www.militaar.net

Wally Herbert.

eeru kirjutas:Wally Herbert.

Õige. Küsi!

Sam Beaver kirjutas:Ma siis küsin.
Robert Peary väitis et just tema jõudis põhjapoolusele esimesena. Ometigi pole tema pooluselejõudmine kunagi teaduslikku kinnitust saanud, kaheldud on tema navigatsioonioskustes ja retkele kulunud ajas jne. Kes oli aga esimene polaaruurija kelle ekspeditsiooni põhjapoolusele jõudmine siis ka kinnituse on saanud? Pean siinkohal silmas nö. "jalgsiekspeditsiooni." Lennuvahendeid ja lumesõidukeid kasutades oli poolusel enne seda üsna palju kordi käidud.

Ma ei küsi.
Tegemist ei olnud õige vastusega. Wally 'elutöö' seisneb pigem Robert Peary poolusele mittejõudmise tõestamisega. Miilide loendamisega mis jäi Robert Peary+ l väidetavalt eesmärgist puudu. Ja, et tema oli esimene.
Järg on vaba.

Euroopa riik, mille pealinn polnud euroopas.
Riik, pealinn, aasta(d)?

PS: vabandan kui juba olnud

Portugal, Rio de Janeiro, 1807-1820?

eeru kirjutas:

Sam Beaver kirjutas:Ma siis küsin.
Robert Peary väitis et just tema jõudis põhjapoolusele esimesena. Ometigi pole tema pooluselejõudmine kunagi teaduslikku kinnitust saanud, kaheldud on tema navigatsioonioskustes ja retkele kulunud ajas jne. Kes oli aga esimene polaaruurija kelle ekspeditsiooni põhjapoolusele jõudmine siis ka kinnituse on saanud? Pean siinkohal silmas nö. "jalgsiekspeditsiooni." Lennuvahendeid ja lumesõidukeid kasutades oli poolusel enne seda üsna palju kordi käidud.

Ma ei küsi.
Tegemist ei olnud õige vastusega. Wally 'elutöö' seisneb pigem Robert Peary poolusele mittejõudmise tõestamisega. Miilide loendamisega mis jäi Robert Peary+ l väidetavalt eesmärgist puudu. Ja, et tema oli esimene.
Järg on vaba.

Vastus on siiski õige, ma ju ei küsinud kes esimesena poolusele jalgsi jõudis vaid seda kelle pooluselejõudmises ei kahelda. Peary pooluselejõudmist või mittejõudmist uuritakse siiamaani ja päris sajaprotsendilist, ehk siis sellist kinnitust mida kõik aktsepteeriksid ei ole kumbki versioon ka tänini saanud. Ka Herbert ise on öelnud et kuigi ta tegi oma järeldused Peary ekspeditsioonimaterjalide põhjal, ei väida ta kategooriliselt et Peary ühelgi juhul poolusele ei jõudnud.

sadist kirjutas:

sadist kirjutas:Tundub pigem nii, et neil oli midagi kaasas " mustadeks päevadeks" ja see võeti tõesti viimases hädas menüüsse alles. Näiteks šokolaad. Peale kajakaid, rebaseid ja tooreid kalu päris hea vaheldus.

Šokolaadi pakkusin mina tegelikult ja see on lihapulbrišokolaadile igatahes lähem pakkumine kui kopraonu pakutud kajakad ning täid Šokolaad on tegelikult ikka šokolaad, põhimõtteliselt pole vahet, kas pähkli-, piima- või lihapulbrišoks.

Jah, aga küsimus oli, mida nad esimest korda matka jooksul sõid. Seda šokolaadi olid nad varemgi söönud, kuid šokolaadile võid peale määrinud väidetavalt mitte.

Lisaks, paljudest vastustest läbi kumav intuitiivne loogika, et nad pidid "viimases hädas" sööma midagi, mida varem polnud söönud, ei olnud õige - tegelikult oli vastupidi, neil oli lõpuks hüva kraami paksult üle.

Selge

Kas keegi üldse sööb šokolaadi nii, et ei määri paksult võid peale?

zkaff kirjutas:Portugal, Rio de Janeiro, 1807-1820?

