Vene vs. Lääne tankid

[Some]

Juutide Merkavadest pole huvitaval kombel mitte piuksugi tehtud...

Nad ei ekspordi

[Kilo Tango]

Juutide Merkavadest pole huvitaval kombel mitte piuksugi tehtud...

Nad ei ekspordi

Vana jutt. On püütud eksportida küll, kuid keegi pole ostja olnud.

[Walter2]

Juudid on oma relvade saatmise kohta Ukrainasse saatnud vastakaid signaale - siiani keelduvaid, ka teistel ei luba saata Iisraeli päritolu relvastust. Eile jälle (linki ei ole) tuli sõnum et kaaluvad asja..

[ruger]

Juudid on oma relvade saatmise kohta Ukrainasse saatnud vastakaid signaale - siiani keelduvaid, ka teistel ei luba saata Iisraeli päritolu relvastust. Eile jälle (linki ei ole) tuli sõnum et kaaluvad asja..

Eile tuli sõnum, et kaalutakse Iron Dome ÕT süsteemide tarnet. Aga Israeli tankide osas-eks endal ka konflikt pidevalt susiseb ning vajadus võib olla suur. Ja Iraani ning teiste naaberriikidega pole just kõige paremad suhted-pidid see aasta kellegiga veel rahulepingu tegema.

[Leo]

See on jah valusalt välja tulnud, et lääneriikidel on tehniliste väeliikidega nagu venelastel - paberi peal võib olla suur number, sellest tegelikult töökorras kümnendik mida aegajalt paraadil näidata ja rühma- või suisa üksikmasina kaupa välismaale saata. Kui on järsku vaja rühmast suuremat üksust, siis neid ei ole või on vaja kõik kokku kraapida, mis liiguvad. Samamoodi laskemoona tootmisega - kui iga relvasüsteem laseb mõned lasud aastas harjutustel ja laskemoonavarude soetamisel on 2 peamist probleemi - iga pauk on kallis ja kipuvad laos rooste minema enne kui harjutustel lastud saadakse, siis ollaksegi kurva näoga tühja lao ees, kui reaalselt on vaja pataljon välja panna, mis ka regulaarselt vastasega kontaktis, ehk inimesed väsivad, masinad lähevad katki, laskemoona, kütust ja õli kulub raudteevagunite kaupa. Siin on paremas seisus riigid, kes on sõjatööstust alles hoidnud ka nendel aastakümnetel, kui seal oligi väiketootmine 1 vahetuses 5 töötajaga ja riik on ka osanik. Siis saab osanik esimesena oma tellimuse sisse antud ja hakatakse kiiresti otsima masinaid ja koolitama töötajaid tootmise laiendamiseks. Saksa on olnud sõjalises mõttes paberist tiiger juba aastakümneid ja ei ole hetkel andmeid, et nad pingutaksid selle nimel, et jälle tiigriks saama. Selleks on vaja esmajärjekorras poliitilist tahet ja seda ei paista olevat.

[Kapten Trumm]

Tundub, et nende varudega on venes isegi paremini, seal vuravad iga päev uued eshelonid rindele, läänes oleks sellise operatsioonitempo juures ammu puuks olnud (peale USA mõistagi).

[nimetu]

Pigem on probleem selles, et riigiti on olukord väga erinev. On riike, kus isegi suhteliselt kitsa rahastusega on suudetud valmisolekut hoida, kuid samas on ka riike, kus kõik on risti vastupidi. Ok, Portugali-sugusest riigist võib veel aru saada, sest neil pole väga suurt eelarvet ja neil on pikka aega puudunud otsene sõjaline oht. Aga miks on nii, et suhteliselt vaene Bulgaaria, leiab isegi hoolimata tugevast poliitilisest opositsioonist enda varudest midagi ukrainlaste jaoks, kuid majanduslikult võimas Saksamaa ei suuda isegi käputäit tanke kokku korjata?
Probleem pole ju pelgalt tehnilises mahajäämuses või rahas. Sellepärast on kogu see tankide annetamise teema suurepäraselt demonstreerinud, et n-ö "Euroopa autonoomia" on pelgalt helesinine unistus. Need tankitehased ei hakka enne oma liine kiiremini tööle panema kui poliitikutelt tuleb selge sõnum, et rahakotirauad on avatud. Ega nad siis lollid pole.

[Kapten Trumm]

Mis reserve puudutab, siis üks UKR sõja õpikohti on see, et eks me hindasime VF reserve kõvasti alla, pidades neid enamvähem väärtusetuks vanarauaks. Siiski need T-62de eshelonid ju kuskilt tulevad ja isegi kui nad korjavad kolmest masinast ühe toimiva kokku, on neil endiselt tuhandeid tanke võtta. Pigem on probleem õppinud meeskondades (ega see 20a tagasi õpitu ka palju väärt enam pole).

Meenutab sakslaste anekdooti WWII lõpust. Ootame 88 mm Flaki taga, mööda teed tuleb rumal ameerika tank. Lasime puruks. Siis järgmise ja lõpuks kahesajanda tanki kah. Sõda aga lõppes sedasi, et meil lõppesid 88 mm mürsud enne otsa kuid rumalad ameerikla tankid jätkasid tulemist.

Küsimus on jätkuvalt vaekausil, kas see paarsada lääne tanki, mis lõpuks tuleb, kaalub selle massi üles või juhtub nagu Tiigrite ja T-34dega, et kui kaheksa T-34 olid puruks lastud, siis üheksas ja kümnes olid jõudnud Tiigri seljataha ja lasid Tiigri lõppeks puruks.

[Kriku]

Selliseid tankilahinguid pole Ukrainas seni üldse eriti olnud ja kahtlane, kas tuleb ka.

