Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Jaanus2]

Anton Aleksejev on tubli mees ja tema vastu pole mul midagi, tema eesti keel läheb ka üha paremaks. Näide oli lihtsalt selle kohta, kus on latt teistel ja kus meil. Saksamaal ei aruta keegi, et äkki võiks füüsikat ja matemaatikat õppida riigikoolis muus keeles peale saksa keele. Äkki on sel ikka täiesti ratsionaalne mõte?

[Puurija]

Venemaale vabatahtliku ümberasumise riiklik programm ei ole Eestis nagu teisteski riikides populaarseks osutunud. Kremli katsed selle atraktiivsust paisutada ebaõnnestuvad. 2018. a võeti Venemaa keerulisi rahvusvahelisi suhteid arvestades aktiivsemalt kasutusse humanitaarkaitse mõiste. Seda seostatakse muu hulgas Venemaa ajalookäsitluse (nt II maailmasõja mälestusmärgid) ja välisvene kogukondade õiguste kaitsmisega. Kinnitati Venemaa rändepoliitika uus kontseptsioon, mille põhimõte on „määrata humanitaarsetel eesmärkidel välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kategooriad, kellel on õigus Venemaa Föderatsiooni kodakondsusele lihtsustatud korras“. Muude eesmärkide kõrval soovitakse selle varjus laiendada Kremli lõhestuspoliitika õiguslikke tagajärgi NSV Liidu okupeeritud Balti riikide elanikele, nt anda lihtsustatud korras VFi kodakondsus Venemaa Keisririigi ja NSV Liidu territooriumil elanud inimestele ja nende järglastele. Kremli seesugused püüdlused viimasel paarikümnel aastal on olnud väheviljakad, sestap on nende huvides hoida hägusena Venemaa kaasmaalase mõiste, et õigustada enda sekkumist teiste riikide siseasjadesse. Ühiskonna lõhestamise tööriistadest väärib mainimist Vene välisministeeriumile alluv SRÜ Riikide Küsimuste, Välismaal Elavate Kaasmaalaste ja Rahvusvahelise Humanitaarkoostöö Föderaalagentuuri Rossotrudnitšestvo rahastatud ning Vene saatkonna ja siinse Puškini Instituudi ühisprogramm, mis pakub Eestis elavatele noortele õppimisvõimalust Venemaa ülikoolides. Programm on mõeldud just välisriikides elavatele venekeelsetele noortele, kelles Kreml näeb tulevikus vene maailma idee kandjaid ning edendajaid nende kodumaal. Noori püütakse siduda lõhestuspoliitikaga ka ürituste ja projektide kaudu, mille tarbeks arendatakse juba olemasolevaid kontaktvõrgustikke. Näiteks toimus Moskvas 2018. a novembris Vene-Eesti noortefoorum, mis oli 2017. a Sotši noortefestivali järelüritus. Eesti delegatsiooni sooviti näidata suuremana ja seetõttu otsiti juurde Venemaal õppivaid Eestist pärit või muul viisil Eestiga seotud (kunagi siin elanud-õppinud) inimesi. Foorumiga üritati luua platvorm Eesti ja Venemaa noorte ühisprojektidele majanduse, samuti kultuuri, teaduse, hariduse jm teemadel.
Positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe. Eesti keelt õpivad paljud, kuid keeleõppe tulemuslikkus täiskasvanute hulgas on tagasihoidlik. Vähestel on püsiv töökoht. Mõned on rikkunud Eesti õiguskorda. Toime on pandud vargusi ja rasket füüsilist vägivalda. Ligikaudu pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Neist üks pere on naasnud Iraaki, kuid ülejäänud on liikunud edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond. See näitab, et paljusid Eestist lahkunud varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks. Moslemikogukonna puudumise argumendi taga võib aga näha soovi mitte sulanduda, vaid pigem püüdu jätkata elamist oma komberuumis.
2018. a jõudis Viru Maakohtus süüdimõistva kohtuotsuseni Jevgeni ja Juri Saltkõkoviga seotud juhtum. Kaitsepolitsei pidas 2014. a oktoobris kahtlustatavatena kinni Kohtla-Järve volikogu liikmed, noortekeskuse direktori Juri Saltõkovi ning tema poja noortekeskuses projektijuhina töötava Jevgeni Saltõkovi ning nad võeti pooleks aastaks vahi alla. Isa ja poeg Saltõkovid korraldasid noortekeskusesse fiktiivselt mitme isiku tööle võtmise, kuid tegelikult need isikud seal kunagi ei töötanud. Tööle vormistatud inimeste nimele laekunud töötasu võtsid uurimisalused endale. Viru Maakohus mõistis Juri Saltõkovi süüdi kelmuses ja ametialases võltsimises, määrates temale karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistuse 3-aastase katseajaga. Kohus mõistis Jevgeni Saltõkovi süüdi kelmuses ja ametialases võltsimises, määrates temale karistuseks 2 aasta pikkuse tingimisi vangistuse 3-aastase katseajaga. Kohus rahuldas osaliselt Kohtla-Järve linna kui kannatanu tsiviilhagi ning mõistis Saltõkovidelt solidaarselt välja linna kasuks 40 237 eurot.
https://www.kapo.ee/sites/default/files ... t-2018.pdf

