www.militaar.net

Teiste kõrvalmõjud on ka teada.

Õde ütles, et neil soomes ei taheta enam väga haigussümptomitega vaktsineerituile testi teha. See olevat raha raiskamine, peab olema 5 päeva isolatsioonis ja ongi kõik.

Dr.Sci kirjutas:Resümee...
1) Need kes rääkisid aasta tagasi et koroona on nohu on nüüd tõele tunduvalt lähemal;
2) vaktsineerimine hoiab ära raske haigestumise (ammu teada), ei kaitse nakatumise vastu (ammu teada);
3) Pole üldse mingit selgust et milline antikehade tase on piisav - (ka ammu teada), nüüd loodetakse mälurakkude peale aga nende mõju ei osata mõõta...
4) Omikron levib nii või naa, sõltumata plaanist A või B.

1) See on täitsa loomulik evolutsioon (surmatõvest nohuks) ja mulle endale on üllatav vaid see et areng nii kiire on olnud. Ma ise valmistusin pikemaks sõjaks.
2) Täna kindlasti. Varasemalt kasutati lisaks vaktsiinile hulgaliselt muid meetodeid ja ainult vaktsiini osa kaitses nakatumise vastu oli keeruline hinnata.
3) Antikehade taseme osas polegi selgust ja varasemalt on väidetud et antikehade numbri ülesajamisel pole mõtet ( siis kui inimesed hakkasid suvel pärast vaktsineerimist oma antikehade arve võrdlema). Antikehade taset on tehniliselt lihtne mõõta ja kui nad olemas on siis järeldub sellest et on olemas ka mälurakud. Antikehad tekivad kas läbipõdemisel või vaktsineerimisel ja läbipõdenut ei pea vaktsineerima. Vähemalt mitte olemasoleva kraamiga mis on algusest peale ajast maas olnud.
4) Levib jah ja levib veel sadu muid haigusi millega samuti arvestada tuleb. Koroonahüsteeria on hetkel juba puhtpoliitiline programm.

Dr.Sci kirjutas:Kui ma umbes 11 kuud tagasi läksin (AZ) vaktsineerima, siis öeldi kohe et mõni aeg pärast esimest süstihaigestumise riski on 50% peal, pärast teist umbes 80. Haiglasse viivate juhtumite osas on kaitse üle 90%...
Ehk siis koroona vaktsiin ei kaitse nakatumise vastu. Hoiab ära enamuse raskeid juhtumeid. Ei kaitse muude külmetushaiguste ja gripi vastu. 3. doosi mõju ei ole senini selge... ja seda statistikat ongi väga keeruline tulemusteks sõeluda... kõik süstivad nagu jumal juhatab, haigestuvad kaootiliselt ja endiselt on määramatus nende osas kes ilma testimata püstijalu läbi põdevad.

Vabanda, aga kui sa arvasid, et vaktsineerimine on nagu midagi kondoomitaolist, et tõmbad pähe ja enam miski külge ei hakka, siis oled sa ikka väga naiivne.
Organismi immunsüsteem saab hakata viirusega võitlema sellel hetkel, kui organism tuvastab võõra sissetungija. See aga tähendab, et sa oled meditsiinilises mõttes nakatunud. See, kas ja kui palju viirus saab kasutada sinu rakke paljunemiseks (teadaolevalt ei oma viirus individuaalset paljunemisvõimet, sellest ka siiani vaidlus, kas viirus on elusorganism või mitte), sõltub nüüd sellest, kuidas su organism on vaktsiini poolt ette valmistatud. Reeglina on vaktsineerimise puhul see võimalus viirusel oluliselt väiksem, kui organismil, kes esimest korda puutub kokku viirusega.

Muide!

Eesti kodanikku ei lubatud Moskvas kosmosemuuseumi, kuna vaktsineeritud polnud Sputnik vaktsiiniga. Möödunud nädalal. Inimene ise rääkis. Nii et kui lähete Moskooviass, võib vaktsiinipassiga jamasid esineda.

Dr.Sci kirjutas:

Kriku kirjutas:Tohid, aga mõni teine toimib natuke paremini.

