www.militaar.net

Antud lätlane on vist kergelt pea peale kukkunud.
Kui grusiine päästis professionaalne element, siis milleks nad tõprad mobiliseerisid 3 nädalase ettevalmistusega "ajateenijaid"? Osalesin mõned aastad peale 888 rahvusvahelisel üritusel,kus ka mitmed grusiinid. Uurisin siis sõja kohta mõned küsimused kui üks korraga väitis,et osales sõjategevuses ja olla isegi paar salve vastase pihta lasknud. Sellist juttu kuulates küsisin,et kaua siis sõjaline ettevalmistus oli,millele sain vastuseks 3 nädalat... Wtf? Siis kõlbasid sellised "ajateenijad" ja nüüd ajab mingi totakas lätlane sellist jama.

Lätlastel pole "Soome mõju". Esiteks pole taolist piiririiki ja teiseks pole taolist hõimurahvast.
See tuleb välja nii riigikaitses kui ka üldises elukorralduses.
Lätlastel on analoogseid probleeme pea igas eluvaldkonnas ja (natuke kahjurõõmsalt) jääb tõdeda, et me oleme ikka palju edukamad olnud.

Pole hullu, söövad need elukutselised natuke rohkem lõviputru ja annavad malakat nii et tolmab.



Muidugi huvitav on, et miks siis Läti KV juhataja käis veidi aega tagasi Eestis "Läti mobilisatsiooni süsteemi arendamise" koostööd arutamas, mille kohta veel öeldi, et :"Eesti on selles väga hea".

EDIT:
Heitsin artiklile endale kah pilgu peale. See summa, mida pakuti ületamatu raskusena (lausa 3-5 aastaks pidi relvajõud oma võitlusvõime kaotama! ) mahuks ju kenasti juba niikuinii plaanitud eelarve kasvu sisse ära. Lätlastel on kas väga sitad raamatupidajad või väga sitad valetajad.

Ei imestaks ka selle üle kui mainitud LKV juhataja just seetõttu varem ametist lahkub,et selline simmlus ja rehepaplus on nüüd viimsegi närvi viinud. Minnalaskmise meeleolu võib lõpuks jõuda ka kõige suuremate patriootideni.

Selle Läti armee sihtotstarve jääb natuke segaseks, kui vaadata selle struktuuri (2 jalaväepataljoni ja tagalapataljon), idanaabril oli analoogse struktuuriga muidu sisevägede brigaad, mille ülesanne oli "terrorismivastane võitlus" ja kuhu on juurde antud natuke õhu- ja tankitõrjerelvastust ning miinipildujad.

Seda tulemust vaadates jääb vaid rõõmustada, et meil analoogse jamaga tegelema ei hakatud.

Olgem ausad, praeguse seisuga on tegemist pigem analooge mitteomava luurerügemendiga.

EDIT: Ja tegelikult see teine pataljon pole minu teada täielikult mehitatudki. Teine probleem on Zemessardze ise. Hoolimata nende suurusest võrreldes meie KL-ga ning olulisest rollist mida nad peavad riigikaitses täitma, on nende varustatus üldiselt märgatavalt viletsam kui elukutselistel ja meie KL meestel. Lisaks on ka siit läbi käinud üksikud killud sellest, kuidas väljaõppele lihtsalt ei tulda kohale. Sellest 10 000-st võime vist rahulikult pool kohe maha arvata.

Kuskohas see Läti armee siis on ?

Meenutuseks...

Kol. Aarne Ermus kirjutas 2010

Läti maaväe komponendiks on jalaväebrigaad, mille staap peaks uues struktuuris ka vähemalt sümboolselt etendama väeliigi staabi rolli. Põhimõtteliselt on tegu kergejalaväe brigaadiga, millel puuduvad raskemad tuletoetusvahendid. Läti brigaad koosneb kahest jalaväepataljonist, logistikapataljonist ning tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) keskusest. Brigaadi peamise tulejõu moodustavad käsitulirelvad, erinevad tankitõrjevahendid ning lihtsamad kaudtulerelvad. Brigaad on suuteline tagama Läti rahvusvaheliste kohustuste täitmise. Konventsionaalses sõjas oleks selline brigaad suuteline täitma piiratud ulatuses toetavaid ülesandeid, nagu julgestamine või tagalaalade kontroll.

Nii Leedus kui ka Lätis on pärast ajateenistuse peatamist või lõpetamist kujunenud vabatahtlikest riigikaitseorganisatsioonidest kaitseväe jaoks ainuke tõsiseltvõetav reserv.

Zemessardze on jagatud kolmeks regiooniks. 1. regiooni staap paikneb Liepājas ning regiooni kuulub viis pataljoni. Teise regiooni staap asub Rēzeknes ning selle alla kuulub seitse pataljoni. Kolmanda regiooni staap on Riias ning selle alla kuulub kuus pataljoni. Algselt olid kõik Zemessardze pataljonid jalaväepataljonid. Tänaseks on nende baasil moodustatud neli erialapataljoni: õhutõrje-, suurtükiväe-, massihävitusrelvade vastase kaitse ja pioneeripataljon. Organisatsiooni üldiseks suuruseks on umbes 10 000 liiget.

Läti ja Leedu senine kogemus on näidanud, et majanduse tõusuaastatel on väikestes riikides vägagi keeruline vajalikud sõdurite ametikohad soovijatega komplekteerida. Nii oli eelmise aasta alguseni Läti kaitseväel väga tõsiseid probleeme, et hoida komplekteerituna brigaadi vähemalt üks pataljon.


Samuti on leitud, et praeguse süsteemi üheks kriitilisemaks puuduseks on väljaõpetatud reservide vähesus ning mõlema riigi kaitseväed on hakanud sellele probleemile lahendusi otsima.

Tehtud on selge eelistus reageerimiskiirusele ja võimekusele osaleda rahvusvahelistel operatsioonidel ja seda paraku teatud määral iseseisva kaitsevõime arvelt.

Kunnas: Mida on liiga vähe, seda on lihtsalt liiga vähe.
http://www.delfi.ee/archive/leo-kunnas- ... d=67512472

Edit:
Kui juba hakkasin siin meenutama....

19.11.2012

Eestlased võivad rahulikult magada, teie lõunapiir on kaitstud, kinnitasid Läti riigijuhid ja sõjanduseksperdid pärast rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse koostatud Läänemere piirkonna julgeolekuülevaadet, kus avaldatakse kahtlust, kas Läti kaitsevägi on võimeline oma ülesandeid täitma ja värbama piisaval arvul motiveeritud isikkoosseisu. Veelgi enam - ajaleht "Postimees" teatas mõne nädala eest, et Läti on Eesti suurim julgeolekuoht.

Läti poliitikute ja ekspertide arvates ei suuda eestlased mõista, et.....

...

"Kõige tähtsam on vastu pidada esimesed kaks päeva, sest me oleme ka NATO kaitsesüsteemi osa ja seoses sellega on Läti kaitsevägi ette valmistatud, et seista täiesti professionaalselt vastu nendele ohtudele, mis peaksid Balti territooriumil eksisteerima" ................

http://uudised.err.ee/v/valismaa/311f01 ... 69f04ff629


...põhimõtteliselt peaksime me nüüd igal juhul tõstma oma 2% vähemalt 4% peale

Läti nõrkuse probleem meie jaoks seiseb selles, et kui ekskrement ventilaatorisse lendab, siis peame me hakkama ka lõunarinnet kaitsma. See pikendab võimalikku rinnet üle 2 korra.

Sain siin foorumis adminilt koslepi ja ajaloo lollima postituse tegija austava tiitli, kui püüdsin antud probleemile tähelepanu juhtuda. Aga kordan uuesti, et Eestil peaks lauasahtlis olema plaan, kus hõivatakse osa Läti territooriumi meile puhvri loomiseks, NATO liitlase kaitsmiseks, taktikalise rindeolukorra parendamiseks vms.


..see oli moderaator - mitte "admin"..
(by Borja)

Samas olles veidi saatana advokaadiks, siis Lätis on kindlasti selliseid probleeme, millest avalikult ei sobi rääkida. Pean silmas teatavat rahvust, kelle meelsus (Latgales näiteks väidetavalt on see rahvuse meelsus siiski ikkagi probleemiks, kuigi Läti väidab vastupidist) lausa piirkonniti võib tekitada vastasele võimekuse omada kohapeal Läti enda poolt väljaõpetaud võitlejaid, kelle mobilisatsioon Läti KV'sse kukuks oletatavasti läbi. Sisuliselt koolitaks Läti päris suure protsendi iga-aastastest kutsealustest välja vastaste jaoks.

