www.militaar.net

Mida see sots maks siia puutub?

hjl85 kirjutas:Mida see sots maks siia puutub?

Tahad et meedikud tasuta ületööd teeksid?

Koroonaviirus tungis TÜ kliinikumi õendusabiosakonda, kus on eakad ja krooniliste haiguste põdejad
https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=92175629

Viirus murdis Iru hooldekodusse, praegu käib laustestimine
https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=92174983

Koroonahaigeid põetav tudeng: „Meie hoiame lämbumiseni köhivate koroonahaigete käsi, aga teie võitlete maskide vastu?“ https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9217 ... kide-vastu?

WHO nõunikud: teist Pfizer-BioNTechi vaktsiinidoosi võib edasi lükata
https://www.err.ee/1229041/who-nounikud ... asi-lukata

Uuring aitab mõista koroonaviiruse laastavat mõju kopsudele https://novaator.err.ee/1228798/uuring- ... -kopsudele

Kolm koroonat põdenud eestlast arutlesid Vikerraadios selle üle, kuidas nad nakatusid, mil moel haigus kulges ning kuidas see nende vaadet pandeemiale ja elule muutnud on. Seni meedias võrdlemisi vähe tähelepanu saanud praktilisi kogemusi jagasid intensiivravi palatis juhitaval hingamisel olnu, tavapalatisse sattunu ning kodus põdenu. https://novaator.err.ee/1228678/podenut ... alakavalus

Alles nüüd märkasin esimese kahe uudise pealkirja. Murdis ja tungis. Kurat. Selle pärast Hiinas uksi kinni keevitatigi.

Miks nad peaksid ületööd tegema? Ei saa sinu mõttekäigust aru. Kuidas seostub vaitsineerimine ja yletöö? Tehakse ka praegu ning mitte ainult meedikute poolt-kas sots maks tõuseb siis. Kui nad ei leia aega enda vaktsineerimiseks ega oska seda korraldada( sinu ja veel kellwgi arvanusel) siis ärgu virisegu kui personal nakkab. Siis olgu ilma vaktsiinita.
P.S olen enam kui kindel, et nad leiavad selle aja aga ärritas kuidas saab keegi üldse väita, et neil ei ole aega end vaktsineerida või, et võimatu leida selleks ühe päeva jooksul aega

Lätlaste vaktsineerimiskava avalik, paistab, et nad panustasid juba esimeses kvartalis liialt AZ vaktsiinile:
https://www.err.ee/1228765/lati-avaliku ... imise-kava

"Samas eeldatakse Läti vaktsineerimise kavas, et esimeses kvartalis õnnestub just Astra Zenecalt saada 424 000 doosi vaktsiini. Pfizer/BioNTechilt loodetakse samal perioodil saada 98 000, CureVacilt 63 000 ja Modernalt umbes 42 000 doosi vaktsiini, teatas Läti rahvusringhääling LSM.""

"Kokku soovitakse vaktsineerimise kavaga aasta esimeses kvartalis vaktsineerida 16 protsenti Läti elanikest."

"2021. aasta esimesel kolmel kuul tuleks teha keskmiselt 50 131 vaktsineerimist nädalas, alates aprillist juunini peaks vaktsineerimiste arv kasvama kaks korda ehk 100 000-ni nädalas. Siin tuleb arvestada, et üks inimene peab saama kaks vaktsiinidoosi."

Vaatasin seda vaktsineerimise plaani (https://www.sm.ee/sites/default/files/n ... 2.2020.pdf) - mul puudub võrdlusmoment muude analoogsete plaanidega, kuid laias laastus on midagi ikkagi kirjas. Akf-de kriitika on pigem, et pole läbimõeldud, kuidas teostada seda, mis plaanis on kirjas. Või on selles kavas/plaanis midagi konkreetselt valesti?

Eesti eesmärgiks on saavutada võimalikult kõrge hõlmatus vaktsineerimisega riskirühmade hulgas ..

Seda võiks täpsustada ning lisada, et "võimalikult kiiresti". Maraton vs sprint.

