www.militaar.net

Nüüd on tõehetk. Rahvaliidu peale ma enam ei looda aga kas Isamaas on veel üldse isamaalisust alles? Riigikaitse eelarve on selline põhimõtteline asi, mille pärast peaks valitsused lagunema. Kui Isamaa läheb kaasa Rahvaliidu ja Keskerakonna plaaniga kaitseeelarvet vähendada, siis on selge et nendes pole enam midagi isamaalist ja võimu nimel on nad nõus ka riiki reetma.

Koalitsiooni moodustamise ajal olid nad küll üks punt puha, mõlemad lubasid, aga kumbki essugi ei teinud. Nüüd on EKRE uue põhja defineerinud ja ma olen nõus, kui Isamaa talle sinna järele ronib, on ikka halvasti küll

Aga mis järeldusi sellest teha tuleks, ikka ei tea Hakata selle pärast Reformierakonna või sotside poolt hääletama pole just ka loogiline, vabaerakonna + elundirikkuse kooselust rääkimata.

Loodame, et nad selja sirgu ajavad ning ei teki sellist probleemi.

Mis Eesti 200 arvab riigikaitsest?

EDIT: lugesin nende riigikaitse programmi kiirelt läbi ja näha on, et keegi militaariga seotud inimene neil seda koostada ei aidanud. Toetatakse 2% SKTst ja samas lubatakse iseseisvat kaitsevõimet

Rahvaliidu Herakles ei tea vist, et riigikaitset tuleb arendada just rasketel aegadel ja ega meie julgeolekupilt paremaks pole ka läinud.

Õigluse ja järjekindlal argumentatsioonil põhineva väitlemise vaatevinklist on riigikaitse täna keerulises situatsioonis. Kui headel aegadel tuli tänu SKP kasvule ja kulutuste jäigale sidumisele SKPga raha võrreldes algse plaaniga kõvasti juurde, ei olnud põhjust protsendi põhist käsitlust julgeolekust kahtluse alla seada. Räägiti küll protsendi tõstmisest, kuid muu jäi selgelt tahaplaanile.
Nüüd, kus majandusel läheb kehvemini on seatud senine lähenemine kahtluse alla.
Ega siinkohal ei jäägi muud üle, kui et tsiteerida poolteist aastat vana artiklit ja mõtet sealt: „Kahe protsendi juttu aastate kaupa üha uuesti ja uuesti korrates oleme eneselegi ootamatult langenud iseenda loodud retoorika lõksu.“
Eks iseenda loodud lõksudesse langejaid on teisigi – alates neist kes, suure suu ja kõlava häälega lubasid küll 2,5% ja enamgi. Nüüd oleks hea võimalus oma lubadusi elluviia.

Kui täna avalikustatud majandusprognoosi võrrelda 2019. aasta suvise majandusprognoosiga peaks 2% tingimustes (juhul, kui sellest jäigalt kinnihoida) riigikaitsekulutused vähenema järgmiselt:
2021 – 50 mln
2022 – 48 mln
2023 – 40 mln
Kaugemat tulevikku pole erilist mõtet vaadata, see jõuab veel muutuda eelolevate aastate jooksul kord ühele, kord teisel poole. Õigupoolest pole isegi mõtet vaadata 2022. ja 2023. aastat. Ka need veel muutuvad.

Protsendi põhise käsitluse heitlikkuse illustreerimiseks võrdleme korraks kahte asja:
1. praegu kehtiva 10-aasta plaani alusprognoosi (https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1)
2. ja tänast äsjailmunud majandusprognoosi.
Tulemus on, et isegi peale ülalviidatavat kärbet oleks algse prognoosi järgi riigikaitse sektor endiselt 82 miljoniga plussis. Nõnda palju on vahepealsete aastate jooksul majandus kiiremini kasvanud.

Ääremärkus: eelnevaga ei taha ma öelda, et riigikaitse kulutused ei peaks olema kõrgemad. Vaatasin vaid probleemi olemuse ühte tahku ja senise argumentatsiooni ettekardetud vildakust.

Suurem kärpimine iseenesest pole riigikaitsel midagi uut. Kogu situatsioon on juba ühekorra läbielatud aastal 2009, seda eelmise majanduskriisi tuultes.
2009. aasta valikute tulemusi lapiti veel seitse aastat hiljem, püüdes taastada vahepeal pea nullini kahanenud laovarusid ja leida lahendusi personali juurdekasvu tagamiseks.
Väiksemas mõõtkavas tuleb meelde veel vähemalt 2-3 korda, kui algselt planeeritud kulutused tuli kärpekirve all koomale tõmmata. Kõigil juhtudel ilmnes mõju alles mitme aasta pärast.

