Meretuulepargist.
Läänemeres on tuuleparkide korrigeeritud võimsustihedus 5,5 MW/km2
https://maritime-spatial-planning.ec.europa.eu/practices/capacity-densities-european-offshore-wind-farmsEsitame küsimuse, kui palju võiks olla Eestis toodetud tuuleenergiat ja kui palju see võiks võtta mereala ning mis kahju see loodusele kaasa toob. Ja kui palju see võiks maksta ühiskonnale.
Praeguse seisuga tuulikute paigaldajad püstitavad lihtsalt tuulikud ja müüvad energia võrku kui see vastab teatud parameetritele. Nad ei pea muretsema sellepärast mis saab siis kui tuult ei ole või toodang on liiga suur. See häda on lükatud eleringi ja elektrilevi kaela. Nemad peavad vastutama selle eest et võrk oleks sobilik ja leidma ka elektri kui tuulikud ei tooda. Tarbija maksab selle kõik kinni läbi võrgutasude.
Kui me vaatame dokumenti millele eelnevalt olen viidanud
https://www.eees.ee/images/EEES/infopaevad/Taastuvenergia_probleemidest_2018.pdf siis sealt leiab nii mõndagi
huvitavat.
Slaididelt
1. Kuni aastani 2007 toimunud erikulu kahanemine on otseselt seotud vananenud plokkide demonteerimisega Narva elektrijaamades ja töös olevates plokkides tolmpõletamise asendamisega keevkihtpõletamisega.
2. Erikulu suurenemine alates 2007. aastast on oluliselt suurendanud kasutatud põlevkivi koguseid.
3. Kui oleks säilitatud aastal 2007 saavutatud vähim kütuse erikulu 1,125 kg/kWh, oleks 2017. aasta lõpuks suudetud säästa kokku ligi 15 miljonit tonni põlevkivi ja vältida lisakulutusi umbes 200 miljonit eurot. Õhku oleks jäänud paiskamata üle 15 miljoni tonni CO2
4. Säästetud põlevkivi koguse kasutamisel elektri tootmiseks 2017. aasta tehnoloogia tasemel oleks võinud saada lisatulu kuni 850 miljonit eurot
5. Varasemad uurimistööd on üheselt näidanud põlevkivi erikulu kasvu seost oostöös juhuslikult muutuva võimsusega elektritootjatega. Praegu kasutatavatest tehnoloogiatest kuuluvad selliste tootjate hulka tuuleenergeetika ja päikese-energeetika seadmed.
6. Suurepärase tõestuse mainitud seose kohta annavad aastad 2013 kuni 2017, s.o aastad, millal tuuleparke juurde ei rajatud. Selgub, et tuulevaesel aastal on põlevkivi erikulu väiksem ja see kasvab uuesti tuulisemal aastal, kui elektrituulikud annavad rohkem toodangut.
7. Järeldus saab olla üks – praegu tuuleparke juurde ehitada ei ole lihtsalt otstarbekas, kuna kasvab põlevkivi ebaotstarbekas kulu ja CO2 emissioon.
Nagu näha siis tehakse head nägu aga kõik selle on maksnud ja maksab edasi kinni tarbija. Meil ei ole kahjuks peale põlevkivi muud juhitavat elektri tootmist ja tulevikus hakkame ühe rohkem põlevkivi elektri eest maksma. Lisaks veel CO2 maks.
Et sellist probleemi ei tekiks leiame slaididelt järgnevat:
1. Olukorra parandamiseks tuleb luua energiaallikate ja salvestite komplekssüsteem ja loobuda ühepoolsetest ainult elektrituulikute ehitamise kavadest.
2. Kasutada saab elektritoodangu vahepealset osalist või terves ulatuses salvestamist. Neist kahest on soodsam kindlasti esimene, sest võimaldab vähendada salvestite võimsust ja mahutavust. Samuti vähenevad salvestamisega kaasnevad toodetud elektrienergia kaod.
3. Elektrituulikutest ja salvestitest süsteem toimiks parimal viisil siis, kui sellelt saaks elektrienergiat vastavalt elektrisüsteemi vajadusele – süsteem peaks olema autonoomne.
