
https://kultuur.err.ee/921527/ringa-rau ... poliitikas
Tädi on küll kahjuks reaalset majandust ikka väga kaugelt nuustanud ja jutt põhineb põhiliselt teoreetilstel teadmistel. See pea sama hea kui onanistilt küsida, kuidas naine tundub.Martin Peeter kirjutas:Soovitan lugeda ja mõtiskella. Siis on huvitavam tulevikus vaielda ning võib-olla ka mõista üht või teist poliitikat.![]()
https://kultuur.err.ee/921527/ringa-rau ... poliitikas
Siis jääb üle ainult oodata, millal svenssonitel siiber saab ja nad Eestile ultimaatumi esitavad, et siinse taaramajandusega midagi radikaalset ette võetaks. Täpselt nagu omal ajal meie 1-kroonised mündid lõpuks Saksamaa sedavõrd välja vihastasid, et uued ja pisut väiksemad kroonised käibele lastiAndrus1973 kirjutas:Mina olen kuulnud kaadrist, kes Rootsis tööl käies veavad Läti taara sinna. Nagu nii autoga minek. Nagu nii õhtuti midagi teha pole. Istud siis ja kleebid Läti pudelitele Rootsi triipkoode.Lemet kirjutas:Väidetavalt käivat asotsiaalid ajaga kaasas...kes lõikavat kodumaiselt taaralt pärit vöötkoodi viieks(rohkemaks ei kannatavat), mõni eriti ettevõtlik laskvat tuttavatel koguni vöötkoode printeril paljundada...massin sööb Läti taarat ja kiidab tegijat.
Nõustun. Päris asjalik artikkel. Praegu, kui pikaajalise laenu intressimäär on kindlasti madalam kui maksuraha alternatiivkulu, on pehmelt öeldes imelik peaaegu ainsa eurotsooni riigina seda võimalust mitte kasutada.Martin Peeter kirjutas:Tädi omab korralikku haridust, doktorikraadi majanduse alal ning ta ongi teadlane ja professor. .... minu meelest kirjeldab ta populaarteaduslikus vormis väga hästi erinevaid variante ning majandusmõtte arengut selles küsimuses.
Sellel on tegelikult loogiline seos olemas. Kurguni täislaenanud kaaslased rahaliidus tähendab seda, et rahapoliitika kujundatakse päeva lõpuks nende järgi, räägitagu mida tahes. Mittelaenamise eest boonust ei saa.cabslock kirjutas:Sama imelik on ka laenata, sest teised teevad seda.
No relvastuse ja laskemoona ost välismaalt täna ja praegu kohalikku majandust üle ei kuumenda. Nende igasuguste projektidega on muidugi nii, et kui neid nüüd alustada, siis mõju saabub mingi viitega - juba majanduse jahtumisfaasis. Muidugi peavad plaanid olema mõistlikud. Samas meie infrastruktuuri ja elukeskkonda, aga ka sotsiaalset kindlustatust ja hariduselu annaks rahaga parandada küll ning see võiks olla Eesti tulevikuedu võti. Ning see võikski olla Eesti edu võti. Meil on ruumi, suht puhas looduskeskkond, Euroopale suht lähedal (muidugi ühendusi peaks parandama). Äärmuslusprobleemidki on rohkem pastakast välja imetud. Meie probleem on pearabile tänaval loobitud solvang, samal ajal, kui Saksamaal antakse ikka peksa.Lynx kirjutas: Mõistlikud vastuväited oleks a) majanduse ülekuumendamine ja b) raha toppimine kahtlasevõitu/kahjulikesse projektidesse. Kui ettevaatliku tempoga minna, jõuaks mõlemad riskid ära hallata.
Runkel kirjutas:Hea artikkel jah.
