www.militaar.net

Seda ei tasu nii tõsiselt võtta. Kui Meremäe II asulakoht on nii dateeritud (võib-olla on, ma ei tea peast ja Vikipeedia artikkel ei viita ka kuhugi, aga jah, mingi mitte väga vana mesoliitikum ta on), siis see on vanim teadaolev asulakoht ajaloolisel Setumaal. Aga see ei tähenda, et inimesed seal varem ei toimetanud. Setumaa on liiga väike selleks, et rääkida asustamise algusest lahus Eestist, Lätist ja Loode-Venemaast. Lätis on ka paleoliitikum olemas Daugava ja Koiva vesikonnas ning Mustjõgi kuulub samasse süsteemi, nii et poleks väga üllatav, kui Setumaalt ka midagi väga vana välja tuleks. Aga olgu sellega kuidas on, see on praegu spekulatsioon, kuid päris kindlasti tegutses inimene ajaloolisel Setumaal enne 6400 a. eKr.

* 8400 eKr mitte 6400 ekr. Aga see-selleks. Õige jah akf Krikul on õigus, 6400eKr on õige!

Küsimus siis: Pildil on kahe eri riigi sõjaväemundrid. Ilmselgelt on üks neist teise pealt maha kopeeritud. Aga see pole praegu oluline. Küsin, mis väeosade (mitte väeliigi!) mundritega tegu on? Kahe eri riigi väeosasid paluks siis nimetada.

Pildil on ilmselt surnupealuu ehk Totenkopf husaarid.
Tuntuimad nendest olid Preisi 5.Husaarirügement ja Braunchweigi husaarid, milliste ajalugu läheb tagasi vastavalt Austria pärilussôja ja Napoleoni sôdade aega. Konkreetsed mundrid paistavad olevat Saksamaa raua ja verega ühendamise aegadest ja vôisid sellistena kesta vaat et II ilmasôjani. 5.Husaarirügement oli selleks ajaks saanud 1.&2.Ihukaardiväe Husaarirügemendiks. Preisi kuningas kandis sageli oma kaardiväehusaaride vormi ja isegi maeti selles.

Ma pakuks, et vasakul on Braunschweigi 17.Husaarirügement (suletutt ja punane saablitasku) ning paremal Preisi 2.Ihukaardiväe Husaarirügement.
Samas kuuluvad nad môlemad ühe ja sama Saksa Keisririigi vägedesse. Nii et ma ei tea, millist teist riiki küsimuses silmas peeti.

Pakun Shole täienduseks Tsaari-Venemaa 5. Husaarirügement (Aleksandriiskii, mustad hussaarid).

EDIT. Jäi kahe silma vahele veel üks täiendus Shole - hoopis vasakpoolne peaks venelaste vorm olema (koos õige rinnamärgiga)

Jah, vasakul on venelane ja paremal sakslane. Mõlemal üks õige. Viik vist? Teeks siis ühe kiire täiendava küsimuse, millele vastaja saab teatepulga omale.

Kes kelle pealt mundri maha viksis?

krizz kirjutas: Kes kelle pealt mundri maha viksis?

Kas see on retooriline küsimus....

krizz kirjutas:Jah, vasakul on venelane ja paremal sakslane. Mõlemal üks õige. Viik vist? Teeks siis ühe kiire täiendava küsimuse, millele vastaja saab teatepulga omale.

Kes kelle pealt mundri maha viksis?

..pakun puusalt - see on(gi) see haruldane "analooge mitteomav" keiss, kus hoopis sakslane viksis venelase pealt maha

Sest miski ütleb mulle, et venelastel olid husaariüksused varem kui sakslastel..

Üksused olid varem ehk küll, moskoviitidel lausa aastast 1634, aga traditsioonilise husaarivormi on kôik ungarlaste pealt maha viksinud.
Lisaks venkudel aastatel 1882-1907 husaare polnudki. Pealuuembleemi sai venkude 5.husaaripolk aga alles 1914. Nii et mundri mahaviksimise lugu on sellega selge.

Kuna sellega tuli küsimisjärg mulle, siis loovutan selle oma küsimusega kohe Veikole edasi.

Millises lahingus saksa ja vene nn. pealuuhusaarid sel kombel osalesid, et nad aeti omavahel segamini?

Sho kirjutas:Kuna sellega tuli küsimisjärg mulle..

..küsimisjärg tuleb sulle siis, kui küsija krizz selle kohta märku annab

Seni oled sa aga käitunud täpselt vene vanasõna "pospeshitj - narood nasmeshitj" kohaselt

Väga kena.
Sul Borja jääb nüüd üle ainult tôestada, et sakslased enne 1914.aastat surnupealuuembleemi ei kasutanud.
No et mitte meid "nasmeshitj".

Jälle vale - ma ei pea sulle midagi tõestama.

Sest küsija otsustab - katsu sellega kuidagi leppida

Loomulikult ei pea sa seda mitte mulle tôestama vaid hoopis küsijale, et ta saaks otsustada, et kas sinu leppimatus minu vastusega, ehk sinu kôhutunne, on kuidagi pôhjendatud. Sest vahest on sul seekord ôigus.

Kuulutame ilusti selle väikse "kodusõja" viigiks, aga küsimisjärg on jah akf Shol. Akf Borjal aga täitsa õigus, et venelastelt ei ole kunagi eriti midagi kopeerida olnudki. Aga edu kõigile siinses mängus ja isiklikus elus!

Pakuks ka puusalt, et Tannenbergi lahing?

Ei, see oli varem, kui venkud veel surnupealuud ei kandnud.
Preislased ajasid nad lahingus oma husaaridega segamini, môlemil oli ju must munder.
Selle lahingu järgselt said venkude husaarid ka oma hüüdnime - kui sakslastel olid Surmahusaarid siis venkudel olid sellest peale Surematud husaarid.