www.militaar.net

Enne koroonakriisi oldi teadusmaailmas seisukohal, et ülemiste hingamisteede nakkuste korral on maskide toime nakkuse edasikandumise ja nakatumise piiramisel praktiliselt olematu. Seda toetab endiselt hiljutine Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi tellitud uuring, mille eesmärk oli välja selgitada maskikandmise tõhusus koroonaviiruse leviku piiramisel.
Naaberriikides teisiti
Mäletame koroonakriisi alguses Eesti arstide ja teadlaste korduvaid väljaütlemisi meedias, et maskid ei kaitse ülemiste hingamisteede nakkuste leviku eest. Hoolimata teadlaste ja arstide varasematest väljaütlemistest ja seisukohtadest on Eestis trahvide ähvardusel sisse viidud maskikandmise kohustus.Soomes on maskikandmine soovituslik, mitte kohustuslik. Rootsis maskikandmise kohustus puudub ja sealse terviseameti kodulehel pole isegi soovitust nakkuse leviku piiramiseks maske kanda, kuna sellise soovituse andmiseks puudub teaduslik alus. Eesti, Soome ja Rootsi maskikandmise kohustuse või maski mittekandmise otsuste taga on samad teadusuuringud. Igatahes on need uuringud hinnangu andjatele olnud ühtemoodi kättesaadavad. Arvesse võttes, kui kardinaalselt erinevate otsusteni on jõutud samade teadusuuringute tõlgendamisel, tükib tahes-tahtmata pähe mõte, et sõjas on kõik meetodid, ka teaduse kasutamine, lubatud oma eesmärkide saavutamiseks.
Enamuse poolt on vaikides omaksvõetud ja sellisel moel heakskiidetud ligi poolt Eesti elanikkonda diskrimineeriv vaktsiinipassi süsteem, tavapärase elu uksed on kinni löödud nende ees, kes ei ole sundvaktsineerimise poliitikaga nõus. Päevad, mis algavad hommikuse loendusega, sisaldades arve laipade, haiglate voodikohtade täituvuse ja positiivse testitulemusega kodanike kohta, on saanud tavapäraseks.

Avalikus siseruumis nõuavad inimesed häbi tundmata oma kaaskodanike tervist puudutavate andmete avalikustamist; turvamehed ja politsei tegelevad kas verbaalselt või füüsiliselt maskita inimeste väljatõstmisega toidupoest – see on kõigile Eesti elanikele tuttav, igapäevane uus reaalsus.

Suured lootused

Kas viiruse leviku tõkestamiseks rakendatud piirangutest, mis on viinud Eesti ühiskonna eelpool kirjeldatud uude tegelikkusesse, on olnud ka abi? Statistika näitab, et hoolimata või tingituna rakendatud piirangutest on nakatumise näitajad eelmise aastaga võrreldes tänavu suuremad.

Koroonasurmade arv oli Tervise Arengu Instituudi andmetel eelmisel aastal 203, nendest enamus vanuses üle 75 eluaasta, ning võrreldes südame-veresoonkonna haigustesse ja kasvajatesse suremusega on koroonaviirusest põhjustatud surmade arv olnud tühiselt väike.

2021. aasta kohta Tervise Arengu Instituudil lõplikud andmed veel puuduvad, lõplikud selguvad hiljem, kuid esialgsed registreerimisandmed annavad koroonaviiruse põhjustatud surmade arvuks 1296. Teame ka seda, et 2021 aasta surmade arv Eestis ületab umbes kolme tuhande inimese võrra viimase kümne aasta keskmist surmade arvu.
Iga päev jõuab meedia ja arstide kaudu Eesti inimesteni üleskutse lasta ennast ja oma lapsi vaktsineerida, sest vaktsiinid, nii meile kinnitatakse, on ohutud ja tõhusad. Koroonavaktsiinidele pandi suured lootused, kuid need ei ole ennast õigustanud. Teame, et kõige suuremad koroonaviiruse puhangud esinevad nüüd maades, kus vaktsineerituse näitajad on kõige kõrgemad.

Mõistame samuti, et laste seisukohalt ei ole koroonaviiruse puhul tegemist meditsiinilise hädaolukorraga ja ebaefektiivsete, katsetusjärgus olevate vaktsiinide kasutamine lastel ei ole meditsiiniliselt näidustatud ega ka eetiline.

Peaksime ka esitama küsimuse, millises olukorras me oleksime praegu, kui koroonakriisi lahendamiseks oleks Eesti rakendanud teistsuguseid valikuid. Võrreldes meie koroonanäitajaid naabermaa Rootsi omadega näeme, et nakatumiste ja koroonasurmade osas on näitajad, rahvaarvu arvesse võttes, samades suurusjärkudes. Teame, et Rootsi on valinud koroonakriisiga toimetulekuks ainulaadse tee, sellise, mis on ennast õigustanud ja näidanud, et koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks ei ole vaja olnud riigi majandust lõhkuvaid ja inimõigusi jalge alla tallavaid piiranguid. Eespool oli juba juttu sellest, et Rootsis puudub maski kandmise kohustus ja isegi soovitus.

