www.militaar.net

Saite valesti aru, Lääs pole lihtsalt nii otsustav, et kui me kukume suurtükkidest tulistama mingit komejanti stiilis "kasakate rahvariietes mehed jahipüssidega", siis asuksid solidaarselt meie selja taha ja klaarima seda, mis edasi juhtub. Sellele kogu vene arvestus tuginebki. Selliseid asju tuleb lahendada analoogsete võtetega (kasvõi toppides Scoutspataljonile selga politsei mundrid ja saates nad vilkurite saatel Narva).

Gruusia peaks olema ilmekas näide, mis juhtub siis kui asuda taolist asümmeetrilist jura Gradidest tulistama. Venelane asub seepeale "kaasmaalasi kaitsma" ja tehakse sind kõiges süüdlaseks kah. Kui türklased selle vene lennuki alla tulistasid, ei kippunud ameeriklased Süüria lennuvälju pommitama või lennukeeldu kehtestama, ilmselt sai Erdogan kõne Washingtonist, kus tehti talle selgeks, et kui sa sedasi ise muhku norima läksid, siis ära oota, et teised ülejäänut tegema tulevad.

See piiri pidama saamine ja usutava eituse teemad on ka Eestile tähtsad, kui Ida-Virus midagi toimuma hakkab. Ilmselt on moistlik tellida halli ajastu varudesse moned tuhanded politseitunnustega sinised välivormid, et PPA peadirektor saaks kriisi ajal voitlejaid yksuste kaupa abipolitseinikeks volitada, kes siis koos kogu olemasoleva tehnika ja relvastusega politseinikke innukalt abistama lähevad. Mässutorjeoperatsiooni puhul, millel pohirohk kontrollpunktidel ja tihedal nägude kontrollil ning kahtlaste isikute kinnipidamisel, oleks sinine politseimunder nii siseriiklikult kui välissuhete seisukohalt lihtsam taluda.

Kahtlustan, et süsteem, kus Soome piirivalves läbib igal aastal ajateenistuse mõnisada meest, on loodud just analoogsetel kaalutlustel. Kuna piirivalve allub ka Soomes siseministeeriumile, on sealne väikeüksuste taktikat (sinna pidi valitama ekstra metsaste alade elanikke, jahimehi ja taolist rahvast) omandav seltskond formaalselt sisejulgeoleku töötajad, kes kutsutakse sisse ilma KV mobilisatsioonita. Soomlastel on ju kogemused igasugu Karjala rahvavabariikidega omast käest võtta.

Olen kunagi ühelt poliitikult küsinud, et miks Eestis ei võiks teatud funktsioone täita ajateenijad/reservistid, siis vastus oli äärmiselt popp ja klisheelik - tegemist on nõuka igandiga, totalitaarriikide rudimente meil olema ei saa ning mitteprofessionaalse ajateenija kasutamine pole tõhus

Seni parimas hübriidsõja-teemalises meediateoses "Okkupert" (soovitan see film endale videoteeki muretseda ja aeg ajalt vaadata, kui ametlikud kõned üle viskavad) leidis nt sealse (Norra) kaitsepolitsei juht, et kõige tõhusam relv venelaste hübriid-agressiooni vastu on toetada kohalikku vastupanuliikumist Frit Norge, see võimaldab asukohariigil mängida samasugust "meid pole siin ja meie ei tea midagi" mängu ja mis kasutas küll armee teadmisi ja relvastust, kuid mida ametlikus armees ei olnud. Loomulikult ületas selle tegevus suure varuga meediakünnise ega lubanud venelastel puhuda mullikesi rahulikust ja sõbralikust koostööst toredate rahvaste vahel.

Selle Milleri skeemi kohaselt hakkab Venemaa korraldama aktsioone Lätis (või Eestis) ju konkreetse eesmärgiga "tappa tänane kokkuhoidev NATO". Isegi, kui Läti ja Eesti suudavad oma sisemise olukorra suht kiiresti stabiliseerida ja Kremli lavastatud kodusõjaga "nr.1" edukalt toime tulla ei tähenda see, et hirm ja Venemaa kaval poliitika teiste NATO liitlaste (Prantsusmaa, Saksamaa...) sees oma tööd ei teeks ja asi laiali ei valguks ega pehmeks ei läheks.