Kui aga võtame pelgalt argumendi, et tasuks laenu võtta, kuna tingimused (intressid) on soodsad, siis peaksime olema valmis ka selleks, et maksame tagasi, kui intressitase soodne enam ei ole. Müüme võlakirju ja raha maksame tagasi perioodi lõpul - see vajab kõva rehkendust ja plaani pidamist. Tavaliselt rullitakse vanad võlad uute võlakirjadega üle, ja seda juba selle aja intressidega, mis ei pruugi nõnda soodsad olla.
See lähenemine ei ole kah hea, et võtame laenu, sest teised võtavad ka laenu ja süsteem mängitakse ümber nende järgi, kes on kõige rohkem plindris. Ehk teisiti, süsteemi osalised keeraku süsteem kummuli. Hea küll, aga võib ju juhtuda, et laenud tuleb ikkagi tagasi maksta. Kumba olukorda hetkel eelistada, kas Kreeka või Eesti oma?
Lõpetuseks,
Ma võtaks laenu ÕT jaoks,
Saare silla teeks valmis era (ja riigi) rahaga - PPP,
Maanteed jätaks kriisi ajaks meestele ootele.
Artiklis on tõesti püütud üsna lihtsas keeles selgitada "kust raha tuleb". Enamusele jutust kirjutan kindlasti alla. Paraku jäid mulle silma ka mõned karid:Martin Peeter kirjutas:Soovitan lugeda ja mõtiskella. Siis on huvitavam tulevikus vaielda ning võib-olla ka mõista üht või teist poliitikat.![]()
https://kultuur.err.ee/921527/ringa-rau ... poliitikas
Siin tuleb vahet teha millises riigis see turvaline säästmine toimub - kui tegemist on oma raha trükkiva maailma mõistes suurriigiga, siis tõesti. Kui tegemist on ühisraha kasutava suure vaenuliku naabriga väikeriigiga, siis kohalik riigivõlakiri ei ole eriti turvaline instrument (võib-olla minu kiiks aga sama tootluse juures eelistaksin iga kell mõnd pisut lääne pool oleva riigi võlakirja).Võlakirjade ostmise võimalus pakub kodumaistele majapidamistele ja ettevõtetele turvalist säästmisvõimalust.
3% kohta öelda "liiga jäik" ja "takistav" on hinnang mille põhjendatust mina ei näe. "Liiga jäik" võib ta tunduda olukorras, kus ollakse harjunud nominaalse miinusega ka korraliku kasvu perioodidel.Väga range nominaalse tasakaalu nõue paneb eelarvepoliitikale peale liiga jäigad piirangud ning takistab eelarve kasutamist majandust stabiliseeriva instrumendina.
Eesti majanduse kasv ja inflatsioon sel ajal oli EU suurimate hulgas, tööpuudus madalaimate hulgas. Täiendav laenuraha (ükskõik kui madala intressimääraga) oleks vaid hagu alla ajanud.Samas 2016. aastal, kui olnuks võimalik väga odavate intressimääradega võlakirju emiteerida, hoidus Eesti valitsus sellest,...
See on väga kohane märkus. Selle lähimas tulevikus saabuva uue realiteedi valguses ongi hea, et me siiani oleme suutnud suhteliselt väikese laenukoormaga hakkama saada. Ma südamest loodan, et päris oma raha eest ei hakka me enam Kapa-Kohilasse ehitama N-kilomeetrist kergliiklusteed maha jäetud postkontori ja bussipeatuse vahele.Kui praegu rahastatakse investeeringuid peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondidest, siis tulevikus – struktuurifondidest Eestile laekuvate summade vähenedes – tekib vajadus ulatuslikuma laenu võtmise järele.
Eesti majanduse kasv ja inflatsioon sel ajal oli EU suurimate hulgas, tööpuudus madalaimate hulgas. Täiendav laenuraha (ükskõik kui madala intressimääraga) oleks vaid hagu alla ajanud.Samas 2016. aastal, kui olnuks võimalik väga odavate intressimääradega võlakirju emiteerida, hoidus Eesti valitsus sellest,...
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist