinypic.com/2hp7s3t.jpg

Ette tänades!

AVE tähendab Atelier de Construction de Valence, ehk siis tegu Prantsusmaal valmistatud moonaga. Valmistatud 1918.aasta 3.dekaadil, üldse mitte levinud, AVE märgistusega toodeti neid padruneid alla aasta.

Ise ka otsisin netist infot , aga tulemusteta, ja pidin alla vanduma!

Et siis tegu haruldaste asjadega?



Terv! B