Yks kirjutas:Samas olles veidi saatana advokaadiks, siis Lätis on kindlasti selliseid probleeme, millest avalikult ei sobi rääkida.. Sisuliselt koolitaks Läti päris suure protsendi iga-aastastest kutsealustest välja vastaste jaoks.

Ka see on kahtlemata point
Ja kus oleks garantii, et korraldades Lätis näit raffusepõhise selektiivse ajateenistuse - et sellest ei tuleks (pigem) veel rohkem kahju? Mina sellist garantiid ei näe..

Niiet nokk kinni, saba lahti.....

Pealegi on need venekeelsed ajateenijad(-nende meelsus ja usaldatavus) üks pidev madala intensiivsusega probleem ka meil endil Eestis (vt järele integratsiooniteemas) - vot tak.

Huvitav, mis seal Läti kaitseministeeriumis juhtus, leedukad taastasid ajateenistuse, Rootsi on taastamas ajateenistust ja Läti järsku teatab, et ajateenistuse taastamine on Venemaale kasulik. Äkki Trumpi võimulesaamisega on lätlased asunud ise hirmuga vabatahtlikult "finlandiseeruma", vaadates, et Eesti ja Leedu üritavad meeleheitlikult oma eelarveid suurendada ja varustust hankida, siis saades aru, et nad on kogu oma asjaga niikuinii lootusetult maha jäänud, teevad klassikalise propaganda triki väites, et probleemi pole ja kes vastupidist väidab on ise Kremli agent. Pappi peaks neil ikka praegu olema, kuid paistab, et tahtmist absoluutselt pole.

Muide lisaks veel sellise huvitava tendentsi, et hoolimata Eesti ja Läti venelaste "ida poole vaatamisest", tunnevad päris mitu Pihkva venelasest tuttavat huvi, kas oleks kasvõi kuidagi võimalik Eestis tööl käima hakata, seal on palgatase kohati nii naeruväärseks muutunud, et ka ise ei usuks. Enne sanktsioone aga pigem kiideldi ja küsiti uhkel, kas teil seal vaesel Baltimaal üldse leiva ostmiseks raha jätkub. Kui meil oleks teoreetiliselt praegu viisavabadus Venemaaga, siis illegaalsete ukrainlaste asemel, oleks meil tõenäoliselt odavat Vene tööjõudu jalaga segada.

Roamless.
Eesti ja Läti probleem venelastega on siiski (vaatamata nende kahe riigi rahvuspoliitika ühte patta panekust teiste k.a. Venemaa poolt) üsnagi erinevad. Isegi Latgale ja Ida-Virumaa ei kannata võrdlust välja. Kui näiteks Narva vastas on Ivangorod või siis Ida-Virumaa üldiselt versus Kingiseppa rajoon, siis enamus eeliseid elamiseks jääb Narva ja Ida-Virumaa kontosse. Latgale ja tema vastas olevate Opotška või Ostrovi rajoonide võrdlemisel ei ole Latgale kuskilt otsast midagi toredat.
Daugavpilsi ja Narva võrdlemisel aga on selgelt näha, et esimeses on valimiste ajal üleval mitte sotsiaal vaid rahvusepõhised (loe venelasi kiustakase) küsimused, mis ikka ja jälle tagavad edu just nö Putini meelsetele. Isegi mitte enam venemeelsetele.

Lisaks on Lätile omane probleem, et (kirjtame otse välja) putinimeelsedei ole konsentreerunud ainult ühte kohta vaid on sisuliselt üle riigi laiali. Suurtes linnades. Riias näiteks.
Endistes "tööstusparadiisides" tänastes Ddetroitides, kus sotsiaalse viletsuse baasil on edukalt aetud venemeelset (loe vihkamist õhutavat) poliitikat. Jekabpilsis näiteks. Daugavpilsi juba mainisin.

Kõrge on nende konsntratsioon ka Jurmalas, Vientspilsis ja Liepajas.

Ma ei väida, et sellised väljaütlemiseks minu positiivset hinnangut pälviksid, kuid ...see on nende tee.
Selge on see, et tänaselt süsteemilt ajateenistusele minnes, tuleb lammutada tänast süsteemi. Paljud "kohe valmis sõdima" üksused, peavad keskenduma hoopis ajateenijate väljaõpetamisele. Ja see millal nendest ajateenijatest võitlusvõimelised reservväelased saab, tundub vist liiga kauges tulevikus tasuv investeering. Isegi kui homme oleksid väeosad valmis ajateenijate vastuvõtuks, ei oleks aasta pärast selget tulemust. Eks esimene vasikas läheb aia taha jne.
Samal ajal jääks aga miljonite eurode eest hankimata päris käegakatsutavat võimekust - varustust, laskemoona, relvastust.
Äkki on lätlased lugenud meie foorumit, kus (statistilist analüüsi pole küll teinud) massi poolest domineerivad loosungid:

Meie reserv on liiga aeglane ega tule kohale.
Ajateenijate toetus on mõttetu.
Eesti mehed on haiged ja ei sobigi püssi alla.
Andke KLile rohkem vahendeid, sest nemad on eesliin.
Hankige rohkem õlaltlastavaid, mitte kohmakaid suurriigi armee vahendeid.
Unustage oma brigaadid ja pataljonid, vaid andke igast võstast (nende õlaltlastavatega)
Jne, jne ...

Kui selle taustal panevad lätlased oma paartuhat proffi hambuni relvi ja kasvatavad Zemessardzet, siis ei tundugi ju väga pahasti. Või ...

Noh ja mõte:

Eestil peaks lauasahtlis olema plaan, kus hõivatakse osa Läti territooriumi meile puhvri loomiseks, NATO liitlase kaitsmiseks, taktikalise rindeolukorra parendamiseks vms.

pretendeerib ... hea küll, edasiarendusele, et meil peaks olema samal eesmärgil plaan, kuidas see puhver vähemalt Permini venitada.

Ehk me saime teada, et Eesti ei kavatse oma NATO artikkel 5. kohustust täita ja riiki kaitstakse ainult viivituslahingutega. Hea teada.

Kui nii edasi läheb (nii siin kui sealpool rindejoont), siis saab olema igal juhul just Läti see, kust siinses regioonis suuremad jamad ühel ilusal päeval pihta hakkavad.

Minu lihtsakoeline, kuid hetkel kõigutamatu arvamus.

*

Teema pole ju tänane või eilne. Isegi mitte üleeilne.
See jama neil seal riigi kaitsevõimekusega on kestnud ikka pikka aega juba ja lausa süsteemselt minu arust.

Läti kolgata tee säravamad hetked viimasel 4 aastal.....


2012 November

Kaitseuuringute keskuses valminud raport Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonna kohta avaldas kahtlust, kas Läti kaitsevägi on kärbete ning riigi demograafilise olukorra tõttu võimeline oma ülesandeid täitma.

http://www.vorumaateataja.ee/arhiiv/82- ... vananenuks


2013 August

[Läti kaitseministeerium] on kindlalt otsustanud välja võidelda vähemalt 15 miljonit latti oma kuue tähtsama prioriteedi jaoks, milleks on NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse rajamine; täiendavad eraldised Läti rahvuskaardile, mille eelarvet kriisiaastatel ohtralt kärbiti; noorte sõjalise väljaõppe ja patriootilise kasvatusega tegeleva organisatsiooni Noor Kaardivägi rahastamine; soomukite hankimine maavägedele; õhuseiresüsteemi taristu väljaarendamine ja küberkaitsega seotud projektide elluviimine.

Teisipäeval kabineti istungil kõlanud ettepanekut jätta eelarve planeerimisest välja riigi kaitsekontseptsioon, kuna see ei ole osa riigiarengukavast, pidas minister iseäranis ohtlikuks. Riigiarengukava mõistet kasutatakse määratlemaks, millised arvukatest prioriteetidest, millele ministeeriumid täiendavat rahastust taotlevad, tõepoolest väärivad prioriteedi staatust.

Kui kaitsekontseptsioon paketist välja jäetakse, võib see ministri hinnangul tähendada, et kaitsevajadusi hakataksegi edaspidi eelarve planeerimisel ignoreerima.

Kasinad kaitsekulud kahjustaksid ka Läti mainet usaldusväärse partnerina NATO-s, rõhutas minister. "Näiteks Eesti on ammu loobunud kohtlemast Lätit kaitsevallas täisväärtusliku partnerina ainuüksi meie eelarvet vaadates," sõnas Pabriks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=66530226


2014... BABAHHH... VF avantüür Ukrainas

2014 Aprill

Läti kaitseminister Raimonds Vējonis hoiatas reedel, et Venemaa üritab organiseerida Balti riikides rahutusi professionaalsete provokaatorite abil.