[Kapten Trumm]

Need tankitehased ei hakka enne oma liine kiiremini tööle panema kui poliitikutelt tuleb selge sõnum, et rahakotirauad on avatud. Ega nad siis lollid pole.

Seda küll - pole tellimust, ei hakata ka liigutama. Roosevelt näitas omal ajal Fordile rahapakke ja Ford ehitas siis raskepommitajaid 24 tükki ööpäevas. Täna pole kogu maailma lennukitööstus vist kokkugi suuteline ööpäevas 24 sõjalennukit ehitama, saati siis raskepommitajaid.

[ruger]

Leopard 1 tankide uuendusest
Leo 1-l on huvitav uuenduspakett saadaval koos korraliku sihtimiskomplektiga

Leopard 1 on Lääne-Saksamaa Porsche projekteeritud ja toodetud peamine lahingutank, mis võeti esmakordselt kasutusele 1965. aastal. See töötati välja ajastul, mil HEAT lõhkepead arvati olevat piiratud väärtusega tavalise raskesoomuse valmistamiseks. Leopard 1-st sai kiiresti paljude Euroopa sõjaväelaste standard ja see oli lõpuks peamise lahingutankina enam kui kümnes riigis üle maailma, kusjuures suurimad operaatorid olid kuni pensionile jäämiseni Lääne-Saksamaa, Itaalia ja Holland. Leopard 2 on asendanud Leopard 1, mis on kasutusel ka paljudes teistes riikides, kusjuures Leopard 1 kerega tuletatud sõidukid on endiselt kasutusel. Praegu on suurimad operaatorid Kreeka (501 1A5GR-ga ja 19 1A4GR-ga), Türgi (170 A1 ja 227 A3), Brasiilia (128 BE ja 250 1A5-ga) ja Tšiili (120 Leopard 1V-ga).

Tegelik integreerimine võttis aega vähem kui päeva. Ettevõte pidi valmistama ühe adapterirõnga, mis sobiks laagriga, ja ühe kaabli toite ühendamiseks ja kõik muu on tornis, nii et nüüd on paagil täiesti ajakohane elektrooniline arhitektuur kahe mehe torn 12-paarilise automaatlaaduriga, mille kahur suudab tõsta 45 kraadini 105 mm kahurit, mis on valmistatud John Cockerilli rajatises Põhja-Prantsusmaal. Siin näidatud Cockerill 3105 tornil on Cockerilli 105 mm HP vintraudne pearelv, mida toidab automaatlaadur, mille mahutavus on 12 või 16. Cockerill 3105 pakub küpset ja kvalifitseeritud lahendust ratas- ja roomikplatvormidele. Sama torn on kasutusel ka Türgi-Indoneesia Kaplan MT keskmisel tankil ja Lõuna-Korea Hanwa K21-105 keskmisel tankil.

Enneolematul modulaarsel kontseptsioonil põhinev Cockerill® 3000 seeria on ühtne platvorm, mis võimaldab integreerida samasse torni erineva kaliibriga relvad ja nende vastavad tehnoloogilised moodulid: automaatsed 25 mm, 30 mm, 30/40 mm, 35 mm ja 50 mm. mm kaliibriga relvad koos 90 ja 105 mm otsetulekahuritega, mis on võimelised tulistama ka tankitõrjerakette. Modulaarsed süsteemid on loodud arenema mõõdukate kuludega vastavalt nende kasutajate vajadustele. John Cockerill, endise nimega Cockerill Maintenance & Ingénierie (CMI), on masinaehituskontsern, mille peakontor asub Belgias Seraingis. See toodab terasetehaste masinaid, tööstuslikke soojustagastusega seadmeid ja katlaid, samuti manöövervedureid ja sõjatehnikat.
https://militaryleak.com/2022/06/16/joh ... 05-turret/

[Kruss]

Need tankitehased ei hakka enne oma liine kiiremini tööle panema kui poliitikutelt tuleb selge sõnum, et rahakotirauad on avatud. Ega nad siis lollid pole.

Seda küll - pole tellimust, ei hakata ka liigutama. Roosevelt näitas omal ajal Fordile rahapakke ja Ford ehitas siis raskepommitajaid 24 tükki ööpäevas. Täna pole kogu maailma lennukitööstus vist kokkugi suuteline ööpäevas 24 sõjalennukit ehitama, saati siis raskepommitajaid.

jah aga siis hakkas ka weremaa saama usalt manti ja nodi koos tehastega. mida nüüd õnneks ei saa

[Kilo Tango]

... Täna pole kogu maailma lennukitööstus vist kokkugi suuteline ööpäevas 24 sõjalennukit ehitama, saati siis raskepommitajaid.

Tõele au andes kannavad tänapäeva hävitajad ca. 2X raskemat pommikoormat, kui B-24. Nii et saab ka poole vähemaga hakkama ja tollaste kriteeriumite järgi kvalifitseeruks ka Gripen raskepommitajaks. Lisaks oli Liberatorite kulu üsnagi suur, mis tingiski vajaduse suure tootmismahu järele. Hävitaja elulemus on märksa parem.

Siinkohal võiks offtopicu lõpetada.

[Crispy]

Lisame juurde ka veel, et tolleaegne pommitaja oli oma ehituselt ja "vidinatelt" kõvasti lihtsam ehitada kui ükski tänapäevane lennuk.

[Leo]

Minu meelest peaks püüdma Ukraina tankiabi ja sellest kirjutamise/rääkimise jagama kaheks - esiteks need masinad, mis on võimalik kohe välja saata ja need, mille taastamiseks kulub kuid. Leo 1 on Soome tankivägede erukolonelleitnanti Olli Dahli arvates hea tuletoetusmasin kergemale üksusele, kuid ei sobi läbimurdelahinguteks.