www.militaar.net

Kui USA Alaska Airlinesi lend 2059 lähenes San Franciscole, pardal 83 inimest, tegi piloot midagi hullumeelset: ta vajutas kokpiti armatuurlaual kaks punast lülitit alla, üritades lennuki mootoreid seisma panna. 44-aastane piloot Joseph Emerson ei olnud adekvaatne pärast narkootiliste seente tarvitamist, mis tekitasid talle tugeva joobe ja meelepetteid.

«Seda ei saa juhtuda! Ma pean ärkama,» meenutas piloot telekanali ABC saatele Good Morning America antud intervjuus oma meelepette hetkedest.

Halliku ütlustest selgus, et ta on varem mõnel korra viibinud psühhiaatrihaiglas, kuid põhjuseid ta avada ei soovinud. Samuti selgus, et talle oli sealt välja kirjutatud antipsühhootikume, mille võtmise oli ta omavoliliselt lõpetanud vähem kui nädal enne 5. veebruarit. Hallik ütles, et on ka vanglas olles vanglapsühholoogiga kohtunud, kuid tema enesetunnet see mõjutanud ei ole.

Istungil küsiti Hallikult korduvalt ka alkoholitarbimise kohta. Prokurör tõi välja, et ekspertiisis tuvastati tal raske alkoholisõltuvus. Naise sõnul hakkas ta regulaarselt alkoholi tarvitama umbes kahe aasta eest ning tavaliselt jõi ta umbes neli korda nädalas. Ka pussitamisele eelneval päeval oli ta joonud. Alkoholiprobleemi Hallik istungil ei tunnistanud, kuid ütles, et kui ta kunagi vabadusse saab, siis kavatseb hakata vähem alkoholi tarbima.

Esimese tunnistajana kuulati täna üle mees, kes Hallikut tol õhtul esimesena takistama jõudis. Ta kirjeldas, kuidas oli lahkunud korterühistu koosolekult lähedalasuvast koolist, kui nägi veidi maad eemal pikali kukkunud neiut. Kuna tol õhtul oli libe, siis mõtles mees, et kõndides tuleb olla ettevaatlik. Neiu sai ise püsti ning kõndis siis natuke tuigerdades edasi. Järsku märkas mees, kuidas neiu ehk Hallik võttis seljakotist välja noa ning ründas kõrval olnud prügimaja ees seisnud naist selja tagant. Ta nägi, kuidas Hallik lõi vanemat naist vähemalt kolmel või neljal korral noaga.

Selle peale kiirendas mees oma sammu ning võttis Hallikult selja tagant kätest kinni. Hallik nõudis enda lahtilaskmist. „Lase mind lahti, ta peab surema,“ oli neiu karjunud. Mees väänas noa ta käest ära ning viskas eemale. Samal ajal karjus mees, et keegi kutsuks politsei ja kiirabi. Hallik jätkas samal ajal rabelemist ning nad kukkusid lumehange. Selleks ajaks jõudis appi ka teine naaber.

TÜK-i psühhiaatriakliinikus oli juba 2023. aastal akuutosakonnas, kuhu paigutatakse erakorralist ravi vajavad täiskasvanud, voodihõive 91% ning noorukite osakonnas, kus on ka erakorralist statsionaarset abi vajavad noorukid, 90%. Kogu psühhiaatriakliiniku aasta keskmine voodihõive oli mullu 88%. Kogu kliinikumis on voodihõive 75%. „Osakonna voodihõive seal, kus võetakse vastu erakorralisi haigeid – üle 80% on juba kriitiline, sest ei pruugi olla vabu voodeid. Tuleb ju veel arvestada, et on eraldi mehed-naised, täiskasvanud-noorukid [ja lapsed]. Ehk siis alati ei ole võimalik patsienti „mujale eest ära“ nihutada,“ selgitas [psühhiaatriakliiniku juht ja varasem pikaaegne Eesti psühhiaatrite seltsi juht Andres] Lehtmets. Näiteks olukord, kus nädalavahetusel on sõltuvusravi osakonnas vabu voodeid, ei tähenda, et sinna erakorralist akuutpsühhiaatrilist abi vajavaid patsiente saaks paigutada. TÜK-i psühhiaatriakliinikus on kokku 106 voodikohta, neist akuutraviosakonnas 35 kohta. „Ja need on suhteliselt kogu aeg täis,“ tõdes kliiniku juht Lehtmets. Laste ja noorte vaimse tervise keskuses on laste osakonnas 13 ning noorukite osakonnas 12 kohta, kuhu saab samuti erakorraliselt patsiente paigutada. Seejuures kinnitas Lehtmets, et erakorralist haiglaravi vajav patsient võetakse siiski alati vastu. „Äärmisel juhul lepime kokku kolleegidega Viljandi haiglas – nad on alati appi tulnud ja enda juurde võtnud, kui meil kuidagi ära ei mahu,“ tutvustas Lehtmets kriisijuhtudeks mõeldud tegevuskava.