«On olemas risk, et Venemaa üritab regioonis olukorda destabiliseerida,» ütles Vējonis uudisteagentuurile Reuters antud intervjuus.

«Nad üritavad lisada ühiskonnas negatiivseid meeleolusid kasutades selleks erikoolituse saanud professionaalseid provokaatoreid,» ütles kaitseminister.

Vējonise arvates ei ole Balti riikidele praegu otsest ohtu, kuid Venemaa armee on kahtlemata lisanud oma piiriäärset tegevust.

http://maailm.postimees.ee/2774824/laet ... orite-eest

2014 Mai

Läti kaitseministri Raimonds Vējonise sõnul ohustab Ventspilsi sadamalinna meer Aivars Lembergs rahvuslikku julgeolekut, teatas Läti kaitseministeerium.

«See, et Lembergs kutsus NATO vägede kohalolu Lätis okupatsiooniks ning tema nõue, et alliansi peasekretär Läti riigi ees vabandaks.... on vastuolus rahvuslike julgeolekuhuvidega,» ütles Läti kaitseminister.

http://maailm.postimees.ee/2795636/laet ... olekuohuks

Tänane Wall Street Journal kirjutab Lätis levivatest hirmudest, et Venemaa president Vladimir Putin saab omale toetuspinna Läti suures venekeelses kogukonnas, kellest paljudel on põhjust olla rahulolematu kehva elujärje või Läti kodakondsuspoliitika üle.

"Ühiskond on hirmul," tsiteerib leht Läti kaitseminister Raimonds Vejonist. "Me teame, mida tähendab Venemaa võimu all olemine."

http://www.aripaev.ee/uudised/2014/05/0 ... s-kohedust

Läti valitsus teatas eile, et tõstab kiirkorras kaitsekulutused 1,1 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust (SKT) aastal 2015.

Hetkel kulutab NATO liikmest Läti kaitsele 0,9 protsenti oma SKTst ning kasv ei ole seega ülearu suur, kirjutab Wall Street Journal.

http://majandus24.postimees.ee/2785648/ ... uste-kasvu

2014 Oktoober

"Põhiline sõna, mida lätlased nende valimistega seostavad, on "drošība" ehk siis julgeolek."

http://m.ohtuleht.ee/597875/samost-lati ... eskerakond

2015 Veebruar

Lähiajal ei ole Lätil kavas kohustusliku ajateenistuse kehtestamist, ütles Leedu sellealaseid plaane ajakirjanikele kommenteerides Läti kaitseminister Raimonds Vējonis.

"Peame olema oma otsustes järjekindlad," vahendas LETA kaitseministri öeldut. Tema sõnul ei ole riiklike relvajõudude kogu potentsiaal veel ammendatud.

Kohustusliku sõjaväeteenistuse kehtestamiseks on Vējonise sõnul vaja rohkem aega kui aasta. "Rääkida uue süsteemi sisseviimisest, ammendamata lõpuni relvajõudude arendamise võimalusi nõrgendab meie riiki ja meie kaitsepotentsiaali," toonitas ta.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=70879461

2015 Juuli

Kahe Balti riigi kaitseministrite kohtumisel selgus, et Läti plaanib oma kaitsekulutused NATO standardini viia 2018. aastaks, vahendab Defense News. Läti kaitseministri Raimonds Bergmanise sõnul loodab ta, et ka Läti suudab riigikaitse valdkonnas teha sarnaselt oma naaberriikidega suuri samme edasi.

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/07/3 ... sekulutusi

2015 September

Läti sai Suurbritannialt esimesed neli soomusmasinat CVRT, teatas Läti kaitseministeerium reedel.

«See on oluline samm Läti kaitsevõimekuse parandamiseks, kuna sõidukid saavad relvastatud parimate tankitõrjerelvadega, mis suurendavad Läti maavägede jalaväebrigaadi lahingvõimekust ja mobiilsust,» ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis.

Kokku ostis Läti Suurbritannialt 123 CVRT soomusmasinat. Kõik sõidukid saab Läti kätte 2020. aastaks.

http://maailm.postimees.ee/3317831/laet ... musmasinat

2016 Veebruar

Läti kaitseministrit ei üllata USA mõttekoja RAND järeldused.

