www.militaar.net

Täna on ka tavaliste RÕK-ide lubatud kestused pikemad kui tegelikkus.
Mobilisatsioonivalmiduse kontrolliks pole lihtsalt vajalik 2 nädalat taktikaõppust korralda, seda saab teha paari päevaga (nädalavahetus).
Kui rahvast hakatakse ette teatamata kuuks ajaks metsa viima ilma arusaadava sõjaohuta, toob see vähemalt KV üksuste puhul suure rahulolematuse ja kutsete eiramise.
Sest antud kutsed eeldavad ikka võitleja koostööd.

Ärgem siis ikka eilsed kah ole. Üks asi on õppimine ja harjutamine, aga vajadusel pannakse sedasi kokku ka kogu meie reservvägi ja seda saab ligi 2 kuud valmisolekus hoida. Ega siis keegi tänapäeval enam avalikku mobilisatsiooni tee ja kohe eriolukorda välja ei kuuluta. Eriti kahjulik oleks see rahvusvahelises propagandasõjas meile, kes me tõesti sõda ei taha.

vesse kirjutas:Probleemne asi.

Esiteks loomulikult need Soome ehitajad, kes ilma isikliku lennukita ei jõua.
Teiseks inimesed, kellel ei ole võimalik lihtsalt trelli käest panna ja metsa minna. Igast "asendamatuid" tegelasi leidub.

IMHO oleks võinud reservistid võinud jätta nii nagu on ja tegeleda rohkem kaitseliidu reageerimisaja ja -kogusega. Kasvõi seetõttu, et KL puhul ei pea lühiõppuse niigi piiratud aega kulutama riietumisfaasile ning vabatahtlikult asjaga tegelevad on üldiselt oma elukorralduse sättinud selliste asjadega sobima.

Millegipärast on tunne, et see uus süsteem kaua ei püsi Liiga palju sädemeid hakkab lööma...

Ma ei näe mingit probleemi, samad probleemid on ilmselt ka pikema etteteatamisega RÕK-ide puhul. Vaevalt Soome ehitaja plaanib ette, et ta sel ajal ikka Eestis oleks, pigem nihverdatakse ära. Tuleb lihtsalt piisava ülekattega kutsuda ja küll tulevad. Reserviste peaks jätkuma.

On siin ikka lollusi....
Selle peale ka mõtlesid, et see "piisav ülekate" maksab ka "piisava summa" raha igal aastal, alates sokkidest kuni soomukite remondini?
Selleks, et me võiks pidada asja hästi töötavaks, peab 50% kutsutute asemel hakkama lihtsalt kohale ilmuma 80- 90% kutsututest.
Ja selle eesmärki nimel tuleb ka koondada ressursside raskuspunkt. See on kaugelt tähtsam küsimus kui mõni "sajandi kaitsehange".
Kunagi ideaalis võiks välja jõuda ka sinna, et nii teenistusse kutsumisel kui teenistuskäigus võiks muutuda määravaks kutsealuse mott ja selekteerida rahva nii ära, et augutäide saab ka vähem ressursse kui motiveeritud vend, kellele loota saab.

Sellel teemal olen muide lootusrikas, vastav mõtteviis on läbinud ikka tohutu arengu, alles see oli, kui ajateenistus oli eesmärk omaette ja reserv oli nimekiri paberil.

Ilmselt on asi väga viltuselt kommunikeeritud, kui peamiselt ongi jäänud tunne, et nyyd voetaksegi kohe järgmisel päeval ja 2 kuuks jutti, sellist karja tegevusetuna metsas suppi ja seebi peal hoida on ikka päris kallis, kuid vajadusel on riigil voimalus rahvast 60 ööpäeva valmis hoida. Ilmselt need kiiroppused tulevadki niimoodi, et rahvas kohale ja varustus välja ja siis vaimu tugevdamiseks paar päeva taktikat ja pyssilaskmist ning siis koik kodudesse laiali. Isikliku varustuse kodudesse laiali jagamine aitaks palju aega voita, kui rahvas juba vormis kohale tulevad, nagu KLis kombeks ja ei lähe neid riideid oluliselt rohkem vasakule ka, sest koik on ju materiaalse vastutuse lepinguga antud ja kui ära myyd, maksad kinni. Reservistide riietamine on ikka päris aeganoudev logistika, olen Soomes näinud, kuidas X brigaadi pataljone varustati kordusoppusele, garnisoni ladu oli sellise suurema kaubanduskeskuse mootu ja vilte ning kummisaapaid anti tostukitega selliste kuupmeetriste kastide sees ette.

