www.militaar.net

Türgi Altay tanki turule tulek
January 9, there will be a ceremony to start the mass production of the Altay MBT. A contract will also be signed for the sale of 100 Altay MBT to Dubai. The first batch will use a Korean powerpack. From 2025, the Altay will run with the local Batu engine.

https://twitter.com/RyszardJonski/statu ... 1639743489
Tegu siis Lõuna-Korea tanki K2 Türgis litsentsi alusel ehitatava versiooniga.
Altay on Lõuna-Korea K2 Black Panther baasil põhinev Türgi kaasaegne lahingutank, mida toodab BMC projekteerimisabi ja tehnoloogiasiirde raames Hyundai Rotem. See on nimetatud armeekindrali Fahrettin Altay auks, kes juhtis 5. ratsaväekorpust Türgi iseseisvussõja viimases etapis.
https://en.wikipedia.org/wiki/Altay_(main_battle_tank)

ruger kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 0:20 A contract will also be signed for the sale of 100 Altay MBT to Dubai.

Kas emiraadid teevad tõesti iseseisvalt kaitsehankeid? Kõlab samamoodi nagu "Sydney ostis 100 tanki"..

Neil naftarikkuritel on ilmselt kopp ees erinevate autode kokkuostmisest ja raha on ju vaja kuhugi panna, nüüd minnakse tase kõrgema meelelahutuse poole - tankisafari mööda kõrbe.

Natuke ka lääne 130 mm arengutest - nagu juuresoleval pildil näha, siis peamine erinevus 130 vs 120 mm mürsu puhul on pikkuses, millest omakorda sõltub ka viskelaengu suurus - mis on pildi järgi otsustades umbes samas klassis 2A82 kahuri omaga (125mm kaliibriga ning max laengu pikkuseks 900 mm + sama pikk läbistaja).

Ühesõnaga, minnakse ka läänes sama teed mis venemaal mindi - kaliibri mittemidagi andva, suurendamise asemel pikkendatakse viskelaengut. Ilmselgelt selliseid mürske enam käsitsi ei lae, seega tulevad ka 130 mm automaatlaadijaga.

Ühesõnaga, minnakse ka läänes sama teed mis venemaal mindi - kaliibri mittemidagi andva, suurendamise asemel pikkendatakse viskelaengut. Ilmselgelt selliseid mürske enam käsitsi ei lae, seega tulevad ka 130 mm automaatlaadijaga.

Oh, taevas appi. Tõsiselt...? Miks siis kaliibrid peale WWII kasvanud pidevalt on, suurendame ainult noole pikkust...?
Tegelikkus on muidugi keerukam. Lihtsalt noole pikendamine on võimalik üsna natuke, et see ei hakkaks murduma, tuleb säilitada tema läbimõõdu ja pikkuse suhet. Mistõttu kasvab noole mass. Selleks et säilitada (või isegi suurendada) algkiirust, on vajalik suurem (võimsam) viskelaeng ja kas on ka vaja suurendada kaliibrit, sõltub olemasoleva raua koormatusest (liigse koormusega kahaneb eluiga kiiresti) ja sellest või pääseb lihtsalt suurema viskelaenguga. Lihtsalt laengukambri ja viskelaengu meelevaldse suurendamisega koormatakse raud üle, mistõttu lõpeb see ruttu. Kaliibri suurendamisel suureneb ka relvaraua sisepind, mistõttu on koormus sellele väiksem ja võib mõelda viskelaengu suurendamisele. Tehniliselt võib ka 100 mm kahurile panna külge 152 mm relva laengukambri, ainult juhtub see, et kümne paugu järel meenutab kahuritoru mingit rohttaime.

Huvitav küll, uuel saksa tankil Panther on siiski "kaliibri mittemidagi andva" suurenduse teed siiski mindud (130 mm pearelv)?

Mürsu pikkust ja viskelaengu suurust lihtsalt suurendati 125 pearelva kohandamisel Armatale - seal aga on küsitav, kas see 2000 m/sek algkiirus, mida keegi pole saavutanud, on ka tõsi või on lihtsalt vaht.

Vene propaganda juba kilab, kuidas Leopard 2A6 hävitatakse analooge mitte omava T-90 "Prorõv" poolt. Kahtlen sügavalt. Pigem tuleb hävitatu rolli ikka T-90l astuda.

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 10:30

Ühesõnaga, minnakse ka läänes sama teed mis venemaal mindi - kaliibri mittemidagi andva, suurendamise asemel pikkendatakse viskelaengut. Ilmselgelt selliseid mürske enam käsitsi ei lae, seega tulevad ka 130 mm automaatlaadijaga.

