www.militaar.net

kazzukaz kirjutas:Suurtükkidega olen väga vähe kokku puutunud ja ei osanud kuidagi end täpselt väljendada, et päris nii see ikka ei ole, et kuul+hülss=padrun
Mürsk+hülss=suurtükilask.. okei, targem jälle

kazzukaz kirjutas: Kuigi ÕTkahuri hülss kodus oleks päris asjakohane, teenisin aega ÕTP-s

Kas ma nüüd sain õigesti aru, et ÕTP on Õhutõrjepataljon? Ja kuidas on võimalik, et inimene, kes teenis õhutõrjes, saab suurtükkidega nii vähe kokku puutuda, et on enda jaoks alles nüüd avastanud, et 'Mürsk+hülss=suurtükilask'? Sergeid on ju praegu ka veel meie relvastuses ja need ikka lasevad ju veel sellise laskemoonaga?

Castellum kirjutas:

kazzukaz kirjutas:Suurtükkidega olen väga vähe kokku puutunud ja ei osanud kuidagi end täpselt väljendada, et päris nii see ikka ei ole, et kuul+hülss=padrun
Mürsk+hülss=suurtükilask.. okei, targem jälle

kazzukaz kirjutas: Kuigi ÕTkahuri hülss kodus oleks päris asjakohane, teenisin aega ÕTP-s

Kas ma nüüd sain õigesti aru, et ÕTP on Õhutõrjepataljon? Ja kuidas on võimalik, et inimene, kes teenis õhutõrjes, saab suurtükkidega nii vähe kokku puutuda, et on enda jaoks alles nüüd avastanud, et 'Mürsk+hülss=suurtükilask'? Sergeid on ju praegu ka veel meie relvastuses ja need ikka lasevad ju veel sellise laskemoonaga?

Sa said õigesti aru. Ja see on täiesti reaalne, sest suurtükkidega puutusime me kokku vaid siis, kui ise huvi tundsime nende vastu Sergeid on tõesti meie põhirelvastuses ja sergeid lasevad mürske, AGA niipalju kui meid õpetati, siis kogu see kompunn kokku oligi mürsk. Ehk hülss+kuul=ÕTmürsk. Pea mind lolliks või midagi, aga nii meid õpetati
Ma ei keela sul minna ja järele uurida, kuidas asjad ajateenistuses olid seal ÕTP-s.. Tapa väeosa on suht teada-tuntud, leiad üles küll

kazzukaz kirjutas: Mürsk+hülss=suurtükilask.. okei, targem jälle

Kui veel püssirohulaengu ja kapslipuksi ka lisad, saab lasukomplekt täielik.
Seda siis padrunina laetud lasukomplekti ehk lihtsamalt unitaarpadruni puhul. Suure kaliibriga suurtükkidel võib hülss ka puududa.
Aga teie väljaõppest... Hummel, ae, mida kostad?

kazzukaz kirjutas:AGA niipalju kui meid õpetati, siis kogu see kompunn kokku oligi mürsk. Ehk hülss+kuul=ÕTmürsk.

Kui järgi mõtelda, siis tihti ju nii kasutataksegi...neid, mis nt "sorokopjatka" rauda pistetakse, nimetatakse ka ju mürskudeks...ja ühte teatavat hoiulaegast nimetatakse ju 'mürsukastiks', mitte 'unitaarpadrunikastiks'...

Probleem ju täitsa olemas - kui lasukomplekt on 'lennutis' (inglise projectile; kuul, mürsk, veel midagi?), laeng, sütik ja kest (hülss, kann, veel midagi?) ning tehases kokkupandud lasukomplekti nimetatakse 'padruniks' <20 mm puhul (aga kui puudub kest? Nt G11? Kas seal siis ongi 'lasukomplekt'?) -

- siis kuidas nimetatakse sarnast tehases koostatud lasukomplekti >20 mm puhul? Aga miks mitte ka 'padruniks'? Sel juhul oleks olemas püssipadrun, kuulipildujapadrun, suurtükipadrun ...aga miinipildujapadrunit vist pole, sest seal on laengud eraldi? Ja pommi-ja granaadipilduja?

Läksin nüüd enda jaoks tundmatutele radadele, aga ehk saab asja selgemaks? Või tõsta arutelu siit 'Terminoloogia' alla?