Ep ole hullu. Tuleb võimaldada mobilisatsiooni-nimekirju pidavale ametkonnale absoluutne ligipääs kõigile võimalikele andmebaasidele inimeste asukoha väljaselgitamiseks, kaitseliitlastest tuleb moodustada välisandarmeeria kompaniid ning hakata õppustest kõrvalehoidjatel, kui desertööridel, kodus/tööl järel käima. Kiirmenetluse korras võimaldatav õppuse kestusega võrreldes topeltpikkusega arest, lisaks parajale rahatrahvile, paneb enamuse mehi pigem õppusele kohale ilmuma, kui kõrvale hoidma. Hõissa 95% täituvus! Mõni väänik ikka leidub, noh.

Ma olen sedasi pidanud enam kui kord "reageerima" ja selles pole tegelikult midagi uut, lihtsalt KV üksuste jaoks võib see mõnevõrra probleeme põhjustada, sest seal puudub taoline kultuur ja harjumus pakitud kotti nurgas hoida ja valmispandud vormi riiulil.

Selline õppus ju korraldati kevadel üle KL ja tulemused olid kuuldavasti head. KL reservistidele muidugi võib see paras üllatus olla, kui ollakse harjunud 120 päeva ja arstitõendiga riiki kaitsma

Mina nt teeks ettepaneku, et isikutele makstav reservlase toetus RÕKi aja eest tõuseb ühe toetuse määra võrra iga kohale ilmutud korra kohta, eeldusel, et pole vahele jäetud eelmist. See motiveerib ka võimalusi leidma, sest väiksema sissetulekuga rahvale on see priileib siiski paras majanduslik probleem kah. Näiteks esimene kord 40, teine kord 80, kolmas kord 120 eurot päev. Mõned korrad käinud meestele ka piisav mott Soomest end kohale ajada. Täna saavad slang ja stabiilne käija nii varustust kui raha täpselt ühepalju, muidugi ei viitsita rohkem pingutada. Meil oleks vaja mitte protsente ja nimekirju, vaid kogenud sõdureid ja kokkutöötanud meeskondi.

Madis22: Kiirmenetluse korras võimaldatav õppuse kestusega võrreldes topeltpikkusega arest, lisaks parajale rahatrahvile, paneb enamuse mehi pigem õppusele kohale ilmuma, kui kõrvale hoidma.

Madis, ma ei saanud tegelikult aru, kas rääkisid tõsiselt või pilkasid kedagi. Tegelikkuses saab aga trahve/aresti rakendada juhul kui EKV teenistuse läbib vähemalt 70% kutsealustest, sest vastasel korral on tegu topeltdiskriminineerimisega. Ajateenistust mitteläbinutel ei saa sellist karistust siis üldse tekkidagi. Kui mehed on omal ajal ajateenistuse läbinud, siis ei ole õige neid tegelikult sellisele õppusele ilmumata jätmise eest karistada, vähemalt mitte sellises määras. Kui sellist meest trahvima hakkad, siis muudad tema suhtumise võibolla jäädavalt Kaitseväge ja riigikaitset mittesoosivaks. Need, kes oma piitsa juba ajateenistuse näol kätte saanud, neid peaks ikka präänikuga motiveerima.
Praegust mõttetut pasarahe EKV ja 24-tunnise etteteatamisega õppuse suunas aitaks väga palju lihtne selgitustöö, ja ma imestan, miks sellist "müüdimurdja" kirja veel seni avalikkusele esitatud ei ole.
Lisaks on trahvimise puhul see, et kuidas ja kellele anda menetlusõigus? Oled näiteks 35-aastane pereisa, kes siis ühel hetkel nagu kalts kartsa visatakse? Kas see tõstab inimese motivatsiooni hiljem riigikaitses kaasa lüüa?
Pigem võiks öelda, mida riigil vastu pakkuda on kui kohale tuled. Nt kompenseeritakse töötasu kokkulepitud määras. Lisaks võiks olla võimalus saada õppustel veedetud aja eest mingi arvu lisa puhkusepäevi, mis võib muidugi murelikuks teha ettevõtjad. Kaitseliitlastel peaks selline lisa puhkusepäevade võimalus vastavalt seadusele juba olema, kompenseerimaks õppustel veedetud aega. Peredele kompenseeriks isa eemalolekut seegi kui nt mingil ajal EKV kingib Lottemaa vm tasuta perepileti. Võimalik, et EKV ei peaks pooltki maksma tegelikust piletihinnast või hüve maksumusest, aga heatahtlik toon jääb meelde kõigile ja kauaks.

