www.militaar.net

akf AMvA kirjutas:...kümme meest toetuvad labidatele...

Prantsusmaad pahandas Suurbritannia ja Jersey eelmise kuu otsus jätta kalastuslubadest ilma kümned Prantsuse kalalaevad, mis Prantsusmaa väitel rikub Brexiti-kokkulepet, vahendab BBC News.

Eile esitas Prantsusmaa ultimaatumi ja teatas, et hakkab alates järgmise nädala teisipäevast kehtestama sihitud meetmeid, mille hulgas on:

* Briti kalalaevade mittelubamine Prantsusmaa sadamatesse

* Suurbritannia kaupade piiri- ja sanitaarkontrolli tugevdamine

* Briti laevade turvakontrolli tugevdamine

* Suurbritanniasse suunduvate ja sealt tulevate veokite kontrolli tugevdamine.

Prantsusmaa teatas, et valmistab ette ka muid sanktsioone, mille hulgas võib olla Jersey elektriga varustamise peatamine, millega Prantsusmaa ähvardas viimati tänavu mais.

Euroopa Liidust lahkumise kahjud ületavad kõikidest uutest kaubanduslepingutest saadud kasu 178-kordselt, selgub ajalehe The Independent tellitud uuringust. Sussexi ülikooli Suurbritannia kaubanduspoliitika keskuse läbiviidud uuringu arvutused põhinevad Boris Johnsoni valitsuse andmetel.

Uuringu läbiviijad arvestavad, et lähema 15 aasta jooksul moodustab uutest kaubanduslepingutest saadud kasu vaid 0,1–0,2 protsenti Suurbritannia sisemajanduse kogutoodangust (SKT), samas Euroopa Liidust lahkumisest saadavat kahju hinnatakse kuni 4 protsendile SKTst. Elaniku kohta arvestades on uute kaubanduslepingute kasu järgneval 15 aastal 3–7 naela, samas kui Brexitist saadav kahju moodustab elaniku kohta arvestuses 1250 naela.

Uuringu läbiviijad oletavad, et suurem osa Boris Johnsoni juhitava valitsuse sõlmitud lepingutest selliste riikidega, nagu Lõuna-Korea, Singapur ja Vietnam, on vaid katse asendada lepinguid, mis Suurbritannial oleks nendega olnud ELi koosseisus. «Need lepingud ei anna meie kaubandusele mingit täiendavat eelist,» märkis üks uuringu autoritest, Sussexi ülikooli majandusprofessor Leonard Alan Winters. «Ja kui arvestada, et mõned neist lepingutest on varasemate osalised koopiad, siis need isegi kahjustavad meie kaubandust, kuigi vähesel määral,» lisas ta.

Samas ütlevad Euroopa Liidu diplomaadid, et nii mõnedki Briti poliitikud elavad täielikult oma Brexiti-mullis. Euroopa Liidu vastus on "strateegiline kannatlikkus" – tuleb oodata ära, kuni Suurbritannias kerkivad esile senisest praktilisema meelega juhid.

Üksjagu mõjukaid konservatiive on juba väljendanud vastuseisu Johnsoni jätkamisele veel ehk mitme kuu kestel ja eelistaks, et ajutise valitsusjuhina asendaks teda praegune asepeaminister Dominic Raab, kirjutas The Guardian.

Alles eile teadusministri ametist tagasi astunud George Freeman kirjutas Twitteris: «Nüüd, kui peaminister on lõpuks käitunud sündsalt, peab ta andma üle ametipitsatid, paluma Tema Majesteedilt [kuninganna Elizabeth II-lt] vabandust, lubades tal nimetada ametisse ajutine peaminister, kelle all ministrid saavad teenida, nii et Konservatiivne Partei saab korralikult valida uue liidri.»

Konservatiivist endine valitsusjuht John Major nimetas parlamendi tooridele saadetud kirjas Johnsoni plaani sügiseni ametisse jääda ebamõistlikuks ja võib-olla ka jätkusuutmatuks. «Kui ta ei suuda võita [parlamendi] alamkoja usaldust, ei tohiks härra Johnson riigi üldise heaolu huvides jääda Downing Streetile kauemaks, kui on vajalik valitsuse sujuvaks üleminekuks,» toonitas ta.