Vene propaganda juba kilab, kuidas Leopard 2A6 hävitatakse analooge mitte omava T-90 "Prorõv" poolt. Kahtlen sügavalt. Pigem tuleb hävitatu rolli ikka T-90l astuda.

Asi ei ole isegi relvastuses vaid Ukraina jõesildades. Mida on sadu ja sadu. Leopard 2A6 kaalub 59.5 tonni. Abrams pea 70 tonni ja T-90S vaid 46.5 tonni.
Kindlasti oskab akf Dr. Sci seda kõike täpsemalt seletada.

Leopard 2A6 kaalub 59.5 tonni. Abrams pea 70 tonni ja T-90S vaid 46.5 tonni.

Saage neist sildadest ja tonnidest juba üle.
3-teljelise poolhaagise täismass koos vedukiga on kuni 40 tonni.
Kaks veoautot sillal ei ole ju mingi katastroof.

Taaniel Tina kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 20:50

Leopard 2A6 kaalub 59.5 tonni. Abrams pea 70 tonni ja T-90S vaid 46.5 tonni.

Saage neist sildadest ja tonnidest juba üle.
3-teljelise poolhaagise täismass koos vedukiga on kuni 40 tonni.
Kaks veoautot sillal ei ole ju mingi katastroof.

OT algab.
Särevere sild ehitati omal ajal kuni 80 tonnise kandejõuga.
Testil oli kõik korras kuni 180 tonnini. Esimesed praod ~220 tonni juures.
https://jarvateataja.postimees.ee/33681 ... b-ohkimine
Kuigi staatiline raskus on natuke teine kui liikuv masin, siis üksuste liikugutamisel peaks mõtlevad logistikud suutma tugevusvaru tagada.
OT lõpp.

Sõnastame siis natuke täpsemalt.
Kaks liikuvat veoautot sillal ei ole ju mingi katastroof.

Ja sildade pärast ei ole veel minu teada ükski sõda sõdimata jäänud.

Saage neist sildadest ja tonnidest juba üle.
3-teljelise poolhaagise täismass koos vedukiga on kuni 40 tonni.
Kaks veoautot sillal ei ole ju mingi katastroof.

Põhimõtteliselt olen nõus, et see teema on kohati üle haibitud. Küll aga tasub märkida, et näiteks Abramsi vedukas ja treiler kaaluvad ise juba 40+ tonni. Et siis pikematel vedudel läheneb kogumass juba 120 tonnile. See on ilmselt veidi murettekitav. Selles suhtes on prantslaste AMX-10 suurepärane toetusrelv (mitte tank), mille logistiline jalajälg sobiks ukrainlastele väga hästi.

Saksamaal on sillad taoliselt dimensioneeritud - külma sõja aegsed märgid on seal tänaseni üleval. Lubatud tanki kaal ja lubatud raskeveotreileri (tank treileril) kaal.

Sellised:

Treileri puhul jaotub mass suuremale silla pinnale, seepärast võib ratastel tankitreiler olla raskem kui paljas tank.

Kuulge tõesti, lõpetage see sildade jama. Akf drSci on korra juba sellele vastanud koos fotoga proovikoormamisest. Piirkoormuse ületamine ei tähenda, et sild kokku kukub, sest projekteeritakse varuga.

Särevere sillale laoti 288tonni raudplokke peale. Pole mõtet sogada mingist jaotatud teljekoormusest vms.
Sild ise siis väidetavalt oli arvestatud 80 tonni peale - tiheda liikluse korral. Netis leiab PDF kujul uurimustöö ka selle silla kohta.

Nende Saksa sildade kaalupiirangumärkide tähenduse kohta ütles üks soomlane, et sakslased tungivad peale 70 km/h ja venelased põgenevad 90 km/h.

Silla, eriti terassilla puhul arvestage et "lubatud koormus" = koormus, millega sild töötab mitukümmend aastat. Kui seda räigelt ületada, siis läbipaine lõhub ikkagi eelkõige teekatet jms. Terassild võib läbi painduda vägagi "ebamugavates piirides" aga olla seejuures veel täiesti elastsetes piirides.

Kui teed endale puitlaudisega rõdu, siis laua paksust ei arvesta ju purunemise järgi, vaid et jalge all oleks "jäik tunne". Süldist rõdule ei taha keegi minna, ehkki arvutuslikult ta sind kannab