Ok. Siis läheb käima eksperiment et tahan saada tõhustusdoosi, aga AZ põhist kuna kõrvalmõjud on teada

Aga see AZ ei tööta kuuldavasti hästi, sest ligimese immuunsüsteem pidi iga sutsu järel saama lisakoolitust selle piiki kandva ahviviiruse suhtes, miska, uus doos tapetakse terve inimese organismis na ruttu ää, et korontsikuvastast võimedust tekib vähe...
Noigatahes - palju õnne kõigile - Omikron teadaolevate andmete põhjal ei ole kiirelt fataalne. Võib-olla ei ole ka järelmõjudenga fataalne - seda infi peab veel ootama. Pesitseb ülemistes hingamisteedes ja puha - köhite bronhid välja...või siis ei köhi... Tuleb loota, et viiruse nakatumisvõimelistel mutatsioonidel hakkab lagi ette tulema. Kas hakkab - keegi ei tea. Ja sel ei ole midagi pistmist "teada-tuntud seaduspärasusega", et viirused muteeruvad reeglipäraselt vähemfataalseteks ja rohkemnakkavamateks.
Igaüks, kes on hiljuti kas: läbi põdenud, saanud kolmanda doosi, või saanud ka teise doosi võib tunda ennast suhteliselt ohutus positsioonis. No ja loomulikult, kui olete alla mis? ---60? Nojah.
Ütlen oma töökoha poolelt, et tase on üsna sama, mis 2021 märtsi keskel. Siis oli nakatumisi loomulikult rohkem, aga siis polnud ka vaktsineerituid (mis muidugi Omikroniga ei loe) ja läbipõdenuid nii palju, kui nüüd. Aga jah - eelmise nädalaga üks pere kaudu nakatunu ja üks pere tuttavate kaudu lähikontaktne. No ja isiklikus tutvusrinkonnas veel üks lähikontaktne, kes ei nakatunud. Vaatame-vaatame. Paxlovid ilmselt võib palju suhtumises muuta (fataalne-mitte). Kui mingit sitta mutatsiooni ei tule, siis ma oleks positiivne - hakkab läbi saama. Viiruse mõju siis.... Paraku küll endeemiliseks saab ja jääb.

AMvA kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:Kui ma umbes 11 kuud tagasi läksin (AZ) vaktsineerima, siis öeldi kohe et mõni aeg pärast esimest süstihaigestumise riski on 50% peal, pärast teist umbes 80. Haiglasse viivate juhtumite osas on kaitse üle 90%...
Ehk siis koroona vaktsiin ei kaitse nakatumise vastu. Hoiab ära enamuse raskeid juhtumeid. Ei kaitse muude külmetushaiguste ja gripi vastu. 3. doosi mõju ei ole senini selge... ja seda statistikat ongi väga keeruline tulemusteks sõeluda... kõik süstivad nagu jumal juhatab, haigestuvad kaootiliselt ja endiselt on määramatus nende osas kes ilma testimata püstijalu läbi põdevad.

Vabanda, aga kui sa arvasid, et vaktsineerimine on nagu midagi kondoomitaolist, et tõmbad pähe ja enam miski külge ei hakka, siis oled sa ikka väga naiivne.
Organismi immunsüsteem saab hakata viirusega võitlema sellel hetkel, kui organism tuvastab võõra sissetungija. See aga tähendab, et sa oled meditsiinilises mõttes nakatunud. See, kas ja kui palju viirus saab kasutada sinu rakke paljunemiseks (teadaolevalt ei oma viirus individuaalset paljunemisvõimet, sellest ka siiani vaidlus, kas viirus on elusorganism või mitte), sõltub nüüd sellest, kuidas su organism on vaktsiini poolt ette valmistatud. Reeglina on vaktsineerimise puhul see võimalus viirusel oluliselt väiksem, kui organismil, kes esimest korda puutub kokku viirusega.

Oh lase olla... veebruar 2021 ma ikka teadsin suht täpselt mida ma omale süstida lasen ja millised on kõrvalmõjud ja seda ka et surematuks see süst mind ei tee... Miks ma üldse selle 2xAZ ette võtsin, oli peraarstikeskuse õe kurvad silmad mida suudeti ka läbi telefoni esile manada. Tõhustusdoosi osas... tuleb nüüd vaid haigekassa robotitelt sms kord kuus et ... aeg on käes, ammu on aeg käes, ja vabandame kui oled juba käinud.