See on kyll täiesti alusetu ja suisa pahatahtlik väide, et Soomes on juhuslikult voimalik siseministeeriumi alla kuuluva Piirivalve isikoosseisu häda korral viiekordistama ilma maavägesid mobiliseerimata. See on ju täiesti teadlik tegevus soomlaste poolt, kui piiri pidamine kahtlaseks muutub, siis sinna kiiresti reserviste juurde saata. PV ajateenijatele ei opetada viisade ja passide kontrolli, vaid ikka peamiselt väikeyksuste taktikat, nii et vajadusel suudetakse piiritsoonis patrullida ja diversantidega voidelda. Suurema sojategevuse korral jätkatakse luuret ja sabotaazi ka vastase poolt hoivatud maa-alal.

See idee, kuidas NATO laiali vajub, kui kallaletungi korral monele väiksemale liikmele suured ei reageerigi, on kindlasti yks tosine motlemisaine ja votab palju vussu välja igasugu ametlike teavitajate kollektiivkaitse ja viienda artikli retoorikast. Kui luuakse olukord, et rohelised mehikesed tegutsevad ja suuremad riigid ei tulegi appi, sest neid on tuumamalaka voi kesktalvel gaasita jätmisega ähvardatud, siis oleks see sisuliselt NATO kui kaitseorganisatsiooni lopp, nii et venelastel on, mille nimel pingutada.

http://maailm.postimees.ee/3915415/new- ... ilma-juhti

Narva osas ei ole olukord kindlasti lootusetu

See Läti juhtum on käsitletud filmis "WWWII - Inside the War Room" - BBC poolt tehtud hiljuti.

Tegelikult on meil ju vaba ja demokraatlik foorum... Tegelikult täitsa mööda teemast, aga "sulge sundis haara" esiteks ksf madiss22 ja atnekase aruelu, mis on riik ja kui kõrge enesehinnanguga keegi on.
Meeldis tegelikult madis22 määratlus osa riigi kohta!! loodan ainult, et talle selle hetkel lendas peale selline sarkasmipuhang, mida ei saanud enam tagasi hoida. ise pooldan antekase määratlust, keerulisemat küll, see on kokkulepe, aga peamises sama- riik, see oleme meie. Ei ole olemas sellist asja iseeneses nagu riik, riik teeb, riik sunnib, riik poob või laseb või kiidab. Riik koosne institutsioonidest ja neil ei ole tahet, motivatsiooni jne. Tahtsin kirjutada aga eesmärke, aga selle seletamime läheks pikale, elik siis nad peaks juhinduma põhiseadusest.
Sealt jõudsin sujuvalt motivatsiooni juurde... Arvan, et motivatsioon on ikka ainult inimestel ja stiimul on reaktsioon millelegi. See mõistetega lahmimine viib lõpuks nii kaugele, et keegi krt ei saa varsti aru, mida teine mõtles. Kuid suhtlemise eesmärk on ju, et teha teisele ennast arusaadavaks, see ei ole vabandus, et "te ei saa millestki aru"!!
Aga millega atnekasega nõus olen, et ega kaitseväkke pole nüüd kogunenud kõige teravamad pliiatsid, aga selle saavutamine, et oleks, ei olegi kaitseväe ülesanne, tema olemus on hoopis millestki muus.
Ise võtan seda juttu kui lihtsat näpuharjutust.
NB. Kui näpuga järge ajada, siis Eesti kodanikel lasub kohustus riiki kaitsta.

Kapten Trumm kirjutas:

Paraku Miller ei seleta usutavalt ära, miks see kõik peab toimuma just Lätis aga mitte Eestis või mõlemis korraga? Mida seal Lätis siis nii väärtusliku on? On seal piiri ääres erakordselt kõrge venekeelse elanikkonna konsentratsioon, paiknevad seal mingisugused strateegiliselt tähtsad tööstusettevõtted või koguni maavarad? Miks see Sõtke jõe idakalda hõivamise stsenaarium Millerile ei meeldi, vene turistidest seenelised-marjulised on leidnud ju tee ka Kirde-Eesti metsadesse...?

Lätis on selleks nõrgaks kohaks idapiiri äärne Latgale regioon, kus analoogselt Ida-Viruga on enamuses venelased (%-lt jäävad natuke Ida-Virule küll alla), kuid seal olid üsna hiljuti veel kihutustöö katsed autonoomia ja VF-ga liitumise teemal (mida Ida-Virus oli viimati SOR-i aegadel).