Veebipõhised baas- ja täiendkoolitused immuniseerijatele on alanud ning koolitusi on võimalik läbida 2021. aasta jaanuari lõpuni. COVID-19 vaktsiinispetsiifilised koolitused on võimalik läbida vahetult pärast vastava vaktsiini EL müügiloa saamist, sest koolituse alusmaterjaliks on vaktsiiniomaduste kokkuvõtted, mis kinnitatakse ja tehakse avalikuks koos EL müügiloaga.

Plaanist nähtub, et tehakse vähemalt kahte sorti koolitusi - esiteks baas- ja täiendkoolitus ning seejärel vaktsiinipõhine.
1) TA/sotsmin võiks avalikustada ka koolituste läbijate arvu ning hiljem täiendada vaktsiinikoolitustega (opendata).
2) Kas Moderna vaktsiini osas on koolitus käimas või pole veel saadud sisendit koolituse tarbeks (oodatakse juhised vmt)?
https://www2.cdc.gov/vaccines/ed/covid19/ - kiire duckduckgo-tamise leid Pfizeri ja Moderna osas (Moderna COVID-19 Vaccine: What Healthcare Professionals Need to Know). Kel aega süveneda või teab kedagi, kes Eestis vastavalt koolitatud, võiks kinnitada, kas sisu on sama või mitte.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele. Nendeks on:
• tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed– ca 30 000 inimest;
• hoolekande asutuste töötajad ja elanikud– ca 25 000 inimest;
• kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed (Tabel 1) – ca 260 000 inimest.

Enamik tervishoiuteenuse osutajaid, kus töötavad immuniseerimise õigusega tervishoiutöötajad, vaktsineerivad oma personali ise.
Esmasteks vaktsineerimiskohtadeks on:
• haiglad;
• perearstikeskused;
• hooldekodud;
• töökohad (elutähtsate teenuste osutajad; teised kõrgema nakkusriskiga eesliini töötajad);
• nakkuskliinik või vaktsineerimiskabinetid.

Teab keegi ehk täpsustada, aga näib, et riskigrupi vaktsineerimise raskuskese langeb perearstidele. Kui 30k + 25k võivad saada muus kohas süsti, siis ülejäänud 260k tuleb ilmselt perearsti kaudu vaktsineerida.

Miski artikkel ütleb, et Eestis töötab 2020. aastal 736 nimistuga perearsti. Edasi võib igaüks arvutada, kui palju keskmiselt ühele perearstile vaktsineeritavaid võib ligikaudu tekkida, kuid täpsemad arvutusi siin nimistute erisuste jmt tõttu teha pole vast mõtet.

Allolevast tabelist nähtub tellitud vaktsiinide dooside ja inimeste arv. Tänase seiguga pfizerit ainuüksi kogu riskigrupile ei jagu. St, et tuleb teha plaan ka selleks, kuidas vaktsineerida 2 või 3 erineva vaktsiiniga, pidada selle üle arvestust ning tagada efektiivne logistika.

1) Minu arust tasuks kaalutleda riski võtmist ning praegu pfizeri II süsti seni lattu mitte koguda, kuni hakkab tekkima esimene vajadus II süsti järele. Kuna tarnegraafik on teadmata, ei saa täpsemalt hinnata, aga edasiste tarnete pinnalt tekib vast mingi arusaam või hinnang, kui kiiresti vaktsiin tehasest süstlasse liigub.
2) Kui andmed seda toetavad (riskigrupi paiknemine), siis kaaluks logistiliselt keerukamad kohad (saared) jätta ainult ühe vaktsiini peale. St kõik saartel olev riskigrupp saab nt pfizerit
3) Peab mõtlema, kuidas toimub teha arvestus ning logistika erinevate vaktsiinide korral. Ilmselt keegi ei soovi saada I süsti pfizerit ning II süst Moderna oma. Võib-olla on see arvestus juba tehtud, lihtsalt pole ise kursis.

Ka kõige nõudlikumad COVID-19 vaktsiinid säilivad kuni viis päeva vaktsiinide hoiustamise tavatingimustel (2 ͦC kuni 8 ͦC). Eesti-sisene transport ostetakse sisse.