Johnsonile 2019. aastal peaministri ja parteijuhi koha üle andnud Theresa May hoiatas eile mõttekojas Institute for Government peetud kõnes, et Ühendkuningriigi põhiseadus eeldab tavadest kinni pidamist ja Johnsoni soov võimust kinni hoida pole nendega kooskõlas. «Inimeste, keda me esindame, üks põhilisi ootusi on, et me mängime reeglite järgi: ei mingit kaksikmoraali ega positsiooni ärakasutamist,» lausus ta. «Reeglite rikkumine ja reeglite vaimu rikkumine kahjustab meie demokraatia olukorda.»

Isegi Johnsoni eile ametisse nimetatud uued ministrid kahtlevad tema teovõimes. Näiteks tõi Walesi asjade ministriks saanud Robert Buckland välja, et Ühendkuningriigi süsteemis ei eksisteeri sellist asja nagu ajutine peaminister. «Peaministril pole enam poliitilist autoriteeti teha uusi asju,» lisas ta Sky Newsiga vesteldes.

Opositsioonilise Tööpartei juht Keir Starmer lubas üritada parlamendis kutsuda esile hääletust Johnsoni kohe peaministri kohalt lahkuma sundimiseks, kui konservatiivid ise temast ei vabane. «Kui nad ei saa temast lahti, astuvad leiboristid rahvuslikes huvides esile ja algatavad umbusalduse, sest me ei saa jätkata selle peaministri [võimust] kinni hoidmisel veel kuude kaupa,» vahendas tema sõnu The Independent.

Vastuhakulaine Johnsonile vallandasid teisipäeva õhtul Rishi Sunak ja Sajid Javid, kes teatasid usalduse kaotusele viidates vastavalt rahandusministri ja tervishoiuministri ametist lahkumisest. Seejärel astus tagasi enam kui poolsada ministrit, nooremministrit ja valitsuse abi. Johnsonit on saatnud viimastel kuudel skandaalid koroonasulgemiste ajal peetud pidude ja konservatiividest poliitikute ahistava käitumise tõttu. Samal ajal on miljonid britid silmitsi elatustaseme rängima langusega alates 1950. aastatest.

Kolmest kandidaadist [konservatiivide esimehe kohale] pooldas Truss omal ajal ainsana euroliitu jäämist, ent on vaateid ammu partei peavoolule sobivamaks kohandanud. Ükski kandidaat ei näe probleemi ka Johnsoni valitsuse otsuses lahkumisleppest ühepoolselt taganeda.

Briti seaduse järgi saab niisugust referendumit korraldada ühe korra inimpõlve jooksul. Vahepeal on aga Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkunud ja Šotimaa valitsuse hinnangul tuleks nüüd siiski uus referendum teha, kuna selge enamik šotlastest oleks tahtnud Euroopa Liitu edasi jääda.

Teisipäeval arutab Briti ülemkohus, kas lubada Šotimaal hääletuse korraldamiset ilma peaminister Liz Trussi ja tema valitsuse heakskiiduta.

"Ma olen kindel, et see võib toimuda. Ülemkohus arutab järgmisel nädalal, kas Šoti parlamendil on pädevust seadusliku referendumi korraldamiseks. Praegu pole mõtet kohtu otsuse üle spekuleerida. Aga kui vastus on jah, siis meil on plaanid valmis," ütles Sturgeon.

Kui ülemkohus referendumiplaani tagasi lükkab, plaanib Šoti rahvuspartei minna järgmistele valimistele vastu platvormiga, mille sisuks on vaid Šotimaa iseseisvus, muutes hääletuse de facto referendumiks. Sturgeoni sõnul oleks see viimane abinõu.

Enamus brittidest (57 protsenti) usub nüüdseks, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on toonud rohkem probleeme kui neid lahendanud. Sama arvab 33 protsenti Briti konservatiivse erakonna valijatest. Ainult 22 protsenti tooride valijatest usub, et Brexit on lahendanud rohkem probleeme kui neid tekitanud.

The United Kingdom has become, quite literally, the sick man of Europe. Not only has its productivity growth lagged behind that of other G7 countries for more than a decade, its self-inflicted wounds are now also impacting its healthcare system and, in a very unhealthy feedback loop, the supply of labour at a macro-economically highly relevant scale. At the same time, the Conservative party continues to be dominated by incompetent right-wing populists, which limits the ability of some of the better-intentioned but, frankly, clueless technocrats to address these problems: you would think that nearly 50,000 unfilled nursing positions should even convince the most ardent libertarians that their pay is too low. More strike action is coming in the upcoming days, weeks, and months, only further impairing the country’s economic supply.