WHO ähvardab pandeemia kevadeks Euroopas üldse ära lõpetada.
https://eestinen.fi/2022/01/maailma-ter ... s-loppema/

richard kirjutas:Võimalik, et mõne lugeja jaoks on kõik nii raskesti arusaadav, et lihtsam on lähtuda mingist võõrast ainest mida siis kardetakse. Kuna vaktsiini tööpõhimõtet selgeks ei teha omale ja ei ole teadvustatud mismoodi ja kuidas saavad peale vaktsineerimist probleemid tekkida. See seltskond kipub peale vaktsineerimist ajama vaktsiini süüks kõksugu hiljem tekkinud müstilisi hädasid. Kontrollgrupile kellele süstiti platseebot tabasid samad kõrvaltoimed mis päris vaktsiini süstijaid. Hinnanguliselt lausa 2/3 Covid19 vaktsineerimise kõrvalmõjudest võivad tuleneda sellest, et inimesed on kuulnud, et sellised kõrvalmõjud esinevad. ( https://jamanetwork.com/journals/jamane ... le/2788172 )

Pean kommenteerima kuna olen seda teemat õppinud, siis selle näite puhul me räägime platseebo asemel notseebo effektist. Platseebo on see kui inimesed mõtlevad ennast tervemaks. Notseebo on see kui inimesed mõtlevad ennast haigemaks ja see juhtub covid vaktsiini puhul.

Dr.Sci kirjutas:Miks ma üldse selle 2xAZ ette võtsin, oli peraarstikeskuse õe kurvad silmad mida suudeti ka läbi telefoni esile manada...Tõhustusdoosi osas... tuleb nüüd vaid haigekassa robotitelt sms kord kuus et...

Eksolenäe - mida tähendab personaalne lähenemine....

Avatar kirjutas:Noigatahes - palju õnne kõigile - Omikron teadaolevate andmete põhjal ei ole kiirelt fataalne. Võib-olla ei ole ka järelmõjudenga fataalne - seda infi peab veel ootama. Pesitseb ülemistes hingamisteedes ja puha - köhite bronhid välja...või siis ei köhi...

Nõrk lohutus astmaatikutele, KOK'iga hädas olijatele ja alfa-1-antitrüpsiini defektiga sündinuile. Bronhid niigi õrnad.

Ikka veel on haiglates ülekaalukalt delta tüve põdejad.

Tänahommikuse seisuga on haiglas 311 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 218 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu, nendest omakorda 169 ehk 77,5 protsenti on vaktsineerimata ja 49 ehk 22,5 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Teadusnõukoja liige, Põhja- Eesti regionaalhagila infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets märkis, et Eesti haiglaid täidavad riskigrupi inimesed ning vaktsineerimata inimesed. «Patsientide hulk on taas tõusnud, kiiresti veel ka. Seis on hetkel ärev,» lausus dr Altmets.

Kokku on Eestis tuvastatud 19 672 omikroni kahtlusega nakatunut. Omikron-tüve osakaal ringlevatest tüvedest on ca 86 protsenti (esmaspäevase seisuga). Tuvastatud juhud jaotuvad maakonniti järgmiselt: Harjumaal – 44,1 protsenti, Tartumaal – 36 protsenti, Pärnumaal – 3,3 protsenti, Lääne-Virumaal – 1,8 protsenti ning Viljandimaal ja Ida-Virumaal – 1,3. Teistes maakondades <1 protsendi. «Delta tüvi on endiselt ringluses, omikron ei ole saavutanud 100 protsendilist osakaalu,» toonitas ameti nõunik.

Terviseameti andmetel on koroonaviiruse omikrontüve leviku algusest perioodil detsember-jaanuar vajanud haiglaravi 1382 patsienti. Terviseametile on neist teada 577 koroonatüvi, kellest 538 oli nakatunud deltatüvega ja 39 omikroni variandiga. «39st omikroni kandjast oli raskeloomulise covidi tõttu haiglas 28 ja delta variandiga haiglas olnud 538st patsiendist vajas raskeloomulise covidi tõttu haiglaravi 505,» selgitas Pruudel ja lisas, et need andmed on kolmapäevase seisuga. «Seniste andmete põhjal on omikron-tüvega nakatunutel olnud haiguse kerge kuluga (58,8 protsenti). Põhilised sümptomid: palavik ja nohu (üle 50 protsendi),» lausus Pruudel.

Teadusnõukoja endine juht, TÜ viroloogia professor Irja Lutsar kinnitas, et ringlev väide nagu omikrontüve ei ole haiglas, pole õige. «Sekveneerimise andmetel on näha, et iga nädal suureneb omikrontüve osakaal haiglates,»rääkis Lutsar Postimehele. Ent samas tuleb ka meeles pidada, et sekveneerimine on paar nädalat ajaliselt maas. «Minu mäletamist mööda oli reedel teada, et kolmandik Covid-19 patsientidest on nakatunud omikroniga,» rääkis Lutsar uuematest andmetest ja lisas, et ka varasemalt on haiglas olnud omikroniga nakatunuid.