Vaktsiinipassid küll eksisteerivad, kuid nende kasutamine Rootsis on sellise iseloomuga, mida kodanik oma igapäevaelus tähele ei pane. Rootsi avalikus siseruumis ei nõua inimestelt keegi diskrimineerivat vaktsineerimistõendit ja rootslastel on säilinud piiranguteta õigused kasutada nii era- kui ka avaliku sektori pakutavaid teenuseid. Erinevalt Eestist on Rootsis nakkushaiguse leviku piiramiseks vastu võetud meetmete osas juhtiv roll epidemioloogidel – spetsiaalse erialalise ettevalmistuse saanud asjatundjatel.

Parem epidemioloogiline olukord
Nagu juba eespool öeldud, on Rootsis enamus nakkushaiguse leviku piiranguks rakendatud abinõudest soovitusliku iseloomuga ja sellele on eelnenud ka arusaadav ning läbipaistev selgitustöö. Välditud on käskudel ja keeldudel rajanevat elukorraldust, mis on kahjuks meil, Eestis, domineerivaks saanud.

Seega võime Eesti ja Rootsi võrdluses järeldada, et Rootsis rakendatud oluliselt pehmemad koroonapiirangud on andnud samasuguse ja võib-olla isegi parema epidemioloogilise olukorra. Samuti võime võrdlusest teha järelduse Eesti piirangute kohta – need on diskrimineerivad, põhjendamatult karmid, ebaefektiivsed ja mittevajalikud.

Positiivse ilminguna on Eestis viimastel nädalatel meedias ilmunud väljaütlemisi (sh Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane), mis mõistavad hukka ja ei poolda vaktsiinipassi kui nakkuse leviku suhtes kasutu, kuid ühiskonda lõhkuva ja diskrimineeriva vahendi kasutamist. Nüüdseks teame ka juba, et vaktsineerimine ei väldi nakatumist ja haiguse edasikandumist, kõik valitsusepoolsed väited vaktsiinipasside vajalikkuse ja tõhususe kohta lähevad vastuollu reaalsusega ning süvendavad valitsuse vastu tekkinud usaldamatust veelgi rohkem. Ainuke õige lahendus on sundvaktsineerimise kohene peatamine ja vaktsiinipasside kasutamise lõpetamine. Maski kandmise kohustus kui põhjendamatu ja ebaefektiivne meetod nakkuse leviku piiramiseks tuleb lõpetada. Soovitan inimestel ka kaaluda võimalust vähendada meedia tarbimist, see võib osutuda kõige tõhusamaks viisiks koroonaviiruse leviku piiramisel.

Some kirjutas:Palju sureb siis Saksamaal grippi ja palju koroonasse?

laikar kirjutas:Seda meest ma usun:
Omikroni haigusjuhtude suremus Saksamaal on praegu 0,039%. See on umbes ÜKS KÜMNEND gripist. See on hullumeelsus, et sellistel asjaoludel kehtestame restoranidele tugevdatud testimiskohustused jne ... täiesti ebaproportsionaalsed ja majandust kahjustavad, ilma igasuguse mõtteta.
https://mobile.twitter.com/JulianRoepcke/status/1480919217750917120

U.S. COVID update: Cases, hospitalizations, and deaths continue to rise

- New cases: 787,893
- Average: 764,346 (-7,170)
- States reporting: 47/50
- In hospital: 145,872 (+5,604)
- In ICU: 24,613 (+729)
- New deaths: 2,483
- Average: 1,722 (+18)

UK COVID update: Omicron wave appears to have peaked, daily cases drop for 6 days in a row

- New cases: 120,821
- Average: 157,666 (-13,986)
- In hospital: 19,694 (-1)
- In ICU: 808 (-26)
- New deaths: 379
- Average: 237 (+47)

wk2 kirjutas:

Enne koroonakriisi oldi teadusmaailmas seisukohal, et ülemiste hingamisteede nakkuste korral on maskide toime nakkuse edasikandumise ja nakatumise piiramisel praktiliselt olematu. Seda toetab endiselt hiljutine Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi tellitud uuring, mille eesmärk oli välja selgitada maskikandmise tõhusus koroonaviiruse leviku piiramisel.
Naaberriikides teisiti

https://meiemaa.ee/2022/01/04/aeg-on-lopetada-koroonapiirangud/?fbclid=IwAR0w6_RdHAZ5Yc6CXUDnWiD87Ac4Ydq97XSXcIyuW1YpSy_U0qB1uWmKllo

Seega võime Eesti ja Rootsi võrdluses järeldada, et Rootsis rakendatud oluliselt pehmemad koroonapiirangud on andnud samasuguse ja võib-olla isegi parema epidemioloogilise olukorra. Samuti võime võrdlusest teha järelduse Eesti piirangute kohta – need on diskrimineerivad, põhjendamatult karmid, ebaefektiivsed ja mittevajalikud.

kana tagumik kirjutas:https://www.err.ee/1608462710/euroopa-ravimiamet-korduvad-tohustusdoosid-pole-jatkusuutlik-lahendus ühes võib kindel olla - see euroameti juht kaotas igasuguse lootuse saada peale ametnikutöö lõppu mõni poolsinekuurne nõunikukoht mõnes big pharma kontsiiliumis.