Ajaraam TA kesklaost kuni süsti tegemiseni on viis päeva. Peaks olema piisav, et organiseeritud tegevuse korral saaks süsti teha. Nt perearst ei pea kohe korraga kõike doose võtma, vaid vastavalt nimistule ning kujunevale tempole. Siin oleks märksõnaks transpordi paindlikkus ning info liikumine perearsti ja kesklao (õigeaegne tellimus) ning perearsti ja patsiendi vahel (tühistamised jmt, mis mõjutavad vajadust).

Allpool joonis vaktsineerimise plaanist - TA/sotsmin võiks pidevalt hoida uptodate infot (värviliselt, märkide vmt), et mis seisus mingi ahelalüli on. Nii oleks tegevus läbipaistev ning hoiaks ära asjatut kriitikat ja vandenõuteooriaid.
1) Oluline, et TA keskladu oleks valmis keerukamaks logistikaks, kui 1 vaktsiin ja 1 külmutusauto. Seda peaks harjutama (ja miks mitte meedias kajastama), et pärast tarneahel kohe alguses toppama ei jääks.

Vaktsineerimiskohas vaktsineerija:
• koostab sihtrühmapõhise vaktsineerimise plaani;
• hindab COVID-19 vaktsiini vajadust lähtuvalt plaanist nädalate kaupa;
• tellib vajaliku koguse vaktsiini Terviseametilt;
• kutsub sihtrühma esindajad vaktsineerimisele (perearstid) või läheb sihtrühma juurde kohale (näiteks hooldekodud);
• enne vaktsineerimise alustamist tuvastab immuniseerimise ajutised ja püsivad vastunäidustused, selgitab vaktsineerimise vajalikkust, teavitab immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja mida nende tekkimisel ette võtta ning aitab leida inimesel tekkinud muudele küsimustele vastused;
• räägib vaktsineeritavale vajadusest anda arstile teada kõigist immuniseerimise järgselt tekkivatest võimalikest kõrvaltoimetest; • broneerib aja teiseks doosiks ning teavitab sellest vaktsineeritavat;
• pärast vaktsineerimist edastab tervise infosüsteemi immuniseerimise teatise;
• teavitab immuniseerimisel tekkinud kõrvaltoimetest Ravimiametit.

Juba enne seda koroonajama oli päris keeruline oma perearsti kätte saada. Seega kõik mida saab teha mujal, tuleb teha lihtsamaks (a la igasugu selgitamised ja rääkimised, mida patsient saab ise lugeda. Nimistu koostamine, kutsumine ning teise doosi broneering saaks kõik toimuda perearsti osavõtuta, tundub selline sql või excel + sms/ekiri teavitus-kinnitus tegevus, millega muud asutused võiks toetada (TEHIS?).

Eesmärgi saavutamiseks on vajalik: ...
anda infot vaktsiinide hankimise ja vaktsineerimise korralduse kohta Eestis;
...
Vaktsineerimise sujuvat kulgu toetab ka hea koostöö ajakirjandusega, mis vaktsineerimist kajastab ning aitab viia tõenduspõhist ja ajakohast informatsiooni laiemalt elanikkonnani.

Juba praegu võiks ajalehtede esikaaned ära bronnida ning kasvõi veebi küpsise consenti/teavitusse rasvase viite panna. 'Hea koostöö ajakirjandusega' tundub selline kahetimõistetav - et ärge halvas toonis kirjutage? Poleks seda vilepuhuja kaasust, siis vast ei olekski see niivõrd oluline.

hjl85 kirjutas:Miks nad peaksid ületööd tegema? Ei saa sinu mõttekäigust aru. Kuidas seostub vaitsineerimine ja yletöö? Tehakse ka praegu ning mitte ainult meedikute poolt-kas sots maks tõuseb siis. Kui nad ei leia aega enda vaktsineerimiseks ega oska seda korraldada( sinu ja veel kellwgi arvanusel) siis ärgu virisegu kui personal nakkab. Siis olgu ilma vaktsiinita.
P.S olen enam kui kindel, et nad leiavad selle aja aga ärritas kuidas saab keegi üldse väita, et neil ei ole aega end vaktsineerida või, et võimatu leida selleks ühe päeva jooksul aega

Aga massivaktsineerimine ongi ületöö. Kui seda läbi viia kaasaegse euroopaliku (et mitte öelda saksapõhise pedantsuse) kohaselt. Kelle saadad tööaja sees süstima - pereõdesid, hooldusõdesid, EMO õdesid? Või arvad et arst on loom kes orjab lihtsalt ühiskonna hüvanguks, ja tal ei tohi olla lapsi, hobisid, alternatiivset maaiilmanägemust?

Kunagi oli teema et õhuke riik on see kõige parem - siiani Eesti populaarsem erakond ja armastatuim liider arvas nii:
https://www.reform.ee/UserFiles/File/an ... 006_PM.pdf

«Meie eesmärk on jätkuvalt usaldusväärne, uuendusmeelne, säästlik, paremate oskustega õhuke riik. Selle saavutamine sõltub paljuski professionaalsetest ja oma tööle pühendunud ametnikest,» lisas Ansip, tänades ametnikke nende senise panuse eest Eesti edu saavutamisel.

Istugem siis nüüd õhukese riide varjus kust tuul läbi puhub. Ja toetugem siis orjatööle pühendunud meditsiinipersonalile.

iks kirjutas:Juba enne seda koroonajama oli päris keeruline oma perearsti kätte saada. Seega kõik mida saab teha mujal, tuleb teha lihtsamaks (a la igasugu selgitamised ja rääkimised, mida patsient saab ise lugeda. Nimistu koostamine, kutsumine ning teise doosi broneering saaks kõik toimuda perearsti osavõtuta, tundub selline sql või excel + sms/ekiri teavitus-kinnitus tegevus, millega muud asutused võiks toetada (TEHIS?).

Näiteks minu perearst asub perearstikeskuses kus on 10 perearsti. Lisaks samas hoones ka teisi perearsti keskuseid. Pole kahjuks aimu kui suured on neil nimistud aga arvan, et korralikud. Nüüd kui nad peaksid oma nimistus olevaid kliente vaksineerima hakkama ei kujuta ette kuidas nad selle läbi viivad. Kui arvestame, et klient peale süstimist peab olema 15 min järelvalve all, siis ega nad ei saagi seda väga tempokalt teha. Pole neid inimesi kuskil hoida. Koridoridesse mahub vast nii max 15 inimest kui järgida ka nõuet 2+2. Pealegi perearsti on väga raske tabada sest tööd on neil palju. Kui olemasolevale koormusele lisada ka veel vaktsineerimine siis ei kujuta ette kuidas nad oma töö korraldavad. Kiiresti ei saa nad küll seda teha sest ei ole võimalik seda massi sealt läbi lasta.

Ise näeksin pigem nii, et koostatakse meeskond ja hakatakse nt kuskil spordisaalis vaktsineerima. Rajatakse vastuvõtu ala (dokumentide vormistamiseks, küsimusteks vastusteks), vaktsineerimise ala ja "väljastusala (jälgitakse kliente kas kõik on ok)" Suvel soojade ilmadega saab seda isegi teha kasvõi lauluväljakul.

Igal meditsiinilisel protseduuril on oma hind, milles on üks komponente ka tööjõukuludel. Kas tehakse 100 tuhat vaktsineerimist ühe kuu või kolme kuu jooksul, läheks see maksumaksjale maksma peaaegu sama palju. Aga ühiskonnale on siiski kiirem lahendus lõppkokkuvõttes kasulikum - vähem surmi, vähem haiglapäevi, kiirem piirangute kaotamine jne...

kraal kirjutas: Ise näeksin pigem nii, et koostatakse meeskond ja hakatakse nt kuskil spordisaalis vaktsineerima. Rajatakse vastuvõtu ala (dokumentide vormistamiseks, küsimusteks vastusteks), vaktsineerimise ala ja "väljastusala (jälgitakse kliente kas kõik on ok)" Suvel soojade ilmadega saab seda isegi teha kasvõi lauluväljakul.

Kui vaktsineeritakse eelnevalt koostatud nimekirjade alusel, siis bürokraatia tehakse juba nimekirjade koostamisel ära, vaktsineerimisel kontrollitakse ainult isikut ja küsitakse ega palavikku või mingit haigust pole hiljuti olnud. Ja pannakse infosüsteemi linnuke, et esimene doos Modernat saadud. Umbes sama kaua võtab aega kui koroonatesti võtmine + muidugi veel hilisem 15 minutit jälgimist.
Perearstide puhul kahtlustan, et vaktsineerimisega hakkavad rohkem tegelema pereõed protseduurikabinettides. Aga see jah tõsi, et nad peavad ju oma tavapatsiente edasi teenindama ja vaktsineerimine tuleb veel lisaks, nii et ei tea palju nad suudavad päevas ära süstida....

Some kirjutas:Kui vaktsineeritakse eelnevalt koostatud nimekirjade alusel, siis bürokraatia tehakse juba nimekirjade koostamisel ära, vaktsineerimisel kontrollitakse ainult isikut ja küsitakse ega palavikku või mingit haigust pole hiljuti olnud. Ja pannakse infosüsteemi linnuke, et esimene doos Modernat saadud. Umbes sama kaua võtab aega kui koroonatesti võtmine + muidugi veel hilisem 15 minutit jälgimist.
Perearstide puhul kahtlustan, et vaktsineerimisega hakkavad rohkem tegelema pereõed protseduurikabinettides. Aga see jah tõsi, et nad peavad ju oma tavapatsiente edasi teenindama ja vaktsineerimine tuleb veel lisaks, nii et ei tea palju nad suudavad päevas ära süstida....

Lisaks patsiendil kindlasti ka küsimusi millele vaja vastata. Ma kujutan ette, et kogu protsess alates patsiendi saabumisest kuni ta uksest välja astub võib võtta kuni 20 min. Süst tehakse protseduuri ruumis aga kus toimub see 15 min järelvalvet. Seal samas ruumis nadi võitu. Samal ajal ei saa teisi teenindada. Ruum hõivatud. Koridoridesse ei mahu ka eriti inimesi.

Meditsiinitudengi arvamus
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9217 ... kide-vastu?

Vaktsineerib medõde. See ongi tema töö. Teeb seda oma töö ajal. Mis ületundisest ja kust need tulema peaksid? Ja kui tulevad siis tasutakse. Selleks makse maksamegi.
Trummi 15 minutit puudutas vaktsineeritava poolt aja leidmises. Ja vaktsineerivad ( teevad syste) selleks koolitatud isikud.
Ja mida see Ansipi lause siia puutub ja kust need yletunnid peaksid tulema? Ning kui vaja siis tulevad-teevad süste mitmes vahetuses nagu nad ka valves käivad.

Akf kraal: meil on tyhjalt seisvad hotelle, võimalus kasutada spordisaale ( saku suurhall ja kalevi halli kohta plaanis olemas kui tekiks vajadus neid "haiglaks" muuta), võimalus rentida moodulmaju jne jne. Variante mitmeid ja mitmeid.

Vaktsiinilogistika eest ma tänase seisuga riiki ei usaldaks. Võib olla mingil erandjuhul suudavad nad paari päevaga toimetada X koguse doose punktist A, punkti B.

Mul on olnud juhus, kus ma käisin Kuressaare Särtsu poes ja tellisin neilt posti teel omniva kulleriga kauba Võrru. Reedeõhtune tellimus tuli laupäeva hommikul kohale. Paraku on see erand. Enamus riigi asju venib, üldjuhul jõuab suva pakk Hiinast Eestisse nädalaga ja siis vedeleb kaks nädalat Omniva sorteerimiskeskuses ja kui nüüd lisada siia nüanss, et pakk peab olema -70C siis jääb ilmselt ära.

Pigem siis võikski riik tellida teenuse, aga selleks on vaja riigihanget jne, kuid ja kuid läheb aega, ma ütlen.