Vikerraadio saate Vox populi kvaliteedi üle arutelu sobis paremini Ajakirjanduse teemasse kui siia: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=180

Siia polegi jõudnud selline asi;
https://www.err.ee/1131332/mart-laar-pr ... a-kasutama
Minu jaoks olulisem välja;

Kas praegu on aeg teha midagi Eestis radikaalselt teisiti? Kas peaks kriisiolukorda kuidagi ära kasutama?

Seda peaks kõvasti ära kasutama. Ma vajame uut arengutõuget aladel, kus me oleme traditsiooniliselt tugevad olnud. Üks koht, kuhu ma raha juurde annaksin, on teadus. See tagab meie riigile tuleviku. Meie e-riik vajab hädasti tugisüsteemidesse investeerimist. Meie haridussüsteem vajab ümbervaatamist. Siin kuluvad kriisiaegsed kogemused marjaks ära, et teha tuleviku otsuseid.

Kas avalikku sektorit peaks kärpima?

Praegu on soodne võimalus riigiaparaati vähendada, mis lasub üsna raskelt Eesti riigi õlgadel. Tõusuaegadel on seda raske teha, kuid kriisi ajal palju lihtsam, sest kõikidel on halb. Ebameeldivaid samme on rasketel aegadel kergem astuda.

Mina kärbiksin ja teeks seda läbi eelarve. Eesti riik on liiga suure bürokraatia ja valitsusparaadiga, seal on kohti, kust saaks kokku tõmmata.

Kas te Eesti Panga nõukogu esimehena ei karda, et Eesti on kokkuhoidliku konservatiivse rahapoliitika rajalt lahkumas?

Ei karda, sest sellelt rajalt on lahkunud kogu maailm. Kriis sunnib asju üle vaatama ja asju tuleb võtta mõistlikult, kogu aeg ei saa olla kivistunud printsiipide järgi gaas põhjas, sest teedel on ikka kurve ja käänakuid. Praegu olemegi käänakut tegemas, oluline on stabiilsuse hoidmine ja mis eriti tähtis - riigikaitse hoidmine. Ohud Eestile pole kusagile kadunud ja need võivad ilmuda palju ootamatumalt ja kohtadest, kust me seda ei ootagi. Maailm on meie umber väga rahutu.

Kaks protsenti SKT-st riigikaitsesse peab olema tagatud ja mingeid eksperimente, mis toovad mõnele ministrile paguneid või lausa oma väikese sisekaitse armee, ei tasu teha. Selline killustumine on kasulik ainult meie idanaabrile.

Neile asjadele kirjutaks ise ka alla, kuigi riigikaitse vallas tuleks üle 2% kaitsekulutused igal juhul tõsta, arvestades rahvusvahelist olukorda. Eriti veel USA-s kus Trumpi tagasivalimine oleks suure tõenäosusega katastroof meile ja Bideni presidendiks saamise korral väheneks USA välispoliitiline aktiivsus.

Hetkel igatahes tulevad signaalid, et EKRE ja Keskerakond leiavad üksteist hoopiski erakorraliseks pensionitõusuks:

Martin Helme kirjutas:Kuna palgakasv riigis on meie prognoosi kohaselt järgnevatel aastatel piisavalt väike, siis mõjutab see pensionite indekseerimist. Mõtleme väga tõsiselt ka erakorralisele pensionitõusule. Kuigi see on väga kallis asi. Aga pensionite kaudu saab majandust samuti hoogustada – sisetarbimise ja maksude abil.

https://leht.postimees.ee/7057192/helme ... onitousule

Isamaal on võimalus koalitsioonil pistik stepslist välja tõmmata ning Reformierakonna ja sotsidega järjekordne kolmikliit moodustada. Võimalik, et see ongi provokatsiooni eesmärk, aga samas 2023. aastani on niisuguseks mänguks kuidagi liiga palju aega. Kaitsekulutuste jaoks võiks uus koalitsioon tähendada maksimaalselt samaks jättu + uhket kõnet, kui palju see ikka üle 2% on (SKP vähenemise tõttu).

https://tv.delfi.ee/uudised/paevauudise ... d=91005715

Täpselt sama lolli jutt kui valimiste ajal öeldud "Eesti riigil on raha küll" või see USAst saadav miljard. Kolhoosiesimeeste erakond on lihtsalt Ratase puudlid. Ma tõesti loodan, et Isamaas on veel midagi alles.