Minuarust on teema seesama levinud projektipõhisus riigikaitse asjades.
Oluline pole mitte Siilil osalejate %, vaid pidevalt ja stabiilselt kõrge osalus KV üritustes, etteteatatud või mitte. See on asi, mis meil maksab.
See omakorda kahjuks eeldab seda, et sihtgrupp käib hea meelega kohal ja taolise asjade elluviimisega seda ei saavuta.
Siilil kulutati hunnik raha ja saavutati hetkeks natuke kõrgem osalus, miks antud muudatust ei reklaamitud sarnases mahus?
Tänase sunnivahendite rakendamise taseme juures sellest 50%-st eriti kõrgemale ei saagi. Sest kutsutud ei taha tulla. Motti pole ja kõrvale hiilida on lihtne.
Kui tahaks, küll rohkem tuleks rohkem.

Mulle näiteks tundub, et motti suurendada on odavam kui kulutada suurele ülekattele ja/või ajada neid väevõimuga kokku. Vähemalt ettevõtluses on küll sedasi.

HeiniR kirjutas:
Madis22: Kiirmenetluse korras võimaldatav õppuse kestusega võrreldes topeltpikkusega arest, lisaks parajale rahatrahvile, paneb enamuse mehi pigem õppusele kohale ilmuma, kui kõrvale hoidma.
Madis, ma ei saanud tegelikult aru, kas rääkisid tõsiselt või pilkasid kedagi. Tegelikkuses saab aga trahve/aresti rakendada juhul kui EKV teenistuse läbib vähemalt 70% kutsealustest, sest vastasel korral on tegu topeltdiskriminineerimisega. Ajateenistust mitteläbinutel ei saa sellist karistust siis üldse tekkidagi. Kui mehed on omal ajal ajateenistuse läbinud, siis ei ole õige neid tegelikult sellisele õppusele ilmumata jätmise eest karistada, vähemalt mitte sellises määras. Kui sellist meest trahvima hakkad, siis muudad tema suhtumise võibolla jäädavalt Kaitseväge ja riigikaitset mittesoosivaks. Need, kes oma piitsa juba ajateenistuse näol kätte saanud, neid peaks ikka präänikuga motiveerima.
Praegust mõttetut pasarahe EKV ja 24-tunnise etteteatamisega õppuse suunas aitaks väga palju lihtne selgitustöö, ja ma imestan, miks sellist "müüdimurdja" kirja veel seni avalikkusele esitatud ei ole.
Lisaks on trahvimise puhul see, et kuidas ja kellele anda menetlusõigus? Oled näiteks 35-aastane pereisa, kes siis ühel hetkel nagu kalts kartsa visatakse? Kas see tõstab inimese motivatsiooni hiljem riigikaitses kaasa lüüa?
Pigem võiks öelda, mida riigil vastu pakkuda on kui kohale tuled. Nt kompenseeritakse töötasu kokkulepitud määras. Lisaks võiks olla võimalus saada õppustel veedetud aja eest mingi arvu lisa puhkusepäevi, mis võib muidugi murelikuks teha ettevõtjad. Kaitseliitlastel peaks selline lisa puhkusepäevade võimalus vastavalt seadusele juba olema, kompenseerimaks õppustel veedetud aega. Peredele kompenseeriks isa eemalolekut seegi kui nt mingil ajal EKV kingib Lottemaa vm tasuta perepileti. Võimalik, et EKV ei peaks pooltki maksma tegelikust piletihinnast või hüve maksumusest, aga heatahtlik toon jääb meelde kõigile ja kauaks.