Järeldus, et NATO ei suuda praegu Baltimaid Venemaa eest edukalt kaitsta, ei ole midagi uut, ütles neljapäeval Läti kaitseminister Raimonds Bergmanis. Läti ülesanne on tugevdada oma kaitsevõimet, sest ainult alliansi pikajalised heidutusmeetmed ja Läti enesekaitsevõime ja varane hoiatus suudavad takistada Venemaa sõjategevust Läti või teiste Baltimaade vastu.

Bergmanis meenutas, et tema töö peaeesmärk on Läti vägede lahinguvõime tõstmine.

http://uueduudised.ee/julgeolek/lati-ka ... areldused/

2016 Aprill

Läti kaitseminister Raimonds Bergmanis kohtub täna Vene suursaadikuga Lätis Aleksandr Vešnjakoviga, kuulis BNS eile Läti kaitseametkonnas.

Kaitseministri ja suursaadiku vestlus peaks keskenduma rahvusvahelistele julgeolekuküsimustele ja olukorrale piirkonnas, sealhulgas meetmetele sõjaliste tegevuste läbipaistvuse suurendamiseks.

Läti katkestas kahepoolse kaitsekoostöö Venemaaga pärast Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist 2014. aasta märtsis.

http://maailm.postimees.ee/3656689/laet ... kuga-riias

2016 Juuli

Läti ei ole NATO nõrgim lüli, sest tema sõdurid on oma võimeid tõestanud ja riigi kaitsevaldkond areneb kiiresti, ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis.

"Näiteks oleme me EL-i lahingrühmas esindatud kodukaitsega, sellel ajal kui teised riigid on saatnud sinna kutselised sõdurid. See on kõrgeim hinnang meie kodukaitsele."

Bergmanis tunnistas, et täiustamist vajavad infrastruktuur, relvad ja muu varustus, kuid seda ongi juba hakatud tegema.

Läti seimi kaitse-, siseasjade- ja korruptsioonitõrjekomisjoni esimees Ainars Latkovskis on öelnud usutluses BNS-ile, et Läti on üks NATO idatiiva nõrgemaid lülisid. Tema sõnul on tähtis sellest teadlik olla ja see ka liitlastele selgeks teha.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/8f218c ... orgim-luli

2016 August

Läti kaitseministeerium läks ÜRO pagulasametiga riidu: lätlasi ei tohi pagulastega võrrelda!

Kaitseministeeriumi kantsler Jānis Garisons märkis, et kampaanias väideti nii otseselt kui kaudselt, et sõjaolukorras eelistaksid ka lätlased pigem kodumaalt lahkuda kui selle eest võidelda. Ministeeriumi hinnangul solvab see Läti kaitsejõude ja iseäranis vabatahtlikke kaitseliitlasi. „Läti rahva kaitsetahe aitab vältida olukorda, kus inimesed peaksid kodust põgenema,“ leidis Garisons.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=75411651

2016 Oktoober

Juba mitmeid päevi on Balti riikide piiride vahetuse läheduses täheldatud Vene suurenenud sõjalist aktiivsust, teatas Läti Delfile Läti kaitseministeeriumi sõjaliste avalikkussuhete osakonna direktor Kaspars Galkins.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=75852125

2016 Detsember

Reedel kohtusid Läti ja Venemaa kaitseministeeriumi eksperdid ning Läti kaitseministeeriumi teatel räägiti ühiselt usalduse ja julgeoleku suurendamise meetmetest. Oma Läti kolleegiga suhelnud Eesti välisminister Sven Mikseri sõnul oli nende kõneluste teemaks piirialase kaitsekoostöö tihendamine.

selline Venemaaga kahepoolsete kõneluste pidamine ei ole tavapärane, sest NATO tegi 2014. aastal Ukraina kriisi valguses otsuse, et Venemaaga igasugune sõjaline koostöö peatatakse.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/638834 ... -venemaaga

2017 Jaanuar

Läti kaitseministeerium: ajateenistuse taastamine teeniks Venemaa huve......

http://uudised.err.ee/v/valismaa/967ef5 ... nemaa-huve


Kuidas kogu see asi tundub, kui niiviisi ritta panna ?



Läti on muuhulgas 2017. aastal Baltimaade kaitsealase koostöö juhtriik...