Unitaarpadruniks nimetatakse kõiki padrunina laetud suurtükilaske, sõltumata kaliibrist. Praktiliselt väikese ja keskmise kaliibriga suurtükkide moon, kuigi ka nende hulgas võib olla erandeid. Inglise keeles fixed ammunition. Vene keeles võstrel patronnogo zarjažanija.
Hülsiga eraldilaadimise puhul on mürsk eraldi. Püssirohukottide arv muudetav. Inglise keeles semi-fixed ammunition. Vene keeles võstrel razdeljno-gilzovogu zarjažanija.
Ja hülsita kartuuslaadimine. Inglise keeles separate-loading ammunition. Vene keeles võstrel razdeljnogo zarjažanija.
Hülsita laskurrelvade moona puhul jääb padrun ikka padruniks. Tähtis on, et kõik lasu elemendid oleks omavahel ühendatud. Hülsi ülesandeid täidab sel juhul vormitud püssirohuplokk.

EOD kirjutas:Hülsi ülesandeid täidab sel juhul vormitud püssirohuplokk.

Kas sel juhul on hülsi asemel ikkagi laengukamber? Plokk ise ei saa ju olla hülsi eest? Kas ma mäletan õigesti, et G11 puhul oligi suur probleem kambri kiire kulumine?

Castellum kirjutas:

EOD kirjutas:Hülsi ülesandeid täidab sel juhul vormitud püssirohuplokk.

Kas sel juhul on hülsi asemel ikkagi laengukamber? Plokk ise ei saa ju olla hülsi eest? Kas ma mäletan õigesti, et G11 puhul oligi suur probleem kambri kiire kulumine?

Hülsi ülesanne on lasukomplekti elementide koos hoidmine. Kui nii kuul kui kapsel kinnituvad vahetult püssirohuplokki, siis see plokk täidabki ju hülsi ülesannet.
Kas raua tagumist osa kutsuda sel juhul padrunipesaks või laengukambriks, on sihuke keeleteadlaste teema. Ise pooldaksin siiski padrunipesa, kuna ka kuul käib sinna, mitte ainult püssirohulaeng. Pealegi tuleks vastasel juhul Relvaseadust muuta, lisades relva oluliste osade nimistusse ka laengukambri.
Et hülsita moona puhul toimub padrunipesa kulumine, õigemini erosioon, on loomulik, kuna see puutub vahetult kokku paarituhande kraadiste põlemisproduktidega. Hülssi ju kaitsmas pole.

Paluks abi sellise tundmatu hülsi tuvastamiseks.
Pikkus 758mm , suudme diameeter 92mm , põhja diam. randiga 123mm , ilma servata 112mm.
Servast 260 mm on üleminek väiksemaks.
Markeeringud puuduvad , ainult numbrid ja Ytäht.
Kas on tegu hülsiga või detail millestki?

Tegu peaks olema 2 x ümberlaetud või kontrollitud kestaga... Kaasaeg.

NB! Ma pole spetsialist.

terv
o

Pvpj 1110

Tänan abi eest.
Oskab keegi viidet anda , kuidas sellise kaasaegse mürsu lahingukorda komplekteerimine välja näeb?
Vanadel s.o. II MS aegsetel käis taaslaadimisel uus sütik , püssirohi ja mürsk.Aga kaasaegsetel?
Otsisin ka netist , aga silma ei hakkand.

Põhjaks on plastikust kork, sütik asub küljel. Pilt räägib siseelust ka lähemalt.

Asi selge.
Tänan ammendava info eest.

Kuulutuse kommentaarid on äärmiselt ebasobivad. Mis ajast on midagi, mis on loodud, et inimolendit kahjustada 100% ohutu? Mitte ei mõista seda.

Täismetallist mürsk on sellisena ohtlik vaid varbale kukkudes. Küüs võib maha tulla.
Ohtlik oleks see vaid väljatulistatult. Selleks aga vaja lasukomplekti ülejäänud elemente ja ka relva, millest mürsk välja tulistada.
Inimeste pihta reeglina sellistega ei tulistatud. Kasutati õppelaskmistel või näiteks väljatraalitud ja pinnale tõusnud meremiinide hävitamiseks/uputamiseks.