Kohustus riiki kaitsta kehtib kõigile kodanikele sõltumata väljaõppest. Õppekogunemisele võib kutsuda kõiki kodanikke, seega diskrimineerimist ei ole. Menetlusõigus? Milleks meil kohtusüsteem on? Riik ongi sunnimehhanism, kus (meie demokraatliku riigikorra puhul) indiviid allub enamuse tahtele, mis on väljendatud seadusena, või kannab selle mitte tegemisel vastavat karistust, või algatab seadusemuudatuse. Usk oma riiki ei pea tulema mitte sellest, et riik sind ära moosida püüab, vaid ka näiteks sellest, et riik suudab end kehtestada. Et kui mina olen korralik kodanik ja teen, mis minu kohus, siis kuidas mõjutab minu motivatsiooni see, kui need, kes riigile kõrge kaarega lasevad, puhtalt pääsevad.

Üleüldse - motivatsioon on vaid üks võimalikest stiimulitest ning mitte alati kõige tõhusam.

Eks "kroonilise KL liikme" ja keskmise EKV reservisti (kes läbis teenistuse seepärast, et lihtsalt peab ja pääsu polnud) motivatsioonis on ka väike vahe sees. Uuringutega järjest enam tõestamist leidnud. Seepärast ma arvangi, et KV inimesi peaks rohkem "kaitseliidustama".

Just täpselt, selleks on kohus, mitte mingi kaitseliitlane, kes mu ukse taha ilmub (seda siis rahuajal). Võimalik, et sain jutust valesti aru.
Seda juttu võib ju rääkida, et õigus on kutsuda kõiki meessoost kodanikke, aga saad ju isegi aru, et nii see ei ole? Kutsutakse ainult neid, kel teenistus läbitud.
Hetkel ei käi ju jutt kutsealustest, kes ei ilmu kohale, vaid siiski inimestest, kes on oma kohuse tegelikult riigi ees kandnud (1/3 koguarvust). Vabastus peab olema põhjendatud, olen nõus, kuid ütlen veelkord, et ebaõiglane oleks selliseid inimesi karistada kui on lastud 2/3 kõrvale jääda. See läheb küll juba OT-ks, aga kui mõnikord räägitakse lastetusmaksust, siis samuti tuleks kaaluda riigikaitse teenistusest kõrvale jäämisel vastavat maksu (iseasi kuivõrd maksu kogumine sellises mahus ära tasub).

Küsimus on ehk liiga OT, kuid vestluse arenedes võib õigele rajale tagasi jõuda.
Kas ma mäletan õigesti, et väidetavalt olla olnud Lätis selline süsteem, et kui mõni kaitseväkke aega teenima ei tahtnud minna, siis pidi kohustuslikus korras nende Zemessardze-sse astuma ja mingi ettenähtud mahu vist 3 või 5 a jooksul läbi tegema...
Äkki oleks see miski täiendav alternatiiv neile, kes "ei saa-ei-taha-ja muud-100-viga" sundimaks kuidagigi riigikaitsest osa võtma...omaette küsimus on, palju siis päriselt KV läheks aega teenima...

Teema juurde tagasi tulles:

USA analüütik: Trump peab varsti otsustama, kas Balti riikide kaitsmine on väärt kolmandat maailmasõda.

USA presidentide George W. Bushi ja Barack Obama administratsioonide liige olnud Paul D. Miller kirjutab ajakirjas Foreign Policy, et ennustas neli aastat tagasi ette Venemaa sissetungi Ukrainasse ning nüüd ennustab ta, et Balti riigid on järgmised ning sellest saab USA presidendiks valitud Donald Trumpile üks esimesi ja suuremaid proovikive.

Milleri sõnul usub Venemaa president Vladimir Putin, et hegemoonia lähivälismaa üle on vajalik Venemaa julgeolekule tema usu tõttu Venemaa riikluse ja ajaloolise saatuse kohta. Kremlit näib Milleri sõnul juhtivat veider segu Vene natsionalismist, religioonist, saatusest ja messianismist. Selle narratiivi järgi on Venemaa õigeuskliku kristluse kaitsja ning tema missioon on usku kaitsta ja levitada.