EKRE esimees Mart Helme: „Jah, meil on selle vastu, et Eesti riigikeeleks muutub paralleelkeelena vene keel. Et eesti keel taandub tasapisi köögikeeleks, inglise ja vene keele ees. Jah, meil on väga palju selle vastu. Ma tean Tallinna volikogu kaudu, et vene koolides kasvab õpilaste arv sissesõitnud uue tööjõu laste tõttu, kes pidanuks ametliku jutu järgi lahkuma. Kui me ukrainlasi, valgevenelasi ja venelasi jälle kümnete ja kümnete tuhandete kaupa võõrustame, jagame kodakondsust igaühele, kes siia jala maha paneb ja ei kavatsegi eesti keelt ära õppida ja siinsete kommetega arvestama hakata, siis lõpetame...“
https://www.err.ee/928529/ekre-esimees- ... rt-helmeks

Riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse analüütikud uurisid 2018. aastal 2800 Eestis Harjumaal ja Ida-Virumaal elavate 16-20 aastaste vene keelt kõneleva noore arvamusi ja hoiakuid, nende väärtushinnanguid ja mõjutajaid, meediatarbimist. Passi seostavad lihtsalt dokumendina või praktilise vahendina ligi pooled vastanutest ja teine pool seostab passi väärtushinnangute, konkreetse ühiskonna ja sümbolitega.
https://www.postimees.ee/6572836/eestiv ... ne-tagatis

Eesti riigipea Kersti Kaljulaid: „Töötasin mitu aastat meeskonnas, kus enamik inimesi rääkis vene keeles. Üldiselt võib öelda, et tean eestivenelasi. Tihti kuulen välisajakirjanikelt, et meil on suur venekeelne vähemus, nad peaks olema oht meie julgeolekule. Mind sellised ütlemised solvavad.“
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85964387

Keeleinspektsioon leidis 2018. aastal Kohtla-Järve linnavalitsusest neli ametnikku, kes ei oska piisavalt soravalt eesti keelt. Hilisemas kontrollis selgus, et juba varasemalt tasemeeksami sooritamisega kohustatud ametnikest oli keeleeksami sooritanud vaid üks, üheksa tükki polnud sellele tähelepanu pööranud. Kontrolliti ka Ida-Viru maakohtu kohtumaja haldusosakonna ja õigusosakonna töötajate eesti keele oskust. Kokku koostati 7 akti, viis neist esimest korda, kahele oli varasemalt ettekirjutus juba tehtud. Ida päästekeskuse 11 töötajale oli varasem ettekirjutus tehtud - kaks olid seda täitnud, ühele tehti trahvihoiatus ning seitse neist olid lahkunud mujale tööle. Maximas on kõige suurem probleem tööjõu puudus ja töötajate pidev vahetumine. Lisaprobleeme on tekitanud ka see, et nii Rimi kui ka Maxima kauplustes kasutatakse teistest riikidest pärit renditöötajaid, kes ei valda ka vene või inglise keelt.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85914241

Indias Mumbais tegutseva konsultatsiooniettevõtte Avtaran Capital Advisors direktor Hardik Khatri: „Käisin äsja Eestis isiklikult kohal ja olen täiesti vaimustatud Eesti sõbralikest inimestest ning viisakast ärikultuurist. Tegemist on küll väikese, aga väga hästi arenenud ja hea ärikliimaga riigiga.“
https://majandus24.postimees.ee/6676302 ... india-raha