Kuigi Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliiniku arvud näitavad keskmist voodihõivet veidi väiksemana, saab sedagi siiski kriitiliseks pidada. PERH-i psühhiaatriakliiniku viienda osakonna ehk akuutosakonna mullune keskmine voodihõive oli 84%. Kliinikus oli hõive aasta peale kokku aga 86%. Tänavu augusti lõpu seisuga oli kogu kliiniku voodihõive 86,8%, lastepsühhiaatria osakonnas 87,4% ning akuutosakonnas 80,3%. Kliinikus on kokku 200 voodikohta, millest on akuutraviosakonnas 30 kohta, mis jagunevad veel pooleks meeste ja naiste vahel. Siiski ei ole PERH-i psühhiaatriakliiniku juhi Kaire Aadamsoo sõnul neil otseselt veel sellist olukorda tekkinud, et kõik kohad on täis.

Palusime voodikohtade kriitilise täitumuse kohta kommentaari ka sotsiaalministeeriumilt. Ent sellest selgus, et ministeeriumil puudub selge ülevaade sellest, mis haiglates tegelikult praegu toimub. Küsimusele, kui palju on ministeeriumile teadaolevalt praegu Eestis kohti, kus pakutakse 24-tunnist psühhiaatrilist valveabi, vastas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste: „HVA (haiglavõrgu arengukava – toim) haiglatest osutatakse statsionaarse psühhiaatria tervishoiuteenust kõrgema etapi haiglates: Tartu ülikooli kliinikumis, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Tallinna lastehaiglas, keskhaiglatest Pärnu haiglas ja üldhaiglatest Narva haiglas, Viljandi haiglas, Raplamaa haiglas, Kuressaare haiglas. Ööpäevaringne psühhiaatri nn valvering on keskhaiglates ja piirkondlikes haiglates. Vältimatu psühhiaatrilise abi kättesaadavus [on] tagatud vähemalt keskhaigla tasemel nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka Ida-Viru maakonnas.“

Kui soovisime konkreetsemalt rääkida reaalsetest ööpäevaringse abi voodikohtadest, suunas ministeerium meid tervise arengu instituudi (TAI) andmebaasi, kus saab välja võtta andmestiku 2022. aastani kõigi psühhiaatria ravivoodite kohta. TAI andmestiku põhjal on akuutpsühhiaatria osakondades keskmine voodihõive 77%. Sellele üldisele, tunamullusele näitajale tuginedes leitaksegi ministeeriumis, et suuremat probleemi pole. „Voodihõive näitab voodite hõivatust aasta jooksul protsentides. Kõrgeks voodihõiveks hinnatakse, kui näitaja on üle 85%. Loomulikult võib voodite täitumuses olla teatud perioodilisust, aga statistika alusel hinnates on psühhiaatrilise abi voodid Eestis pigem optimaalselt hõivatud,“ sõnas Paluste.

See hinnang on küll laiemas plaanis korrektne, kuid kui vaadata eraldi vaid neid haiglaid, kus on olemas päriselt 24-tunnine valve, mille jooksul on valvearst majas olemas, on pilt palju kitsam.

Kontrolliaruanne.

Erialade kaupa vaadeldes selgub, et mõnel erialal (nt erakorraline meditsiin ja psühhiaatria) valitseb
terav arstide puudus...

Psühhiaatria.
Registreeritud arstide arv 214
Vajadus aastaks 2015 vanade arengukavade järgi 291
Vajadus aastaks 2015 uute arengukavade järgi 260
https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/21501

Arstide nappus, diagnoosimise keerukus ja patsientide tõrksus viivad kurbade tagajärgedeni ...
https://epl.delfi.ee/artikkel/58910426/ ... vad-ravita

Psühhiaatrite hinnangul on murettekitav probleem psühhiaatrilise abi pakkumisel
kvalifitseeritud personali nappus. Psühhiaatreid on oluliselt puudu ning lisaks töötavatele
psühhiaatritele lahkuvad tööle välisriikidesse ka psühhiaatria residentuuri lõpetanud, kuna
töökoormus ja palgatingimused Eestis ei ole konkurentsivõimelised põhjamaadega (näiteks
Soomes pakutavaga). Ambulatoorses ja statsionaarses abis töötavate õdede arv on
vähenemistendentsiga...