Miller kirjutab, et ratsionaalne Venemaa ei näeks NATO ja Euroopa Liidu laienemist ohuna, sest see suurendaks tegelikult ka Venemaa julgeolekut ja jõukust. Putini ja teiste venelaste jaoks, kes näevad maailma läbi Vene religioosse natsionalismi prillide, on aga lääs loomupäraselt ohtlik degenereerumise ja globaliseerumise tõttu. Sellest vaatepunktist ei ole NATO liberaalse korra heatahtlik tagaja Euroopas, vaid degenereerunud lääne vaenulik esindaja ja peamine takistus Venemaa suureks saamise ees, kirjutab Miller. Seega nõuab Putini suur strateegia NATO lagundamist ning spetsiifilisemalt peab ta muutma vastastikuseid julgeolekugarantiisid ette nägeva artikli viis tähendusetuks.

Milleri sõnul on Putinil juba korda läinud NATO usutavust õõnestada Gruusias ja Ukrainas.

Milleri hinnangul on Putinil praegu kõige soodsam rahvusvaheline keskkond Vene ekspansionismi jätkamiseks pärast külma sõda. Euroopa ühtsus mureneb, NATO liikmed seavad kahtluse alla julgeolekupakti väärtuse ning USA järgmine president näib olevat avalikult Venemaad soosiv ja valmis Venemaa vastutustundetu käitumise andeks andma.

Putini järgmine samm on ohtlikum kui eelmised, sest tõenäoliselt liigub ta Balti riikidesse, mis on NATO liikmed, kirjutab Miller. Ta ei saada sinna üle rahvusvahelise piiri suuri vormiriietuses Vene sõdurite formatsioone, sest isegi kõige ettevaatlikumad NATO liikmed ei eira Milleri hinnangul varjamatut konventsionaalset sissetungi.

„Selle asemel sütitab Putin ilmselt järgmise kahe aasta jooksul ebaselge militariseeritud kriisi, kasutades eitatavaid käsutäitjaid. Võib-olla hakkavad vene keelt rääkivad lätlased või eestlased (veerand lätlastest ja eestlastest on etniliselt venelased) mässama, meelt avaldama oma õiguste eest, väites, et neid kiusatakse taga, ja paludes „rahvusvahelist kaitset“. Tekib kahtlaselt hästi relvastatud ja hästi väljaõpetatud „Balti Venelaste Vabastamise Rahvarinne“. Mõned suurt kõlapinda omavad mõrvad ja pommiplahvatused viivad Balti riigid kodusõja äärele. Välja võib ilmuda madala aktiivsusega vastupanuliikumine.

Venemaa blokeerib kõik ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonid, kuid pakub ühepoolseid rahuvalveteenuseid. Kohtub Põhja-Atlandi Nõukogu. Poola juhib jõupingutusi artikli viis käivitamiseks, deklareerimiseks, et Balti riigid on Venemaa rünnaku all ning Vene agressiooni vastase kollektiivkaitse alustamiseks. Sakslased ja prantslased on raevukalt vastu. Kõik vaatavad Ühendriikide poole, et näha, kuhu poole alliansi liider kaldub.

Kui allianss ei käivita artiklit viis, muutub NATO vastastikuse kaitse garantii funktsionaalselt tähendusetuks. Ükski alliansi liige ei usu enam, et leping garanteeriks tema enda kaitsmise Venemaa vastu tulevikus. Geopoliitiline kell keeratakse tagasi 1939. aastasse. Mõned Ida-Euroopa riigid võivad valida Venemaaga kampa löömise. Teised, alates Poolast, hakkavad hambuni relvastuma. Putini unistus killunenud läänest ja avatud tegevusväljast Euroopas realiseerub.

Aga kui allianss käivitab artikli viis on see samaväärne lääne sõjakuulutamisega Venemaale. Ja siis peab Trump otsustama, kas Läti kaitsmine on väärt kolmanda maailmasõjaga riskimist,“ kirjutab Miller.

Refereeritud "Foreign Policy" artikkel: How World War III Could Begin in Latvia.

Küsimus laiale ringile: mida konkreetselt teeks Eesti, kui Lätis puhkeks selline kriis?

Läti ründe osas oleneb staadiumist.
Kui olukord on muutunud nö sõjaliseks, on üks väga oluline ja tugev toetus see kui mingid Eesti üksused võtavad enda kanda mingi osa tagalatoetusest ja Läti sisekaitsest, kindlustavad nö lätlastele tagala.
Algstaadiumis kasutaks politseijõude ja eriüksuseid ( arvestusega,et see meid endid vajadusel kinni ei jooksuta).

www.militaar.net

Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Re: Venemaa ootamatu rünnak