www.militaar.net

kalvis kirjutas:

teeline35 kirjutas:

kalvis kirjutas:Venemaa mängib ise kah tulega. Sõja korral oleks hädasti pappi vaja - gaasi- ja nafta tulud on üliolulised aga kui müüja ei taha siis võib mistahes hea hind olla - tulu ei tule. Ilma rahata kukub aga sõda Ukrainas kokku. Nii I MS kui II MS on tõestatud - sul võib sõja alguses kuitahes hea üllatusmoment koos parima relvastusega aga sõja võitis ikkagi see, kelle majandus funktsioneeris paremini. Hiina maksab palju vähem ja kogu gaasi ning naftat vaid sinna müües ei õnnestu sõda finantseerida.
EL saab hädaga hakkama - gaasi eest maksta tuleb rohkem aga hädavajaliku saab kätte.

Püüdke ometi aru saada, et niikaua kui sõjaväelastele palka saab maksta rublades, neid toita rublade eest, relvastus varustus toodetakse rublade eest ja neid rublasi tootev tehas on vene valitsuse käsutada ei maksa need tegevused midagi. Asi läheb vene valitsuse jaoks pahaks siis kui palju sõjaväelasi surma saab ja relvastust varustust ka palju hävineb. Siis tekib alles raha väärtuse kukkumine, mis inimesed rahulolematuks muudab. See kõik on juba pikemaajalisem protsess ja peaks paar kuud aktiivset sõjategevust vastu küll.

AKF kirjeldatud mõtteviis oleks Putleri nägemus. Paraku vajab sõda laskemoona, tankide, autode jne juurdetootmist ja kohe kindlasti välismaalt varuosade juurde ostmist tootmiseks. Hiina rubladest pole huvitatud.

Nõukogude ajast saadik on venemaal propageeritud relvastuse ja varustuse otsast lõpuni kodumaist tootmist. Laskemoona puhul pakun, et lõhkeaine ja metallid suudetakse ise kõik toota. Ka retseptid kuidas toota olid juba nõuka ajal olemas. mootorid ja muud sõlmed liikuvtehnikal on minu teada samuti vene enda toodetud. Isegi sõjatehnikal kasutatavad kiibid meisterdatakse mingites vene enda tehastes. Tõsi küll kehva kvailteediga, ja kallid nad on, aga asja ajavad ära. See kehtib ka muu tehnika kohta kvaliteedilt kehvemad ja töömahukuselt kallimad valmistada, aga eesmärk on ju nende valmistamisel välismaa detailidest sõltuda. Arvatavasti mingid spetsiifilised tootmisseadmed on välismaal toodetud, aga millal need nii läbi kuluvad, et enam üldse kasutada ei saa?

Paar kuud sõjapidamist peab peaaegu iga süsteem vastu. Tahaks siiski loota, et Ukraina ei ole paari kuuga käigult vallutatav.

Tahaks ka loota!

https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/02/13/7323829/
Venemaa Rootsi suursaadiku sõnu arvestades ollakse sõjaks ja uuteks sanktsioonideks valmis.
Teen väikse tõlke pealkirjast:
Me situme(srali) teie sanktsioonidele
Selle kohta ütleks,et kriminaalne pättide sõnavara on nüüd ametlik diplomaatiline keelekasutus ka alama astmete dilomaatilise personali poolt Moskva vaatenurgast lubatud ja lausa võimalik,et nõutud.

kaugeltuuriv kirjutas:https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/02/13/7323829/
Venemaa Rootsi suursaadiku sõnu arvestades ollakse sõjaks ja uuteks sanktsioonideks valmis.
Teen väikse tõlke pealkirjast:
Me situme(srali) teie sanktsioonidele

Lasku käia, oodata võib järgnevat:

Invasioon Ukrainasse ja Lääne sanktsioonid toovad Venemaale paratamatult rubla devalveerimise, turgude kokkuvarisemise ja löögi kodanike heaolule, on majandusteadlased üksmeelsed.