Must Kast mängib Lindakivi kultuurikeskuses Silver Kaljula lavastust „5 граммов“, mille peaosas on Vene Teatri näitleja Aleksandr Žilenko.
Kaljula: „1990. aastatel alguse saanud stereotüüp, mis kandus üle ka uue sajandi algusesse, kus Lasnamäest räägiti hirmulugusid kui Tallinna narkokultuuri mekast, on end tänaseks päevaks ammendanud. See on elusalt aus ja valuhell lugu noormehest, kellest kujuneb läbi kasvuraskuste süstiv narkomaan, kuid seal puudub etteheitev «miks?». Lavastus ei näita kellelegi näpuga, läbi narkomaania keskkonna näidatakse vaid valupunkti ning selle inimlikku tõsidust. Narkomaania ei vali keelt, rahvust ega sugu: see pole probleem, mis kuulub mõnele rahvusgrupile rohkem kui teistele. See on inimeste probleem. Osa elu pahupoolest, mis paljudele silmapaaridele varjatuks jääb. Õnneotsing püsib läbi kasvamise noorest täiskasvanuks ning vahel unustame me, et ühel hetkel elus võisime me silmitsi seista samade pahedega, samade eksistentsiaalsete küsimustega, kuid nüüd oma laste puhul need tundmused, need küsimused ja tee rajamised märkamata jätta, mitte tähele panna, et nende samade tunnete otsingul on inimesed meie ümber sattunud halvale teele. Otseütlemises nähakse sageli moraalilugemist, ettenäitamist, piiranguid, samas kui järele proovida ja omad vitsad kätte saada, kogeda omal nahal, mis on halb, mis hea, katsuda lapsena pliidirauda, on miski, mida igaüks meist peaks ühel või teisel moel kogema. Loos on moraalid, sest igas loos peab moraal olema, kuid need ei ole näpuga näitamise kohad, pigem on see võimalus näha ja kogeda laval moraali, mis ei loe sõnu peale ega jaga hinnanguid kõlbelisuse kohta. Õnnele pole retsepti, kuid ühe inimese näitel tuuakse välja, et õnnehurm koorub välja inimlikust lähedusest, kontaktist teise inimesega. Pidepunktist, mille ülesanne ei ole elu ümber elada teise inimese pilgu läbi, vaid ennekõike leida miski, millest kinni hoida, end mitte täielikult ära kaotada ning seeläbi teist inimest enesega kaasa kiskuda. Vene Teatri näitleja Aleksandr Žilenko mängib rolli, mis sisaldab endas lisaks püüdele kanda vaatajani elu pahupoolt, ka püüdu jääda seejuures ise terveks, leida tasakaal, seega pole säärane kuuluvus otsimine omane vaid narkomaanile, pidepunkti peab leidma ka näitleja. Võiks öelda, et meis kõigis leidub kübeke samu eesmärke, samu taotlusi, mis muudavad lavastuse universaalseks kõigile. Mida me vajame, mida me tahame. Me otsime midagi, kuid mis see on? See inimene ei ole ainult narkomaan, aga tihtipeale kipuvad inimesed sildistama, välistatakse inimene ning alles jääb vaid tarvitaja. Heidetakse peast välja mõte, et ka sõltlane on kellegi laps, vend või ema, nähakse vaid sõltuvust ja sellest tingitud hirmu. Ühel hetkel koolitöö lõpetanuna mõistsin, et narkomaania on oluline ja päevakajaline teema, millest peab rääkima ning Musta Kasti teater osutus selle avamiseks väga heaks võimaluseks. Otsus ise mängimine lõpetada oli tingitud tundest, et olen liialt sellesse sisse mässitud, selle sisust läbi torgitud. Paradoksaalselt on see sama lavastus justkui narkootikum, millest päriselt lahti ei suuda öelda.“
Etendused 29. aprillist kuni 15. maini Tallinnas Lindakivi Kultuurikeskuses, Tartus Genialistide Klubis, Narva Vaba Laval ja Jõhvi Kontserdimajas. Etendus on soovitatav alates 12. eluaastast. Igale etendusele järgneb pooletunnine vestlusring näitleja ja ekspertidega.
https://kultuur.postimees.ee/6676167/mu ... -lavastuse

[sadist]

https://arvamus.postimees.ee/6678225/an ... utini-appi

"...eestivenelased elavad kaevikuisse varjunud soldatite elu ja suhtuvad vaenuga igasugusesse Eesti võimu."

