Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Postitatud: 20 Nov, 2023 18:00
Teet Kalmus droonidest:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120249025 ... d-variantiZ-blogijad kurtsid Ukraina uute sõjakavaluste üle droonidega seoses. Hersoni rindel ei olevat ukrainlased hävitanud rallidrooniga kahjustada saanud Venemaa soomustehnikat, vaid parkisid drooni soomustehnika peale ja jäid ootama. Sidet droonioperaatoriga peeti spetsiaalse drooni abil, mille rolliks on signaali edastada ehk siis olla n-ö repiiter. Kui repiiteri aku oli väsimas, vahetati see uue vastu ja oodati kannatlikult. Kui siis Venemaa sõjaväelased tulid tehnikat teisaldama, tõusis droon õhku ja järgnes rünnak. Nüüd tunnistavad Venemaa sõjaväelased, et viga saanud tehnikat ei tasugi proovida päästa, sest see olevat liiga ohtlik.
Ukrainalastel on spetsiaalsed droonide üksused, millest tuntumad on „Valged hundid“ ja „Madjari linnud“. Ivan Stupak rääkis „Valgete huntide“ öistest rünnakutest. Droonioperaatorite jaoks on seatud prioriteedid. Kõige tähtsamad sihtmärgid on vastase elektroonilise sõjapidamise vahendid ehk kui on olemas info sellise objekti olemasolu kohta, siis tee peale jääva tanki peale moona ei raisata.
Kandva jõu (nii otseses kui kaudses mõttes) moodustavad põllumajandusdroonid (Baba Jagaa), mis suudavad korraga kanda kolme 82 mm miinipildujamiini, aga korraga läheb lahinguülesannet täitma terve drooniparv – luuredroonid jälgivad kõrgemalt territooriumi, ohu tekkides ründavad rallidroonid Venemaa sõdureid, kes üritavad droone alla tulistada. Sellised rünnakud pidid nii efektiivsed olema, et Baba Jagaa on väga kardetud relv Venemaa poolel.
Droonid on kiirelt rinnetel omandanud väga tähtsa rolli ja mõlemalt poolt toimub nii kiire innovatsioon, mis on võimalik ainult sõjategevuse tingimustes. Rallidroonide plahvatusliku kasutamise kasvu taga on nende odavus – üks selline droon maksab samas suurusjärgus kui 82 mm miinipilduja miin, aga kui miinide tootmine eeldab äärmiselt spetsiifiliste tootmisseadmete olemasolu, siis lennudroonide detaile saab tuua nii Hiinast kui mujalt maailmast. Kui odavama otsa lennudroon maksab suurusjärgus 500 dollarit, siis nüüd on hakatud mõlemal poolel paigaldama neile 400 dollarit maksvaid soojuskaameraid, et tõsta rallidroonide kasutusefektiivsust pimedal ajal ning kuuldavasti oli selles osas Venemaa pool kiiremini suutnud tegutseda.
The New York Times’is ilmus ka nädalavahetusel pikem artikkel droonide kasutamisest Ukrainas ning nendega seotud probleemidest. Enne sõda oli Venemaa armee aastakümneid tegelenud elektroonilise sõjapidamise vahendite väljaarendamisega ning neil oli selles osas suur edumaa nii Ukraina kui isegi muu maailma ees. Ukraina olevat selles osas nagu idufirma (startup), mis peab kiirelt mahajäämust tagasi tegema.
Mõlema poole väljakutseks on rohkem kui 1000 kilomeetrit pikk rindejoon, mistõttu on väga keeruline kõikjale neid seadmeid paigutada ja pealegi jahivad mõlemad pooled vastase elektroonilise sõjapidamise seadmeid. Kui eelmise aasta suvel oli Ukrainas palju lootusi seotud USA droonidega Switchblade 600, siis Ukraina sõjaväelase sõnul oli 90% läänest toodud droonidest Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendite poolt mõjutatavad. Venemaa sõja käigus järjest arendas oma võimekusi selles osas.
Ometi saavad ka lääne ettevõtted sõja käigus hindamatu väärtusega tagasisidet. Vastastikuses kassi-hiire mängus on võimalik arendada relvad Venemaa mõjutustegevuse suhtes palju vastupidavamateks. Selles osas on heaks näiteks paari kuu tagune juhtum Zaporižžja rindel, kus rindejoonest 50 kilomeetri kaugusel filmis Ukraina luuredroon Shark seda, kuidas Switchblade 600 ründas töötavat Venemaa õhutõrjekompleksi Tor-2. See on piirkond, kus Venemaal on korralikud elektroonilise sõjapidamise seadmed. Ometi suudavad Ukraina käsutuses olevad droonid edukalt tööd teha ka sellistes oludes. Samas tuleb tunnistada, et samamoodi lendavad Venemaa luuredroonid Ukraina tagalas. Just nemad juhivad sihtmärkide suunas Lancet tapjadroone, nii et suudab ka vastane oma droone arendada ja nad on ka Ukraina jaoks suureks peavaluks.
Nädalavahetusel toimusid mõlemal öösel küllaltki arvukad Venemaa rünnakud droonidega Shahed ning nende rünnakute eripärast kirjutas sõjaline ekspert Aleksander Kovalenko. Nii algasid rünnakud öösel vastu pühapäeva kell 20:50 ja lõppesid alles kell kaks öösel, kusjuures Ukraina suutis alla tulistada 20-st Shahed droonist 15. Ukrainas on Iraani droonide vastases võitluses kasutuses ešeloniseeritud õhukaitsekompleksid, mis on efektiivsed, aga nende tegevusraadius on siiski piiratud. Nende olemasolust teadmisel saab droonid neist mööda juhtida. Lisaks õhukaitsekompleksidele kasutab Ukraina mobiilseid droonitõrjegruppe, kus tihtipeale võetakse Iraani droone maha ka laskerelvadega. Need grupid on selles töös järjest osavamad. Nädalavahetuse droonirünnakute eripära olevat Kovalenko sõnul olnud aga selles, et nüüd olid droonid lennanud piirkondades, kus on maastiku tõttu väga keeruline mobiilsetel gruppidel liikuda. Droonid lendasid Ukraina territooriumil tunde. Pole välistatud, et nende rünnakute eesmärgiks oli täiendavalt kaardistada Ukraina õhukaitse paiknemist ning leida n-ö valgeid laike, mida saaks kasutada hilisemates massiivsetes raketirünnakutes.