Ma olen oma pikas ja kannatusterohkes elus ca pool aastat Latgales, täpsemini Rezekne linnas elanud ja võtaks natuke võrrelda Narva kogemustega:

Lätis on venelasi nii absoluutarvult kui protsentuaalselt rohkem kui Eestis kuid tervet Latgalet selgeks Venemaaks pidada on ka ikka vale. Selge Venemaa on Daugavpils, täiesti Läti kagunurgas ja kunagine kuulus tööstuslinn, mille hiilgusest euroliidu viljastavates tingimustes vaid varemed järgi on jäänud. Eestiski tuntud Ossoinovski Vanem üritas seal veduridepood uuesti käima saada jms. peaga vastu seina jooksmist. Sealgi on rahvuselt venelasi ainult 50-60 % . Teine suurem linn Rezekne on Eesti Tapaga natuke võrreldav - küllalt oluline raudteesõlm (Peterburg-Pihkva-Daugavpils ja sealt edasi lõunasse ning teistpidi Riia-Moskva) ja venelasi on ka palju nagu raudteel ikka. Muud midagi väga olulist nagu polegi.... üks lihakombinaat tuleb ka kohe silme ette kus tundmatu looma lihast "Turisti eineid" valmistati. Mina neid süüa ei julgenud kuigi linnas oli vaid üks pizzabaar (kohaliku ööelu keskus) ja Statoili tankla oma kabanossidega ning kõht oli tihtipeale tühi. Lähim McDonalds mis üldtuntult tsivilisatsiooni piiri tähistab oli minumeelest Jekabpilsis ehk kaugel läänes 60-70 km taga.
Kohalikud ajasid seal oma asja ja ma ei teagi millega nad end elatasid. 10 latti või 15 EUR oli seal ikka väga suur raha. Müüdi vaikselt metsa, veeti Venemaalt bensiini, sigarette ja muud nodi; politseil oli oma kindel koht Riia-Moskva trassil kust rekkad ilma kalõmmita mööda ei pääsenud. Politseile sai natuuras ka maksta ja hea meelega võeti trahv bensiinis. Nad ütlesid kohe ja ausalt, et riik valab vahetuse kohta 2 liitrit per patrullauto ja kust ülejäänud võetakse ei huvita. Aga talvel hakkab ilma mootorit soojendamata külm ja lapsed tuleb kooli viia ning ämm turule ja võib-olla tuleb kuhugi väljakutsele sõita ja kahe liitriga ei tule kuidagi välja. See oli päris tavaline , et pärast väikest sõnavahetust võttis liiklusroimar politseiauto omale sappa ja soristas siis tanklas selle paaki vastavalt oma süüteo sügavusele. Tseki võis endale jätta - ikka parem kui sularahas käpa peale maksta.

Umbes nagu Eesti-1995 , aga ma elasin seal 2010-dal aastal.
Neis väiksemates linnades ja maakohtades mina küll erilist venelaste kontsentratsiooni ei kohanud. Pigem Valgamaaga võrreldav seltskond.... kusjuures täpselt samamoodi ei tea ma, millest inimesed end Valgamaal ära elatavad Vene keele rääkimine oli täiesti teine teema - esimest lätlast, kes vene keelt ei osanud kohtasin ma tol korral alles kaugel läänes, Kuramaal Aizpute linnas ja see oli ka 15-16 aastane poisikõne. Nüüd kui mõnikord olen käinud, siis nooremad, nii 20 aastased ei räägi tõesti või kui siis väga vaevaliselt.

Niisuguses piirkonnas rahvavabariigi moodustamine oleks umbes samasugune missioon nagu Ida-Ukrainas. Naaber on sama puruvaene Pihkva oblast ja kas kohalikel on erilist vahet , mis korra ajal nad poe taga istuvad või kelle armust õlut joovad. Riias, Liepajas (metallurgiatehas ja sadam), samuti Ventspilsis on suuremad venelaste kogukonnad kuid need on juba täiesti läänepiiril.

Kui tõmmata veel üks võrdlus Eestiga, siis minuteada on Vene kodanikke Eestis kaks korda rohkem kui Lätis. Kuigi jälle, absoluutarvult on venelasi Lätis rohkem. Mõned, kes neid uurimistöid on teinud, on hinnanud, et Lätis on ca 50-60 000 vene kodanikku ja Eestis 100-120 000. Vahe tuli sellest, et Läti hakkas juba 90-ndate algul lõdva randmega välismaalase nn halle passe jagama. Eesti seevastu üritas samal ajal venelasi Venemaale tagasi ajada ja andis ainult tähtajalisi elamislubasid jms. et nende elu keerulisemaks teha. Lihtviisil kodanikuks ei tahtnud neid ei Eesti ega Läti. Selle tulemusel võeti Eestis massiliselt vene kodakondsus ja elati edasi. Lätis võeti samas olukorras "hall pass". Eestis hakati halle passe jagama alles siis kui Euroopa Liit kaigast näitas ja ähvardas liitumiskõnelustel ukse taha jätta.

