LISA: Poti Soldat jõudis ette, nokkisin sedasama BBC artiklit emakeelde ümberjutustada. Ehk on huvitav.
---
Paralleelselt Talibani valitsuskabineti väljakuulutamisega avaldas BBC ülevaate Afganistani valitsuse langemisest augustis. Noh et kuidas see "äkki" nõnda äkki käis.
14. august, laupäev. Valitsuskabinetis planeeritakse Kabuli kaitsmist, valitsuse meeleolu on murelik aga siiski enesekindel. Kõrged armeejuhid ja USA esindajad käivad president Ghani juures arutamas võimalusi peatada Taliban enne Kabuli jõudmist või vähemalt tekitada olukord, kus evakuatsiooniks on piisavalt aega. Linn on üldiselt rahulik.
Samal ajal langeb põhjas Mazar-e-Sharif Talibanile peaaegu lahinguta.
15. august, pühapäev. Kabuli elanikud on muutunud murelikuks, käivad kuulujutud taliibide lähenemisest. Hommikul on esimesed järjekorrad pankades ja lennujaamas. Ghani lähiringkond on aga endiselt enesekindel, kuna üks presidendi abidest Salam Rahimi olla saavutanud Talibaniga salajase kokkuleppe. Sisuks et Kabuli ei rünnata, Kataris käimasolevatel läbirääkimistel lepitakse kokku mingi üleminekuvalitsus ning kõik välisriikide kodanikud ja muud soovijad saavad aegsasti lahkuda. President avaldab videoklipi kus arutab Kabuli kaitsmist ja annab mõista et Talibaniga lepitakse kohe midagi kokku.
Samal ajal on osa tegelasi juba Kabulist läinud, esimene asepresident Amrullah Saleh on pagenud Panjshiri, kaitseminister Bismillah Khan kuhugi kadunud. Umbes tosinkond kõrget funktsionääri läheb iseseisvalt lennujaama, et kommertslennuga Pakistani lennata. Sealhulgas on parlamendi spiiker Mir Rahman Rahmani ja teine asepresident Karim Khalili. Seltskonnas olnud põllumajandusministeeriumi ametnik Shakib Sharifi väitis pärast, et tegu oli ametliku visiidiga Pakistani, et veenda naaberriiki Talibani survestama. President Ghani aga kartnud, et osa valitsust tema seljataga teeb mingi diili Pakistani ja taliibidega, kus teda võimult kõrvaldatakse ning keelanud selle lahkumise.
Selle seltskonna lahkumise ajal puhkes linnas järsku paanika, iga minut tuleb uusi kuulujutte taliibide lähenemisest ning igasugune kord kadus nii linnaliikluses kui hiljem lennujaamas. Paaniliselt osteti kõikidele riigist väljaminevatele lendudele pileteid, kuid ühel hetkel olid nii lennujaama kui ka piirivalve töötajad kadunud ning lennukid ei saanud enam õhkutõusuks luba. Juba väljamüüdud lennukid ootasid lennurajal.
Pühapäeva lõuna. Paanika on jõudnud ka presidendipaleesse. Ghani üritas närviliselt helistada kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi ametnikele, ent kõik on kuhugi kadunud ja keegi enam ei vasta. Ametnikud on üle Kabuli jagunenud killustunud gruppidesse, kes ei tea teistest midagi ning tegutsevad omaette oma nahka päästes.
Ghani ümber resideeruv seltskond järjest väheneb, ainukesed ametnikud, kes tema ringkonnast veel midagi otsustada püüavad on Ghani rahvusliku julgeoleku nõunik Hamdullah Mohib ja presidendi administratsiooni juht Fazel Fazly. Kuskil pealelõunal hakkab Mohib presidendile peale käima, et presidendi elu on ohus ning vaja põgeneda. Ghani olla olnud selle ettepaneku suhtes tõrjuv, kuid Mohib selgitanud et Taliban on juba teel paleesse presidenti tapma.
Kabulis levib peataolek ja paanika. Kuskil kella kahe paiku on sotsiaalmeedia täis fotosid taliibidest Kabulis, igaüks päästab ennast ise. Ghani ihukaitse presidendipalees olevat olnud tema lahkumise vastu. Kui saabuvad kolm kopterit presidenti ära viima, puhkenud kähmlus lahkuva administratsiooni ja ihukaitsjate vahel. Siis pudenenud ka maha need väidetavad raha täis kompsud, mida Ghani on hiljem eitanud. Ihukaitsjad jäävad väidetavalt paleesse, Ghani, tema pere ja tema abid lahkuvad kopteritel 1530 paiku. Sihtkohaks Termez, Usbekistan, sealt edasi Ühendemiraatidesse.
Paar tundi hiljem avaldatakse fotosid naerulnägudega taliibidest presidendipalees.
Presidendi pagemine jääb esialgu saladuseks. Kabuli lennujaamas istuvad mitu tosinat valitsusametnikku ja muid funktsionääre ootel lennukis lennurajal ning ootavad võimalust lahkuda. Pakistani lennukipiloot Maqsood Bajrani on oodanud üle nelja tunni luba lahkuda, kuid lennujuhtimiskeskus ei vasta enam. Samal ajal lahkuvad lennujaama teisest servast järjest USA kopterid ja lennukid. Ühel hetkel otsustab piloot iseseisvalt lahkuda ja stardib kahe USA sõjalennuki järel, lennukisolijad juubeldavad.
Paar päeva hiljem ilmub Ghani eneseõigustus Facebookis, kus ta enda lahkumist õigustab verevalamise vältimiseks.
---
LISA. BBC artikkel lõppeb looga, kuidas juunis Zabuli provintsis Shinkai piirkonnas Taliban valitsusvägedest lahti sai. Paralleel siis Kabuli ootamatu langemisega.
USA-lt saadud baase ja kontrollposte ei suutnud Afganistani armee Zabulis kuidagi ise hallata. Kui Taliban lõikas läbi varustusteed, halvenes olukord järkjärgult, maapiirkondades asunud postid loovutati taliibidele ning armee suutis positsioone hoida vaid kohalikus linnas asuvates kasarmutes. Talibani kutsel koguneti kohaliku traditsiooni järgi Jirga'le, hõimukoosolekule. Kaks päeva kärajaid keskendus sellele, kuidas sõdurid saaks terve nahaga minema ning kes saab kogu relvastuse endale - Taliban või kohalik hõim. Kokkuleppe järgi maksti igale sõdurile 5000 afghanit (55 dollarit) näkku, iga mees tohtis kaasa võtta ühe käsirelva enesekaitseks ja nad said niipalju sõidukeid, kui vaja oli seltskonna sõiduks provintsi pealinna Qalati. Kõik muu nassvärk jäi Talibanile.
https://www.bbc.com/news/world-asia-58477131
Kurb, aga sümboolne.