[Puurija]

Narva linnavalitsuse 8. märtsil vastu võetud korraldus: „Kella 13-14 on Peetri platsil lubatud läbi viia miiting, kuid hilisem rongkäik nõukogude sõdurite ühishaua juurde pole lubatud politsei soovituse tõttu.“
Ida prefektuur seadis rongkäigu tingimuseks tagada reguleerijate abil nii rongkäigu kui liikluse ohutus, tagades samas, et rongkäigus osalejad järgiksid seaduse nõudeid. 8. mail muutis prefektuur oma kooskõlastust ning teavitas sellest ka linnavalitsust.
Ida prefektuuri piirivalvebüroo operatiivjuht Indrek Püvi: „Ida prefektuur on seisukohal, et korraldaja ei suuda tagada rongkäigu marsruudil piisava arvu kvalifitseeritud liikluse reguleerijaid. /…/ Tegemist on rongkäiguga, kus liigub korraga 1000 - 1500 inimest. Marsruudil läbitakse vähemalt kümmet olulist ristmikku, kus liikluse suunamiseks ei ole korraldaja poolt tagatud piisavalt kvalifitseeritud reguleerijaid. Leiame, et ainuüksi ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamine ei taga üritusest osavõtjate turvalisust ning seda, et liiklejad täidaksid liiklusseadusest tulenevaid nõudeid. Välistatud ei ole kõrvaliste sõidukite sattumine rongkäigu alale. Seetõttu on alust arvata, et puuduste tõttu liiklusohutuse tagamisel võib antud ürituse raames tekkida oht inimeste elule ja tervisele.“
Avaliku ürituse korraldaja, Narva linnavalitsuse volikogu võimufraktsiooni liige Larissa Olenina: „Kõik on lahendamisel. Üritust teenindav turvafirma leidis täiendavad reguleerijad. Ma ei oska öelda, mis saab sel juhul linnavalitsuse vastuvõetud ning rongkäiku keelavast korraldusest.“
https://pohjarannik.postimees.ee/667880 ... v-rongkaik

[Kriku]

Narvas keelatud nõukogude võidupüha rongkäik toimub kõnniteedel.

[Puurija]

Narva volikogu umbusaldus 15. märtsil keskerakondlasest (nüüdseks endist) Narva linnapead Tarmo Tammistet.
Umbusaldust toetanud volinikud: „Tammiste kulutas Vaba Lava teatrikeskuse toetuseks liiga heldelt reservfondi vahendeid ja soovis kultuuripealinna taotluse koostamiseks ebamõistlikult palju raha. Tulemuseks oli aga kultuuripealinna projekti läbikukkumine.“
Narva linnavalitsus: „Narva ametiasutustest koondatakse üle 60 töötaja.“
(Uus) Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi: „Struktuuri muutmisega me koondame mõned inimesed ja jagame ülesanded teiste inimeste vahel. Tänu sellele tõuseb palk pea 700 ametnikel.“
https://radar.postimees.ee/6682260/narv ... i-inimesed

[Kriku]

Keegi tarkpea on Vähiliidu kampaaniale sellise pildi leiutanud:

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=86192173

Roosa ala elanikud polevat rahul.

[Lemet]

A millega nad üldse rahul on? Küll ei meeldi roosa nelinurk, küll monumendil granatomjotšik...

[Puurija]

Ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev: „Narva uus linnapea Aleksei Jevgrafov alustaski pealtnäha jõulistest ümberkorraldustest linna juhtimises. Iseasi, kas linnaasutuste ligikaudu 60 koristaja, valvuri ja raamatupidaja koondamine ning vastavate teenuste sisseostmine on just kõige määravam samm, mis linnale uue hingamise annab. Ettevõtluskogemusega sümpaatse suhtlejana mõjub uus linnapea isiksusena Narvale kindlasti hästi. Suur osa inimesi on loobunud valimistel osalemisest või hääletab jalgadega, kolides linnast ära. Kui pealik Voronov ütles, et nüüd lähme, siis jätsid peaaegu kõik paarkümmend Keskerakonna nimekirjas volikogusse valitud saadikut oma erakonna kus seda ja teist. Nii Keskerakonna Narva piirkonna esimees Yana Toom kui ka kohalike sotside liider Katri Raik kinnitasid enne tänavusi riigikogu valimisi, et koos Eesti 200ga võtavad nad järgmistel kohalikel valimistel Voronovilt võimu. Võimu võtsid temalt – vähemasti ajutiselt – politsei ja prokuratuur.“
https://arvamus.postimees.ee/6682083/er ... erakonnale