4. Ülekandevõrgu parimal viisil toimimiseks peaksid tuulepargid ja salvestid asuma lähestikku ja nad peaksid omavahel olema seotud muu elektrivõrguga sidumata süsteemisisese võrguga. Taolise vajaduse seab tingimus Pt << Palm < Pipm
5. Tingimuse täitmisel kaob kõrgepingelise ülekandevõrgu kuluka tugevdamise vajadus.
6.
Peaks olema selge, et elektrivarustuse julgeolekut mingi lihtsa skeemiga lahendada pole võimalik.Toodangu salvestamisest:
Võtame näitena vajaduse toota aasta jooksul tuuleparkidega 25 % Eestis tarbitavast elektrist, mis viimaste aastate keskmisena on umbes 7500 GWh, seega siis Wt =1875 GWh ja aasta 8760 tunni jooksul peame süsteemist saama keskmiselt võimsust Pt = Τ1875x1000/8760 = 214 MW
Kui cp = 0,23, eeta = 0,8 ja Kcf = 0,9, siis suurimad nõutavad väärtused on Palm = 895 MW ja Pipm = 1230 MW
Salvestamisel läheb osa energiat veel ülekandekadudeks.
Näeme, et tuuleparkidesse ja nt. hüdroakumulaator-elektrijaamadesse tuleb ehitada seadmeid kokku võimsusega, mis
10 korda ületab tarbimisvõimsuse (mis vaadeldaval juhul on 214 MW).
Kui me soovime saada see 214MW meretuuleparkidega siis vajame mereala vähemalt 390 km2.
Nagu näha siis on võimalus olemas, et tarbija ei peaks maksma ei märgatavalt kõrgenevate võrgutasude ja põlevkivi ülekulu eest. Selleks tuleb tuuleparkide rajajatel ka rajada elektrienergia salvestuse võimalus et müüa elektrit 24/7 ja 365 päeva ning konkureerima börsil võrdsetel alustel teiste elektrimüüjatega. Pole nagu kuulda olnud, et meretuuleparkide arendajad sooviksid rajada elektrienergia salvestusvõimalust.
Rein Oidram on teinud ka huvitavad arvutused pumpelektrijaama suuruse kohta.
https://www.eees.ee/images/EEES/infopaevad/2019/Salvestamine_luhidalt.pdfLisaks tuleb teha ka vastavad uuringud meretuuleparkide mõjust kaladele ja kalandusele (elektriväli ja müra. eelnevalt on uuringutele viiteid olnud), hüljeste populatsioonile, lindudele (saarte ala on põhilisi rändlindude koridore) ja muule floorale ning faunale.
Samas on ka vaja teha vajalikke uuringuid mõjust inimestele. Ei tasu siinjuures võrdsustada mobiililevi ja madalsagedusliku heli. Mobiililevi mõju on korduvalt ja pikaaegselt uuritud.
Tuulikute müra kohta on muidugi väiteid nii ühelt poolt kui teiselt poolt.
https://online.le.ee/2021/02/17/juri-lavrentjev-uuringud-ei-kinnita-tuulikute-moju-tervisele/ ja
https://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Tuulegeneraator.pdfKokkuvõtteks:
Tuli pikk üllitis aga 10-15 aastat on ainult tegeletud molutamisega. Tuleb läbi viia korralikud uuringud ja rehkendused kogu kogu Eesti elektrisüsteemist ja selle perspektiivist. Kui suur osa võiks olla reguleerimatutel tootjatel ja kui suur osa reguleeritavatel tootjatel. Mis see kõik maksab nii kahju loodusele ja inimesele ning kui suureks võiks elektri hind koos kõigi maksudega kujuneda. Põlevkivi põletamisel mõtet ei ole ja see tuleks ära lõpetada. Pigem toota sellest põlevkivist õli ja muid aineid. Mis oleksid võimalikud alternatiivid. aatomienergia? gaasi põletamine? termotuumaenergia? (mida veel ei ole aga äkki tuleb) või hoopis midagi muud.