Seeder välistab kaitsekulutuste kärpe: https://tv.delfi.ee/uudised/paevauudise ... d=91006689

Kaitsekulutused peavad kindlasti jääma tasemele, kus nad on, see on minimaalselt vajalik ja olen täiesti kindel, et suudame selles kokku leppida

Seda minimaalset taset on võimalik mitmeti tõlgendada. Mõni ütleks selle kohta kohe "2%" ja olekski korras.

nimetu kirjutas:

Kaitsekulutused peavad kindlasti jääma tasemele, kus nad on, see on minimaalselt vajalik ja olen täiesti kindel, et suudame selles kokku leppida

Seda minimaalset taset on võimalik mitmeti tõlgendada. Mõni ütleks selle kohta kohe "2%" ja olekski korras.

Antud juhul käib õnneks jutt vist ikkagi sellest, et säilitada järgmiseks aastaks planeeritud kaitsekulude absoluutsuurus, mitte lihtsalt 2%. Sest antud juhul vaidleb Seeder vastu Martin Helmele, kes on nõus 2% taseme säilitamisega, mis kahaneva SKT valguses (võrreldes algselt plaanituga) tähendaks absoluutnumbrites kaitse-eelarvele 50-miljonilist ehk pea 10% kärbet.

Sellest 2 protsendist jäigalt kinnihoidmine ja sellega kaasnev kärpimine võiks sisuliselt ja moraalselt olla arusaadav ja põhjendatud vaid juhul, kui oleks poliitiline otsus eelarve iga hinna eest tasakaalus hoida ning seetõttu kõikide ministeeriumite eelarveid 5-10% (vastavalt majanduse ja maksutulude kahanemisele) kärpida. St kui kõik peaksid kärpima võrdselt. Selle asemel kavatsetakse aga riigieelarve rahuliku südamega miljardi euroga miinusesse lasta ja laenamisega jätkata, et saaks ellu viia pensionitõuse, Haapsalu raudteid jms toredaid asju ning vältida igasuguseid kärpeid või koondamisi kogu avalikus sektoris. Selles olukorras ei tohiks kaitsekulude 50 miljoni ja sisekaitsereservi paarikümne miljoni leidmine küll mingi sisuline probleem olla. Vastupidi, oleks groteskne kui kukuks välja niimoodi, et ainukene eelarve, mis 2021 väheneb, oleks kaitse-eelarve. Seda kõike arvesse võttes tundub mulle pehmelt öeldes kummaline EKRE esimehe pidevad sõnumid, et tema toetab justnimelt kaitsekulude kärpimist.

A4 kirjutas:Selle asemel kavatsetakse aga riigieelarve rahuliku südamega miljardi euroga miinusesse lasta ja laenamisega jätkata, et saaks ellu viia pensionitõuse, Haapsalu raudteid jms toredaid asju ning vältida igasuguseid kärpeid või koondamisi kogu avalikus sektoris..

Teab keegi nimetada mõnda valitsust uue Eesti ajaloos, kes oleks hakkama saanud koondamistega "kogu avalikus sektoris"

Andrus Ansipi valitsemisperioodi jooksul kasvas avalikus sektori hõivatute arv kokku 8600 inimese võrra.
Taavi Rõivase tulemuseks oli avaliku sektori kahanemine 4300 võrra.
Jüri Ratas on kõik koondatud tagasi võtnud ning mõned sajad veel lisaks. Avaliku sektoris hõivatute arv on kasvanud 4500 võrra.

Seega selles kitsas vaates on auhinnalisel esikohal parima tulemusega nooremleitnant Taavi Rõivas.

Allikas:
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/v ... ka/&lang=2

https://www.err.ee/1133711/martin-helme ... nt-1133711
Siin saates ajakirjanik küsis kaitsekulude kohta vastas umbes,et 2% on poliitiline pühakirja tõde ja nominaalselt väheneb, sest peaks jätkuma jooksvateks kuludeks. Tema ettepanek olevat riigieelarve arutelul soomusvõimekus, õhutõrje ja rannakaitse riik riigile tehinguna, olemas olevad pakkumised nende kohta.Kahjuks ajakirjanik ei esitanud enam täpsustavaid küsimusi teema kohta. Lisaks intervjuus olid investeeringu näiteks toodud teede ehitus , haridus ja kaitseinvesteeringud.