www.militaar.net

"Kaptjorshik"?

Mudakoon kirjutas:"Kaptjorshik"?

Mis see eesti keeles oleks? Laohoidja? Ei olnud ka see asjamees 1930. aastate mereväes "kuldkala".

Oluline vihje- "kuldkala" ei viidanud auastmele või ametikohale, neid oli kindlasti erinevaid. Ajateenijatel on üks oluline kriteerium, mille järgi nad kaasvõitlejaid liigitavad..

"blokk ,mähis , tormoz, pidur, lont ,slang , troglodüüt"?
"Silmapaistvaim" sõdur , madrus või piirvalvur.

Eelmise kutse allohvitser, kes uute ajateenijate peal oma viimaseid teenistuskuid veedab?

Ei ole õiget vastust kõlanud ja Walter2 esimene pakkumine ikka veel kõige lähemal otsitavale.

Nii "silmapaistvaid sõdureid" kui eelmise kutse allohvitsere on EKVs kindlasti ka praegu, "kuldkalasid" enam ei eksisteeri.

Piirivalves olid "kopajuhid" , kutseline koosseis , kes läbis teatud(hädapärase) kursuse ja saadeti inspektorina teenistusse. Äkki siis ilma väeliigipõhise hariduseta /erialata (nõuka armee ajateenija) kummaline kuju , kes pidi olema nn. ülemaks?

Ei, "kuldkala" ei olnud ülem.

Hakkasin juba ise korra kahtlema, et kas ma mäletan ikka õigesti ja taasiseseisvunud Eesti Kaitseväes esines seda..nähtust üldse. Küsisin 1995. aastal aega teeninud sugulaselt ja ta ütles, et "kõlab tuttavalt küll".

Kas ei või olla tegemist meestega, kes oma ajateenistuse ajal olid millegagi hakkama saanud ning seetõttu olid ajateenistuses kauem kui teised sama kutsega tulnud poisid?
Samuti oli minu teada 20-30ndate mereväes selline nähtus, et noortel meestel vanuse poolest tuli ajateenistust alustada, aga poisid sõitsid laevadel madrustena mööda maailma meresid ja ei ilmunud kohale. Neid püüti siis kinni ja saadeti tapiga mereväkke aega teenima.

teeline35 kirjutas:Kas ei või olla tegemist meestega, kes oma ajateenistuse ajal olid millegagi hakkama saanud ning seetõttu olid ajateenistuses kauem kui teised sama kutsega tulnud poisid?

Õige vastus tuli ära:D

Mereväe ajateenijad jagunesid vastavalt teenitud aja pikkusele: "kirgiisid" (noormadrused), "jossid", "vanad kalad" ning "kuldkalad". Viimased olidki siis need noormehed, kes olid istunud kartsas või distsiplinaarkompaniis ja karistusaega ei loetud ajateenistuse sisse. Kui teised sama lennu mehed koju läksid, jäid nemad edasi "tiksuma". Raamatust "Kuus ja pool kuud distsiplinaarkompaniis"(1931) lugesin, et mõnel noormehel veninud aastane ajateenistus niimoodi mitme aasta pikkuseks

Otsisin netist infot selle kohta EKV 1990. aastatel, aga midagi konkreetset ei leidnud. Nagu linnalegend, mida kõik on kuulnud, aga ise oma silmaga näinud pole. Kas oli siis selline seadus meil EKVs ja mis aastani?

teeline35, palun esitada uus küsimus

Teenistusele väänati otsa küll , vähemalt piirivalves ja vähemalt 93-da aastani. Igat kartsapäeva otsa alati ei topitud aga võisid karistusena saada näiteks 10 päeva otsa. Vist käis läbi PVA peadirektori (täpselt ei mäleta). Samuti võidi maha arvestada , näiteks õppeedukuse eest õppekeskuses. "Rekordimeestele" (kokku näiteks 3-4 kuud otsa) piirivalves ei tea , et nimesid oleks pandud , ju neid oli nii palju . Eks seepärast küsimus oligi raske....

Hetkel teenitakse iga kartsas istutud päev üks ühele otsa tavapärasele teenistusajale.

Nüüd kukkusin küll portsu otsa.
Vabandan kui pole raske küsimus, aga eks näis kui kaua vastu peab; Mis asi oli neitsi Madsen ning mille pärast+
90ndatel oli üks võimalus kauem teenida, jooksu minna kuni kätte saadi või mõistus koju tuli ja tagasi läksid, teenisid teenimata jäänud päevad ilusti lõpuni ära. Minu ajateenistuse aegadel tuli üks üle aasta kodus olnud poiss tagasi ja jäi niimoodi teenima edasi.

TTA kirjutas:Hetkel teenitakse iga kartsas istutud päev üks ühele otsa tavapärasele teenistusajale.

See on küll uudis mulle Kui see jälle nüüd nii on, siis ikka leidub "kuldkalasid" ka tänapäeval ja ma andsin vihjeid valesti.
Aga mida nad teevad, kui teised sama lennu mehed on ära läinud? Konutavad kasarmus või käivad noorema lennu meestega koos tundides?

Nagu ütlesin, 2005 sellist asja igatahes ei olnud ja tundus nagu ammu minevikku jäänud nähtus. Meil ei jõudnud osad poisid isegi oma kartsapäevi ära istuda ja reservi arvati kõik koos, samal päeval.

teeline35 kirjutas:90ndatel oli üks võimalus kauem teenida, jooksu minna kuni kätte saadi või mõistus koju tuli ja tagasi läksid, teenisid teenimata jäänud päevad ilusti lõpuni ära.

Sellega oli 2005 jälle nii (ja peaks ka praegu olema), et kui jooksus viibida rohkem kui 72 tundi, siis tuleb automaatselt kriminaalasi väejooksu eest, asi läheb tsiviilkohtusse ja karistuseks mõistetakse vangistus (tavaliselt küll tingimisi). Nii et rikud omal pool elu sellega ära, oled kriminaalkorras karistatud.

Aga teemasse ka:

teeline35 kirjutas: Mis asi oli neitsi Madsen ning mille pärast

"Neitsi Madsen" oli II MS ajal Norra sõdurite antud hüüdnimi Madseni kuulipildujatele, kuna nende kasutuses olevatel eksemplaridel esines palju tõrkeid.

Pihtas põhjas! Täpsustuseks oli Madseni puhul tegemist kergekuulipildujaga ja norralaste kasutuses olnutel oli kalduvus tõrkuma hakata peale esimesi laske.

Mis on pildil?