www.militaar.net

Ei vist kõlba kallil pühadelaubal inimesi kiusata...

Ise pidasin silmas seda:
https://et.wikipedia.org/wiki/Suomi_(p% ... lipilduja)
Soomekeelses kirjanduses on palju seda õmblusmasina-nalja, kes viitsib, loeb lähemalt nt seda:
https://jyx.jyu.fi/handle/123456789/12054
Iseenesest on huvitav, relv oli meil ju olemas ja sõnagi pärit sealt, aga pilte Eestiga seotult pole eriti näinud...võib ka puhtalt olla minu puudujääk.

Õige vastus võib olla ka sadistil, keda pakuksin järgmisena küsima.

Aga pühadetervitus Karjala terve mõistusega väiketalupoja arhetüübile Antero Rokkale, kõikidele hõimusõpradele ja kaasfoorumlastele!

Minul head küsimust ei ole hetkel, järg seega vaba.

Võtan heaks kuritarvitada pühade aja vaikust.

Jaapanis on tavaks uut aastat tervitada ühe maailmakuulsa Euroopa helilooja teosega. Mis teos see on ning kuidas see alguse sai?

Luban, et vastusel on militaarne seos.

Beethooveni No.9. Miski Saksa sõjavangide vabastamise tähistamiseks oli peale WWI vms.

Some kirjutas:Beethooveni No.9. Miski Saksa sõjavangide vabastamise tähistamiseks oli peale WWI vms.

Teose ning saksa sõjavangide kohalt ka õige. Mitte küll vabastamine, lugu sai kuulsaks tehtud siis kui sõda veel kestis.

Järg Somele

Jätkame sealtkandiga. Vene-Jaapani sõja ajal (1905a) läksid duellil kokku Vene armee parim vehkleja ja katanameister samurai. Võitlus lõppes ühe löögiga. Mis oli võitja nimi?

Some kirjutas:Jätkame sealtkandiga. Vene-Jaapani sõja ajal (1905a) läksid duellil kokku Vene armee parim vehkleja ja katanameister samurai. Võitlus lõppes ühe löögiga. Mis oli võitja nimi?

Aleksandr Saitšitš.

Ja nii ongi, pärit siis mees Makedooniast ja võitis samuraid löögi kiirusega.
https://en.wikipedia.org/wiki/Aleksanda ... %8Di%C4%87

Kaasnevate kirjelduste järgi pold seal mingit ühe hoobi löögikiirust. Môôgaklôbinat kuuldus ikka oma tosin korda ning kui samurai vastasele verise peahaava lôi ning vôitluse lôppenuks luges ja môôga langetas, alles siis äsas meie kangelane kaitsetul samurail vôidukalt pea otsast.

Eks kõik sõltub jutustajast Jaapani allikaid ju pole ja kirjeldused on vaid võitjapoolsed. Eks seal loos ole muidki kahtlasi asju - samuraid kui klass kadus aastal 1868 ja miks pidanuks kuulus admiral Togo Heihachiro maismaalahingust osa võtma? Tal pidanuks usinasti vene laevastiku põhja laskmisega tegemist olema...
Siiski Enkus vastas minu raske küsimuse ära ja järg talle

Enkus kirjutas:Aleksandr Saitšitš.

Some kirjutas:Ja nii ongi, pärit siis mees Makedooniast ja võitis samuraid löögi kiirusega.
https://en.wikipedia.org/wiki/Aleksanda ... %8Di%C4%87

Korrektne ladinakirjaline nimekuju on siiski Aleksandar Saičić.

Ja mees on nii päritolult kui ka riikkondsuselt ikkagi tšernogoorlane, mitte makedoonlane...tasuks ikka endaviidatud asi lugeda mõttega läbi...

Vabandan, tahtsin kirjutada montenegrolane aga unise peaga tuli makedoonlane, minu viga.

Enkus ei kipu küsima, ma vaatan. Poetan siis vahele lihtsamat sorti soojendusküsimuse. Sellest on siin varem ka räägitud, nii et kellel on hea mälu, on eelisseisus.

Wellingtoni hertsog oli Suurbritannia edukaim kindral, lôi prantslasi Hispaanias ning vôitis Napoleoni ennastki Waterloo all.
Mida aga vähem teatakse, on see, et 1811.aastal pakuti talle ühe teise riigi poolt invasiooniarmee ülemjuhatust. Kôik oli ettevalmistatud, provokatsioonid tehtud ning armee valmis ülekaalukate jôududega ründama, puudus ainult kindral armee eesotsas. Paraku Wellington loobus sellest aust ning tema järel riburadapidi ka teised vôimalikud kandidaadid. Ja nii jäigi kogu invasioon sel aastal ära.

Millise riigi invasiooniarmee ülemjuhatust Wellingtonile pakuti?

Sho kirjutas: Ajastatud oli see 1811.aastal planeeritud sõjaks ja Moskoovia kallaletungiks prantslaste täiesti kaitsmata ida liitlaste vastu. Poolakad kavatseti isoleeritult hävitada ning Varssav maha põletada. Rünnak kutsuti tagasi, kuna loodetud liitlastoetus Preisimaalt ja Austrialt jäi saamata ning üksinda ei julenud Aleksander rünnata.

Kas see sama üritus siis äkki?

Seesama jah.
Moskoovia on alati valmis reeturlikult ründama ja nutab krokodillipisaraid, kui kavandatud üritus planeeritud ohvri poolt ennetava vastulöögiga nurjatakse. Siis nimetatakse lörriläinud agressioon ümber Isamaasôjaks. Mida suurejoonelisem oli kavandatud ja nurjatud agressioon, seda Suurem on ka Isamaasôda.