«Delta puhul satub haiglasse umbes 3 protsenti nakatunutest, omikroni puhul siis ca 1 protsent (Ühendkuningriigis oli see isegi 0,6 protsenti). See aga tähendab, et kui meil on 4000 nakatunut päevas, siis haiglasse satub 40 inimest. Iga päev,» selgitas Maimets.

TÜ matemaatilise statistika professor Krista Fischer selgitas Postimehele, et Eestis jaanuaris nakatunud vaktsineerimata 60-aastaste ja vanemate seas on haiglasseminejate protsent ikka sama, mis ta on olnud eelmistes lainetes. «Praegu näeme haiglas vähem haigeid vaid kahel põhjusel - peamine põhjus on see, et nakatunute seas on eakate osakaal erakordselt madal ja teiseks on meil eakatest suurem osa siiski vaktsineeritud ja vaktsineeritutest enamus ka tõhustusdoosi saanud,» selgitas Fischer.

Omikroni puhul on andmetest ka näha, et koroonavaktsiini kaitse nakatumise eest on väike. «Tõhustusdoosi saanutel on mõnevõrra väiksem tõenäosus nakatuda kui vaktsineerimata inimestel, kuid lihtsalt kahe doosiga vaktsineeritutel on nakatumine sarnane vaktsineerimata inimestega,» selgitas Fsicher. «Ka varasem põdemine ei kaitse praktiliselt üldse nakatumise eest - mõningane kaitse on vaid neil, kes on lisaks vaktsineerinud. Vaktsiin kaitseb endiselt väga hästi raske haiguse, ehk haiglassemineku eest. Eriti hea kaitse on neil, kes teinud tõhustusdoosi,» rõhutas Fischer.

Maimets tõi välja: ühe doosiga patsientide puhul on hospitaliseerimine umbes 50 protsenti madalam. Kahe doosiga 70 protsenti, kui möödas vähem kui 6 kuud ja 50 protsenti, kui möödas rohkem kui 6 kuud. Haiglaravi vajadus on 80-90 protsenti madalam, kui saadud ka kolmanda doosi. «Ka Krista Fischeri andmed Eesti kohta näitavad, et tõhustusdoosiga vaktsineeritul on 25x väiksem risk sattuda haiglasse,» rõhutas Maimets.

https://www.postimees.ee/7436592/haigla ... e-kandjaid

KE kuulutab nüüd, et "kiirtestide muutmine QR alternatiiviks" on "aja küsimus" ja see soodustab "rahvuslikku ühtstust"
Peaministeripartei pole midagi kostnud.

Ise ma arvan, et antivaxerite ja lõbustusettevõtjate promole järgi andmine "rahvuslikku ühtsust" ei lisa ja kui ukselingilakkujad pääsevad testipettuse abil igale poole töllerdama, siis omajagu korralikke jääb koju ehk "majandust elavdada" see ei pruugi aidata.

O levikut vaadates ei takista vaktsiin kuidagi levimist. Seega leviku seisukohast ei oma O puhul mingit tähtsust, on isik vaktsineeritud või mitte. Kõik minu tuttavad on 3x vaktsineeritud ning kõik on nad saanud selle tüve ja andnud ka edasi.
Ning mida pead silmas testipettuse all?

Ukselingilakkujate vaba ringitöllamine kõikjal suurendab nakkusriske palju rohkem kui samasuure arvut tavainimeste töllamine.
Miks? Antud seltskond tegeleb praegu riskikäitumisega (ukselingi lakkumine), et saada endale "see nohu kätte" ja seeläbi 6-kuuline QR pass.
Teiseks antud seltskond ei kanna maske, eirab hügieeni, petab testidega - st kätkeb suuremaid riske.

Liigsed riskid. Pealegi, varsti tuleb o-tõhus vaktsiin peale, selle paari kuu pärast ei ole vaja segadust teha. Antivaxerid võivad kodus oma põhimõttelist võitlust jätkata.

Kolmandaks - kiirteste saab arvesse võtta vaid siis, kui tagatud on professionaalne testitegemine, mitte nii, et inimesed pistavad selle vatitiku lillepotti või 5 mm ninast sisse. Sellist süsteemi on väga lihtne manipuleerida ja ettevõtjad, kes seda promovad, jätavad selle testiprotseduuri südamerahuga inimeste südametunnistusele.