Piiriületuspäeval, kui see tuleb, saab kohe kehtestada piirangud sissemaksete ja sularahaautomaatidest raha väljavõtmisele, ütleb maailmamajanduse ja rahvusvahelise instituudi rahvusvaheliste kapitaliturgude osakonna juhataja majandusteadlane Yakov Mirkin.
"Keegi ei tea võimude plaane, aga nii "tavaliselt juhtub" või sündmuste loogikast lähtuvalt võib juhtuda," täpsustab Mirkin.

Suure Isamaasõja ajal piirati juba esimestel päevadel sularaha väljavõtmist kontodelt ning kehtestati sõjaväemaks, lastetute ja üksildaste maks kodanikele, tõsteti põllumajandus- ja tulumakse.
Sellest tulenevalt, kui enne sõda moodustasid riigieelarve tulud elanikelt maksudest ja laenudest 10-12% tuludest, siis nelja sõjaaasta jooksul ületas nende osakaal 60%.
Keskpanga andmetel hoidsid venelased 1. jaanuari seisuga kodumaiste pankade kontodel ja hoiustel 34,7 triljonit rubla. Neist 27,8 triljonit - rublades ja 92,8 miljardit dollarit - välisvaluutas.
Lisaks on kodanikel sularahasääste veel 14,1 triljonit rubla, millest 8,7 triljonit on välisvaluutas (Rosstati hinnangul).
Kuid piirata saab ka rublade vahetamist välisvaluuta vastu, aga ka sularaha ringlust, usub Mirkin. Rubla kukub kokku, aktsiad, võlakirjad, OFZ-d kukuvad kokku ja algab kapitali paaniline põgenemine Venemaalt, kirjeldab ta stsenaariumi.

"Me suudame hoida rubla tasemel 85-90 (dollari kohta)," nõustub Moskva Partnerite IG president Jevgeni Kogan oma turuhinnangutes.
Venemaa valitsuse võlakirjade hinnalangus võib ulatuda 15-20%-ni (10-aastaste OFZ-de puhul), inflatsioon tõuseb plahvatuslikult ning keskpank "on olukorra stabiliseerimiseks sunnitud rahapoliitikat järsult karmistama ja intressimäära tõstma veel 250-300 bp võrra, kirjeldab Kogan võimalikku stsenaariumi.
Mirkin nõustub: hinnad tõusevad taevasse, inflatsioon muutub kahekohaliseks, keskpank tõstab baasintressi. Turgude kokkuvarisemise tõttu võib börsil kauplemine seisma jääda usub ta - börs ei pruugi üldse avaneda või jäetakse see ajutiselt suletuks.

"Visa ja Mastercard kaardid võivad koheselt lakata töötamast, eriti välismaal," lisab majandusteadlane, et poodides võivad tekkida järjekorrad, defitsiit ja eravedude vähenemine.
Kogan kirjutab, et võlaturul "võime näha suurt hulka maksejõuetusi erinevate ettevõtete poolt" ja kõrge tootlusega võlakirjade segmendis "näeme tõenäoliselt kokkuvarisemist".
Mis puudutab rubla languse sügavust, siis see sõltub sanktsioonide ulatusest. Kui meetmed puudutavad kitsast isikute ringi, tõuseb dollar 81 rublani, hindab BCS Global Marketsi peaökonomist Natalia Lavrova.

Lavrova ennustab, et demokraatide sanktsioonide eelnõu, mida selle autor senaator Bob Menendez nimetas "kõigi sanktsioonide emaks", langetab rubla 88-le dollari kohta.
Sanktsioonid hõlmavad sel juhul lööki nimekirja suurimatele pankadele, kuhu kuuluvad Sberbank, VTB, VEB ja Alfa-Bank.
Kõige raskem stsenaarium on SWIFTi keelamine. Sellest saab “püsiv šokk”, dollari hüpe 103 rublani ja majandus libiseb pikalevenivasse majanduslangusse: 2022. aastal väheneb SKT 2,6% ja kahe aasta pärast 4,3%, hindab Lavrova.

See variant on aga äärmiselt ebatõenäoline, rõhutab ta. Euroopa riikide survel jäeti SWIFT-i keelamise idee USA ja EL-i sõja puhuks koostatud lõplikust sanktsioonide paketist välja, teatasid diplomaatilised allikad reedel Reutersile.

https://www.finanz.ru/novosti/lichnyye- ... 1031188012

Huvitav võrdlus paari aasta tagant, Vene Energeetikaprobleemide instituudi direktori Nigmatulini ettekanne Vene majandus vs Poola ja muud Euroopa maad.

https://twitter.com/Sandy_mustache/status/1492874200150859778

Üleeile tõstis Vene keskpank intressid viimase viie aasta kõrgeimale tasemele (9,5%), inflatsioon on ka seal 8,8% juures. Väga tõenäoliselt tõstetakse intresse järgmise kuu-paari jooksul juurde:

Russia's central bank raised its key interest rate sharply to 9.5% on Friday, increasing the cost of borrowing by 100 basis points for the second time in a row, and indicated a further rate increase was likely.

Russia is grappling with stubbornly high inflation which could yet get an extra boost from the weak rouble, which has been battered by the Ukraine crisis. The subsequent erosion of living standards is a key concerns for householders.

The central bank raised its main interest rate seven times in 2021 from a record low of 4.25% but failed to tame inflation, which it targets at 4%.

Governor Elvira Nabiullina struck a hawkish tone when presenting the board decision on Friday, saying policymakers had considered an ever bigger rate rise of 150 basis points.

"We cannot say for today that the cycle of key rate rises has completed. We hold open the prospect of a further key rate increase at the upcoming meetings," Nabiullina said.

https://www.reuters.com/markets/europe/russia-raises-key-rate-sharply-95-does-not-rule-out-more-hikes-2022-02-11/

Pärast Krimmi annekteerimist jätkasid kohalikud ettevõtted föderaalvõimude heakskiidul suuremahulist kahesuguse kasutusega kaupade tarnimist Venemaale.

Saksa ettevõtted tarnisid Venemaale sõjaliselt kasutatavaid kaupu

2020. aastal väljastas ministeerium või talle alluv föderaalne majandus- ja ekspordikontrolli amet (Bafa) 673 litsentsi niinimetatud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks sihtriiki Venemaale. Koguväärtusega ligi 366 miljonit eurot.
Kahesuguse kasutusega kaubad on kaubad, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel. Nende hulka kuuluvad masinad, mida saab kasutada relvade tootmisel, lennukiehituse tehnoloogia või teatud kemikaalid. Nende tarnete suur maht Saksamaalt on üllatav, sest alates Krimmi annekteerimisest 2014. aastal on EL-i määruse kohaselt sellisele ekspordile Venemaale kehtinud rangemad kriteeriumid kui teistesse riikidesse.

2020. aastal oli Venemaa selliste kaupade impordi mahtude poolest neljandal kohal – Hiina 1,6 miljardi euro, USA ühe miljardi euro ja Brasiilia 371 miljoni euro järel.

https://www.welt.de/politik/deutschland ... sland.html

Ungari peaminister Viktor Orbán ütles laupäeval peetud kõnes, et riigi huvides on sõda ning sellega kaasnevat põgenike- ja majanduskriisi ära hoida, ent Venemaad ei tohiks kõrvale tõrjuda. „Sanktsioonid, karistused, noomimine ja igasugune muu ülbus ei vii kuhugi,” ütles Orbán. „Kui hoidume [Venemaaga] koostööst ja loovutame sealsed hiiglaslikud võimalused hiinlastele, siis see on strateegiline viga.”

Austria välisminister Alexander Schallenberg ütles reedel, et kuigi riik pooldab võimalikule Vene agressioonile jõuliste meetmetega vastamist, siis Nord Stream 2 vastaseid sanktsioone EL kehtestama ei peaks. Ta põhjendas seda asjaoluga, et sõja puhkemise korral blokeerib Saksamaa projekti kasutusloa arvatavasti niikuinii. „Olen seda võrrelnud autoga, millel pole mootorit, projekt pole isegi veel töövõimeline,” ütles minister Reutersile antud intervjuus. „Minu meelest pole loogiline rääkida, et see võib olla Vene-vastaste sanktsioonide tähtsaim element.” Schallenberg rõhutas intervjuus siiski, et valitsus ei välista midagi ja on valmis järgima EL-i konsensust ka gaasitoru asjus.

Nord Stream 2 projekti üks partner on Austria naftafirma OMV, millest riigile kuulub kolmandik. Reuters meenutab, et ühtlasi on Austria tugevalt seotud Vene pangandussektoriga, sest Raiffeiseni pank on andnud Venemaal ligi 23 miljardi euro väärtuses laene.

https://epl.delfi.ee/artikkel/95897463/ ... el-nadalal

Miki kirjutas:Pärast Krimmi annekteerimist jätkasid kohalikud ettevõtted föderaalvõimude heakskiidul suuremahulist kahesuguse kasutusega kaupade tarnimist Venemaale.

Saksa ettevõtted tarnisid Venemaale sõjaliselt kasutatavaid kaupu

2020. aastal väljastas ministeerium või talle alluv föderaalne majandus- ja ekspordikontrolli amet (Bafa) 673 litsentsi niinimetatud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks sihtriiki Venemaale. Koguväärtusega ligi 366 miljonit eurot.
Kahesuguse kasutusega kaubad on kaubad, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel. Nende hulka kuuluvad masinad, mida saab kasutada relvade tootmisel, lennukiehituse tehnoloogia või teatud kemikaalid. Nende tarnete suur maht Saksamaalt on üllatav, sest alates Krimmi annekteerimisest 2014. aastal on EL-i määruse kohaselt sellisele ekspordile Venemaale kehtinud rangemad kriteeriumid kui teistesse riikidesse.

2020. aastal oli Venemaa selliste kaupade impordi mahtude poolest neljandal kohal – Hiina 1,6 miljardi euro, USA ühe miljardi euro ja Brasiilia 371 miljoni euro järel.

https://www.welt.de/politik/deutschland ... sland.html

Nimetada 360m EURi "suuremahuliseks" on eksitus. See summa pole isegi mitte nohu ei Vene- kui ka Saksamaa majanduse seisukohast. Eesti KV veokihange üksi ületab seda mahtu mitmekordselt.
Pigem võib tegu ollagi poliitilise punktivõtukohaga - venelastel kange kihk väita, et tegu on "business as usual" situatsiooniga. Ka ei tea me millise tehnikaga õigupoolest tegu oli, mida sakslased tegelikult neile eksportisid.

Ungari peaminister Viktor Orbán ütles laupäeval peetud kõnes, et riigi huvides on sõda ning sellega kaasnevat põgenike- ja majanduskriisi ära hoida, ent Venemaad ei tohiks kõrvale tõrjuda. „Sanktsioonid, karistused, noomimine ja igasugune muu ülbus ei vii kuhugi,” ütles Orbán. „Kui hoidume [Venemaaga] koostööst ja loovutame sealsed hiiglaslikud võimalused hiinlastele, siis see on strateegiline viga.”

Jääb vaid loota, et Ungari majandus hävib piisavalt ja elatustaseme langusest tigedad ungarlased võtavad selle Kremli kasuliku idioodi ükskord ametist (füüsiliselt) maha

Madis Reivik kirjutas:Keegi peaks tegema kodulehe kus on näidatud iga taolise poosetamise reaalne maksumus. Äkki kohalik inimene saab aru ?

Kõik mis puudutab vanema nõukaaegse tehnika liigutamist, ei saa sellise lääne mõtteviisiga minuarvates läheneda, et näe, sõidavat tankidega, lennutavad koptereid ja raiskavad siin hullult raha ja masinate ressurssi. Jah, raiskavad küll aga arvestades praeguse venemaa armee isikkoosseisu suurust, on seda rauda päris palju ladudes reservis, mida läbi kulutada (Ukrainasuguse riigi jaoks peaks piisama). Küsimus on ainult selles, kui palju ründajatel tahet on ja kui palju sellises konfliktis sõjamasin mehi hakkab läbi jahvatama.
Nafta ei ole ka veel venemaal otsa lõppenud. Ehk siis nii paarikuuse välksõja kontekstis asi raha taha toppama ei jää. Pikalt seda mängu venemaa ilmselt mängida siiski ei jaksa.

Aprillis on see näha siis seal valimised. Praegu Ühinenud Opositsioon ja FIDES võrdsed

Fuchs kirjutas:

Madis Reivik kirjutas:Keegi peaks tegema kodulehe kus on näidatud iga taolise poosetamise reaalne maksumus. Äkki kohalik inimene saab aru ?

Kõik mis puudutab vanema nõukaaegse tehnika liigutamist, ei saa sellise lääne mõtteviisiga minuarvates läheneda, et näe, sõidavat tankidega, lennutavad koptereid ja raiskavad siin hullult raha ja masinate ressurssi. Jah, raiskavad küll aga arvestades praeguse venemaa armee isikkoosseisu suurust, on seda rauda päris palju ladudes reservis, mida läbi kulutada (Ukrainasuguse riigi jaoks peaks piisama). Küsimus on ainult selles, kui palju ründajatel tahet on ja kui palju sellises konfliktis sõjamasin mehi hakkab läbi jahvatama.
Nafta ei ole ka veel venemaal otsa lõppenud. Ehk siis nii paarikuuse välksõja kontekstis asi raha taha toppama ei jää. Pikalt seda mängu venemaa ilmselt mängida siiski ei jaksa.

Sõjaväe enda jooksvad kulud ei ole siin vast nii olulised, kindlasti maksab sellises mastaabis vägede liigutamine ja seal piiri ääres hoidmine päris palju aga seda võib (siiani!) vaadata kui väga suure õppuse kulu.

Hulga huvitavam on, et kui palju maksab kogu see üritus Vene majandusele? Kui palju on saktsioonide- ja sõjaohu tõttu jäetud investeeringuid ja tehinguid tegemata (nii venelaste endi kui välismaalaste poolt)? Raskem mõõta aga pikemas vaatas ilmselt olulisem kui kütuse ja tehnika kulu.

Minu arvates pole õige võrrelda numbreid ja öelda et tiblunnidel on odavam.

USAs tehakse mingi kast valmis 10 000 taalaga, kasutades CNC masinaid ja hästi makstud tööjõudu

Venemaal 100 taalaga, seejuures insener saab vastu hambaid ja jääb palgast ilma ning kogu töö käib viili ja haamriga.

Teisel juhul on tegemist lihtsalt ressursi lõpunikurnamisega, mis on jätkusuutmatu. Alternatiivkulu, mis ei kajastu paberitel, on kindlasti suurem kui USAl

Siitsamast jooksis kunagi läbi vene lennukimootorite võrdlus, head odavad mootorid aga lennutunni kohta kulus neid 9x rohkem

See kütus mida ära põletatakse, see inimressurss kes kooli asemel kusagil mülkas odavat viina lakub, see maapinna saastamine ja teede lõhkumine - kõik on suur kulu, mille jaoks tegelikult raha pole.

Madis Reivik kirjutas:...

USAs tehakse mingi kast valmis 10 000 taalaga, kasutades CNC masinaid ja hästi makstud tööjõudu

Venemaal 100 taalaga, seejuures insener saab vastu hambaid ja jääb palgast ilma ning kogu töö käib viili ja haamriga.

...

Asi pole enam isegi mitte peidetud kuludes. Ka otsesed kulud kipuvad Venemaal suuremad olema. Jah, lolli rauda suudavad nad veel odavalt toota, aga mida keerukam toode, seda suurem on Lääne hinnaeelis. Elektroonika puhul on see vahe lausa katastroofiline.

Miks lääne diplomaatia ei saa aru Venemaast, kirjutab Anne Applebaum
https://www.theatlantic.com/ideas/archi ... ne/622075/

Inflatsioon on raha ära söönud ja Vene pankadel raha otsas – pole probleemi, trükitakse juurde…

ЦБ напечатал триллион рублей для поддержки крупнейших банков
https://www.finanz.ru/novosti/valyuty/c ... 1031192100