Jah nii ta on.
Militaariaga seost siin niipalju et 1807 tungis Napoleon Portugali, mille peale Portugali kuningakoda viis riigi pealinna üle oma asumaale.
Omamoodi huvitav ajalooline fakt.

Võrreldav Vaba Prantsusmaaga, mille valitsus baseerus küll Londonis, aga mida tunnustav territoorium asus kolooniates.

Sõna (järg) on vaba.

Kaasfoorumlaste lahkel loal lähme mõnevõrras ajas tagasi, mil siin alandliku kirjutaja subjektiivsel arvamusel oli muru rohelisem, mehed mehisemad ning naised nende pärast sõdimist väärt. Pean silmas loomulikult pronksiaegset Lähis-Ida.

Nagu kõigile teada, oli hiline pronksiaeg õitsengu periood, kus toimus nii vilgas riikideülene kaubanduslik kui ka poliitiline läbikäimne. Kaubanduse olulisust ning tiheda diplomaatia põhjust iseloomustab hästi näiteks ajastule nime andnud pronks ise: pronksi valmistamiseks vajalikku vaske leidus külluses Küprosel (aes Cyprium - cuprum), kuid tina leidus piirkonnas palju vähem, mida oli vaja seega kaugelt maalt sissevedada (kas siis Euroopast või Kesk-Aasiast või mujaltki veel). Rahvusvahelise tihedama läbikäimise markantsemaks näiteks sellest perioodist võib aga olla 30ndatel prantsaste poolt väljakaevamistel avastatud tekst (tegelikult küll veel hilisest keskmisest pronksiajast), kus kirjeldatakse ühe kaubaartikli Kreetalt Babüloonia kuningale vahendamist, mille viimane lasi hoolimatult saatjale tagastada. Põhjust allikas talletatud ei ole, kuid kauba iseloomu arvestades on paralleelid teatud tänapäeval vohava nähtusega kerged tulema.

Mis võis ollas see kaubaartikkel, mida vaesed kaupmehed ja saadikud pidid tuhandeid aastaid tagasi tulutult tuhandeid kilomeetreid edasi-tagasi vedama?

London Bridge kirjutas:Kaasfoorumlaste lahkel loal lähme mõnevõrras ajas tagasi, mil siin alandliku kirjutaja subjektiivsel arvamusel oli muru rohelisem, mehed mehisemad ning naised nende pärast sõdimist väärt. Pean silmas loomulikult pronksiaegset Lähis-Ida.

Nagu kõigile teada, oli hiline pronksiaeg õitsengu periood, kus toimus nii vilgas riikideülene kaubanduslik kui ka poliitiline läbikäimne. Kaubanduse olulisust ning tiheda diplomaatia põhjust iseloomustab hästi näiteks ajastule nime andnud pronks ise: pronksi valmistamiseks vajalikku vaske leidus külluses Küprosel (aes Cyprium - cuprum), kuid tina leidus piirkonnas palju vähem, mida oli vaja seega kaugelt maalt sissevedada (kas siis Euroopast või Kesk-Aasiast või mujaltki veel). Rahvusvahelise tihedama läbikäimise markantsemaks näiteks sellest perioodist võib aga olla 30ndatel prantsaste poolt väljakaevamistel avastatud tekst (tegelikult küll veel hilisest keskmisest pronksiajast), kus kirjeldatakse ühe kaubaartikli Kreetalt Babüloonia kuningale vahendamist, mille viimane lasi hoolimatult saatjale tagastada. Põhjust allikas talletatud ei ole, kuid kauba iseloomu arvestades on paralleelid teatud tänapäeval vohava nähtusega kerged tulema.

Mis võis ollas see kaubaartikkel, mida vaesed kaupmehed ja saadikud pidid tuhandeid aastaid tagasi tulutult tuhandeid kilomeetreid edasi-tagasi vedama?

Orjad ja tänapäevaseks nähtuseks inimkaubandus?

Kas seda asja transporditi keraamilistes nõudes?

Ukraina töölised?