...Ekspertide väitel on oluline, et psühhiaatrilise abiga oleks integreeritud psühholoogilise ja
psühhoterapeutilise abi pakkumine, mis praegusel kujul toimib osaliselt eraldiseisva
süsteemina. Kuigi osad psühhiaatrid on saanud ettevalmistuse psühhoteraapiaks ja praktikas
ka osutavad patsientidele psühhoterapeutilist abi, on hetkel psühhiaatrite nappuse tõttu nende
ajaline ressurss selgelt piiratud. Lisaks psühhiaatrite ja õdede nappusele on ka kliiniliste
psühholoogide arv liiga väike, mistõttu psühhoteraapiat viiakse läbi väga piiratud ulatuses.
Napib kliinilisi psühholooge, kes oleksid saanud väljaõppe tõendatud efektiivsusega
psühhoteraapiameetodites ja tegeleksid muuhulgas raskemakujuliste psüühikahäiretega
haigetega. Samuti on nende teenuste rahastamine Haigekassa poolt vähene (vt. lähemalt
psühholoogilise abi alapunktist). Psühhoteraapia on paljude raskete psüühikahäirete
integratiivravi komponent, kuid pole tagatud ka neile, kes seda enim vajaksid – so esmaste
psühhooside, psühhootiliste häirete, raskete depressioonide, söömishäirete ja isiksushäiretega
patsientidele, samuti lastele ja noortele. Psühhoterapeutiline abi sõltuvusprobleemidega
isikutele praktiliselt puudub.
https://www.terviseinfo.ee/images/VTTK_17022012.pdf

«Suure tõenäosusega liigume varem või hiljem sellest süsteemist välja, kus inimene saab pöörduda ilma perearsti saatekirjata,» lausus Lehtmets. «Selle asja paneb paika ressursi nappus.» Psühhiaatreid on vähe. Aastas lõpetab ligi 6-8 psühhiaatria residenti aastas, kellest vaid pooled jäävad Eestisse
https://tervis.postimees.ee/3160565/psu ... voi-hiljem

Eestis napib psühhiaatreid, arendada võiks ennetustööd.
https://www.err.ee/641412/eestis-napib- ... nnetustood

Perearst Kersti Veidrik ütles, et psühholoogilist madalseisu ja abivajadust on väga palju. “On depressioonid, ärevushäired. Need on kujunenud perearstide igapäevatöö osaks. Kui varem olid inimesed psühhiaatrite patsiendid, siis nii palju kui perearstidena on jõudu ja oskusi, püüame teemaga ise tegeleda,” rääkis Veidrik.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------

Riigikontroll. Eesti tervishoiu suundumused. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2021.–2022. aastal

Tervishoiutöötajate vähesus on kujunenud üheks tervishoiu keskseimaks probleemiks. Eriti suur puudus on õdedest, psühhiaatritest, erakorralise meditsiini arstidest ja perearstidest.

Psühhiaatreid ja teisi vaimse tervise spetsialiste oleks vaja juurde, samas on praegustki taset keeruline hoida. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2021. aastal Eestis 222 psühhiaatrit, sh oli laste ja noorukite psühhiaatreid 18. Seega oli 100 000 inimese kohta ca 15 psühhiaatrit. 2019. aastal oli see suhtarv 16 ja siis hindas Eesti Psühhiaatrite Selts, et juurde on vaja 30–40 psühhiaatrit. Esmatasandile oleks lisaks vaja 130–160 kliinilist psühholoogi. Samuti on puudus koolipsühholoogidest ja vaimse tervise õdedest.

Kirjeldatud tegeliku vajaduse kõrval on saanud probleemiks ka spetsialistide praeguse arvu säilitamine. Pooled psühhiaatritest on juba pensioniealised või lähiajal pensioniikka jõudmas. Seega on psühhiaatrite puudus väga suur ja valdkonnas saab rääkida tööjõu kriisist.

Vaimse tervise häired on juba pikemat aega tõusuteel, samas on keeruline abi leida, sest psühhiaatreid on vähe.

Vastab tõele, et laste- ja noortepsühhiaatreid on vähe. Samamoodi on puudu vaimse tervise esmatasandi abist – pean silmas seda, et koolis oleks ametis psühholoog ja teised tugispetsialistid ning kogukonnas leiduks abistajaid ja toetajaid.
https://opleht.ee/2024/09/rajaleidja-ju ... lt-rohkem/

...vaid budistide ja krišnaiitide puhul saab enam-vähem kindel olla, et nad vägivaldusele ei kaldu.