www.militaar.net

Briti peaministri Rishi Sunaki plaan tühistada aasta lõpuks tuhandeid EL-i õigusakte tähendab ohtu, et Londoni ja Brüsseli vahel puhkeb täiemõõduline kaubandussõda, hoiatavad EL-i kõrged esindajad.

Ajaleht Observer on tutvunud EL-i juhtpoliitikute saadetud kirjaga, kus väljendatakse sügavat muret, et Suurbritannia valmistub lõdvendama standardeid näiteks sellistes valdkondades, nagu keskkonnakaitse ja töötajate õigused. See aga rikuks pärast Brexitit sõlmitud kauba- ja koostöölepingu vundamendiks olevaid ausa konkurentsi põhimõtteid.

Kättemaksuks valmistavad Euroopa Komisjoni, europarlamendi ja EL-i nõukogu Brüsselis toimuvatel salakohtumistel ette omaenda ühepoolseid tasakaalustavaid meetmeid. Allikate sõnul tähendaks see kindlasti ka EL-i turule sisenevatele Briti kaupadele kaitsetollide kehtestamist.

MadMan kirjutas: ↑06 Veebr, 2023 11:22Sõna "kättemaks" kasutamine EU komisjoni poolt näitab ainult seda, et antud kamp bürokraate on minetanud igasuguse tõsiseltvõetavuse.

Kättemaksuks valmistavad Euroopa Komisjoni

YouGov’i viimase küsitluse alusel leiavad juba 56%, et Euroopa Liidust lahkumine oli viga, samas kui 31% meelest oli see õige. 62% nimetab Brexitit läbikukkumiseks, samas kui vaid 9% peab seda edukaks. Teised arvamusküsitlused näitavad, et 36% brittidest tahaks Euroopa Liiduga taasühineda ning veel 25% leiavad, et ühinema ei peaks, kuid tuleks sõlmida tihedamad sidemed.

Tulles nüüd tagasi tänapäeva, siis tasub analüüsida, kas britid said kaua igatsetud suveräänsuse ja väärikuse tagasi ning kas lahkumine EList oli ka parim võimalik viis selleks. Esimese küsimuse puhul saab öelda, et lõpptulemusega polnud keegi rahul. Need, kes tahtsid liitu jääda, pidid alla neelama vastaspoole võidu. Teised, nn hard-brexiteerid, jällegi pidasid lõpplahendust liialt pehmeks, euroskeptikute vapilooma Nigel Farage-i sõnul lausa ebaõnnestumine.

Hea näide ongi sellest immigratsiooni küsimus. Retoorilisest on võimalik lisada võrdusmärk immigratsiooni ja suveräänsuse vahele, sest EL-i üks põhivabadustest on inimeste vaba liikumine ja kui Ühendkuningriik ei oma kontrolli riiki sisenejate üle, siis ka suveräänsust ennast pole sisuliselt olemas.

Kaunis loosung, mis pole neli aastat pärast lahkumise jõustumist reaalsuseks saanud. Sisserännanute hulk saavutas ÜK-s oma tipu 2022. aastal, ületades ka praegu EL-i aegseid tasemeid. «Kontrolli tagasi võtmise» lubadusega on sisuliselt petetud brittide ootust. Lisaks EL-ist pärit sisserändajad on suuresti asendunud kolmandatest riikidest pärit immigrantidega, mis on tähendanud suuremaid väljakutseid integratsiooni küsimustes.

2010. aastal rakendasid konservatiivide ja liberaaldemokraatide valitsuskoalitsioon enneolematuid kasinuspoliitika meetmeid, mis kärpisid eeskätt neid avalikke teenuseid, millest sõltusid suuresti hilisemad Brexiti toetajad. Mida külvad, seda lõikad. Eriti, kui istuda oksal, mida ise saagida.

Seega, kui isegi riik võitleb omale paberil suverräänsuse välja laskudes sisepoliitilisse lõksu ja lõpuks lõhkudes sellega oma rahvusvahelist positsiooni, siis ei tähenda see automaatselt selle saavutamist päris elus. Sellist iseseisvuse egiidi all eldoraado otsimist võiks kutsuda nostalgiliseks suveräänsuseks, kus muutunud maailmas üks pikaajaline liberaalne demokraatia ei ole võimeline vanade reeglitega tänapäeval mõjus olema.