Kantar Emori teleauditooriumi mõõdikuuring: „RTR Planetata vaatas aprillis 5,3 protsenti Eesti teleauditooriumist, Pervõi Baltiiski Kanali (PBK) vaadatavus oli 4,8 ja NTV Mir kanali vaadatavus 4,7 protsenti. Venekeelse ETV+ vaadatavus oli üks protsent. PBK programmi vaadatuim saade oli «Eesti uudised», mida reaalajas jälgis 42 000 inimest ehk 3,5 protsenti auditooriumist. RTR Planeta peamine õhtune uudistesaade «Sõnumid» kogus reaalajas 22 000 vaatajat ehk 1,8 protsenti auditooriumist, jäädes selle kanali programmis vaadatavuselt viiendale kohale. Eestis elas 1. jaanuaril 1 323 824 inimest, neist venelasi oli üle 330 000 ja muid rahvusi üle 68 000.“
Eesti teleprogramme vahendavate suuremate operaatorite kliendid maksavad põhipakettides olevate Venemaa suurte kanalite eest asjatundjate hinnangul umbes kolm miljonit eurot aastas, sarnase summas eest müüvad need kanalid Eestis reklaamisekundeid ja teenivad niimoodi aastas kokku umbes kuus miljonit eurot. Kõik Venemaalt lähtuvad üldhuvi programmi edastavad telekanalid on rohkem või vähem keskvõimu kontrolli all.
https://www.postimees.ee/6681813/venema ... lis-kasvas

[Väino]

Mis kurja see Tiit siis tegi?

[Puurija]

Reformierakonna fraktsiooni esindaja Eerik-Niiles Kross: „(Venemaa poliitiku Boriss) Nemtsovi nime võiks anda väikesele platsile, mis asub Maiasmoka kohviku juures, aga kaaluda võib ka teisi alternatiive Tallinna vanalinnas. Krossi sõnul on näiteks Washingtonis Nemtsovi-nimeline väljak.“
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart: „Kas tõesti arvab Eerik-Niiles Kross päriselt, et Pühavaimu kiriku ja Maiasmoka kohviku juures asuv Suurgildi plats peaks oma nime kaotama? Ma ei näe, mis võiks olla see põhjus, miks peaksime asendama ajaloolise Suurgildi nime päevapoliitilisega. Tallinna vanalinn on UNESCO kaitse all ja seda just terviklikkuse tõttu. Siinses regioonis ainus nii terviklikult säilinud keskaegne vanalinn on meie suurim ja rahvusvaheliselt tuntuim varandus. Tänavu tähistab Tallinn 800 aasta möödumist esmamainimisest. Ajalooline nimi on samaväärne osa vanalinna pärandist kui seinad, müürid, tornid, väravad ja munakivisillutis. Tallinn pälvis alles eelmise aasta alguses Lonely Planeti reisiportaali poolt parima väärtusega sihtkoha tiitli. See tiitel tuli tänu sellele, et me oleme oma pärandit hoidnud ja säilitanud. Samal viisil peame ka jätkama. Vanad nimed sobivad eelnevatele põlvkondadele ja sobivad ka meile. Lisaks ei ole päris arusaadav, mis oli Nemtsovi seos Tallinnaga ja ma arvan, et paljud mitte üksnes Tallinna, vaid kogu Eesti elanikud on minuga nõus.“
https://www.postimees.ee/6698396/kolvar ... me-andmist

[Walter2]

Nimetaks Pikk tänav ümber Nemtsovi tänavaks oleks asjal jumet.

[Manurhin]

Pigem võiks siis juba nt. Narvas mõne punakangelase nimelise tänava Nemtsovi tänavaks ümber nimetada.

[Poti soldat]

Ma ei leia et iga suvalise vene opositsioonipoliitiku järgi tasuks Tallinna vanalinnas tänavaid nimetada. Inimesel võiks olla ikka mingi konkreetsem seos Eestiga. Kui on lihtsalt kange tahtmine Venemaale varba peale astuda siis mainiks et Lätis on Dudajevi nimeline tänav ja Leedus väljak, meil minu teada mitte.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tänahommikuse seisuga on Tallinna linnapea Mihhail KÕLVART sellele jamale täiesti adekvaatse vastuse andnud: "Tallinna vanalinn on ajalooline tervik ning midagi seal ümber ei nimetata" - case closed

Et mõned tüübid võiks vähem fantaseerida ühesõnaga..