Sellise poliitika tulemusena on Eestis hulk vene kodanikke , kontsentreeritult suures osas "magusale" Ida-Virumaale ja nende õigusi oleks Kremli pilguga vaadates mõttekas kaitsma asuda. Ühtlasi saaks strateegiliselt olulises piirkonnas vett segada ja üritust saboteerida.
Seevastu Läti Latgales - noh, palju seal üldse etnilisi venelasi, veel vähem vene kodanikke on ja Läti riigil oleks suht savi, kas separatiste tambitakse kuskil ääremaal maha kaks nädalat või kaks aastat.

Sul on õigus, vanahalb



Ida-Virumaal on asi selgelt perspektiivikam (vene poolt vaadatuna).
Kuigi ma arvan, et kuna Latgale on suur piirkond (Lätis ongi 4 piirkonda Latgale, Zemgale, Vidzeme ja Kurzeme), siis kui vähendada seda ala maakonna suuruseni, siis kindlalt maakond, kus asub mõni suurem tööstuslinn, annab ka analoogseid protsente.
Kui tähele panete, siis Leedul taolisi piirkondi nagu polegi.
Ida-Viru peakski olema endiste NSVL vabariikide siseregioonidest Krimmi ja Ida-Ukraina järel kohe järgmine "sihtgrupi" osakaalult rahvastikus.
Läti puhul räägib muidugi asja kasuks Ida-Virust veel hullemad probleemid ja laiemalt võiks lätlaste demograafiat iseloomustada sõnaga "katastroof"
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... Latvia.PNG

Rääkides Narvast, siis protsentuaalselt lähenedes peaks Narva tõesti olema Baltimaadest sihtmärk number 1, kuid kui venelased tahavad sudida, valivad nad tavaliselt nö kindla peale mineku ja kõige nõrgema, mis kipub Baltimaadest olema Läti, polnud ju ka Abhaasias enamikus Vene kodanikud, seega see vaevalt nüüd erilisemaks kaalukeeleks on, piisab venekeelsest vähemusest.

Soovin väga, et see karikas Eestist mööda läheks, kuid Kremli mättä otsast vaadatuna oleks Narvas ja Ida-Virumaal probleemide tekitamine ilmselt perspektiivikam kui Läti perifeerias Latgales. Ida-Virus on venelasi ja Venemaa kodanikke ikkagi absoluutne enamus ja nende suhtumine Eesti Vabariiki mitte koige parem ning EV relvastatud kohalolu piirneb paarisaja politseiniku ja piirivalvuriga ning Viru pataljoni ja KL Alutaguse malevaga. Piirkond suhteliselt kompaktne. Polevkivi, elektrijaamad, Sillamäe tehas ja sadam oleks otsene majanduslik kasu ja Venemaa eetris voib ju onnelikke Narva-Joesuu pensionäre näidata, kellel jälle tekkinud voimalus Peterburi turiste majutada.

Perspektiivikam ka juba puhtalt taktikalise tegevuskeskkonna mõttes. Narva-Ivangorod on paras piiriülene kaksiklinn. Katsu Narvat näiteks sisse piirata Venemaa territooriumile minemata.

Siin on teatud tegematajätmised ja vastupidi - kahju tegevad liigutused ka Eesti riigi poolt tehtud. Pean silmas eeskätt halduse ja hariduse vallas. Hariduse asjus eeskätt rapsimist Narva ainsa eesti kooliga, mida haridusjunnid Tallinnast tahtsid "liita" mingi venekeelse kooliga. Arvestamata sealsete eestlaste arvamusega. Mis sellest paari aasta pärast välja tuleks, ei taha isegi prognoosida.

Ja teine asi on valdade sundliitmine. Mis Ida-Viru kontekstis on täiesti lubamatu rahmeldamine, imho. Kes natukegi kursis Narva kandi vene foorumitega ja sealsete Vene kodanike loosungitega, teab, millise innuga seal oodatakse Narva-Jõesuu ja Vaivara valla liitmist Narva linnaga. Miks? Lihtne arvestus, tekib mingi regioon, mille juba saab nimetada 'repuublikaks" jne. Eks me isegi teeme seda viga, kui joonistame kaarte kogu Ida-Virumaast kui ühtsest venekeelsest haldusüksusest, unustades pahatihti muud sealsed vallad. Ja tuletage meelde, millal viimati te olete kuulnud, et mingid eesti ministrid on kohtunud Narva eestlastega, rääkimata muude Ida-Virumaa valdade esindajatest?