Üldine ajateenistuskohustus

[isonts]

... Mida vähem venekeelsed sõjalist väljaõppet meie kulul saavad seda parem on.

Ma ei soovitaks kõiki venelasi ühte patta panna, nii nagu (kahjuks) ka kõiki eestlasi!

Ma soovitaks sellised venelased, kellel isegi eesti keelt ei kõlba selgeks õppida kindlalt ühte patta panna...Ilmselt ei tee väga suurt viga kui sinna patta panna ka suur osa nendest, kes eesti keele selgeks on õppinud. Ma tean isegi mõnda ohvitseri, kes oma rahvusele omaselt ikka metsa poole ulub...

[mart2]

... Ma soovitaks sellised venelased, kellel isegi eesti keelt ei kõlba selgeks õppida kindlalt ühte patta panna...Ilmselt ei tee väga suurt viga kui sinna patta panna ka suur osa nendest, kes eesti keele selgeks on õppinud. Ma tean isegi mõnda ohvitseri, kes oma rahvusele omaselt ikka metsa poole ulub...

AKF isonts paneb natuke puusse - mina kirjutasin nendest, kes tahavad keelt selgeks saada, kuid mingil põhjusel on see olnud raskendatud.
Kuid edasi torkides - kas akf tegi ettekande sellistest mitte-eestlastest ohvitseridest, kes metsa poole uluvad, neile kellele vaja või jäigi läbi sõrmede vaatama? Või lihtsalt lahmib ilustamiseks?

[isonts]

... Ma soovitaks sellised venelased, kellel isegi eesti keelt ei kõlba selgeks õppida kindlalt ühte patta panna...Ilmselt ei tee väga suurt viga kui sinna patta panna ka suur osa nendest, kes eesti keele selgeks on õppinud. Ma tean isegi mõnda ohvitseri, kes oma rahvusele omaselt ikka metsa poole ulub...

AKF isonts paneb natuke puusse - mina kirjutasin nendest, kes tahavad keelt selgeks saada, kuid mingil põhjusel on see olnud raskendatud.
Kuid edasi torkides - kas akf tegi ettekande sellistest mitte-eestlastest ohvitseridest, kes metsa poole uluvad, neile kellele vaja või jäigi läbi sõrmede vaatama? Või lihtsalt lahmib ilustamiseks?

Metsavase lugu juba meelest läinud?

[Saturn]

... Ma soovitaks sellised venelased, kellel isegi eesti keelt ei kõlba selgeks õppida kindlalt ühte patta panna...Ilmselt ei tee väga suurt viga kui sinna patta panna ka suur osa nendest, kes eesti keele selgeks on õppinud. Ma tean isegi mõnda ohvitseri, kes oma rahvusele omaselt ikka metsa poole ulub...

...mina kirjutasin nendest, kes tahavad keelt selgeks saada, kuid mingil põhjusel on see olnud raskendatud.

Täiesti nõus akf mart2-ga. Enda kogemuse põhjal ka ei paneks ühte patta. Koos minuga teenis aega(2010/11) Narvast pärit poiss, kes ei mõistnud sõnagi eesti keelt. Jaos aitasime teda nii palju kui oskasime, igatahes ajateenistuse lõpuks oli tal keel üsna suus, sai täitsa räägitud ja peale ajateenistust sai eestikeelsele kohale TTÜ-sse ja lõpetas insenerina. Koos käinud ka vähemalt kahel RÕK-il.
Samal ajal oli ka teisi venekeelseid, kes 11 kuud vastasid ainult " ma ei saa aru". Et jah, ma ei lööks kõike ühe puuga.
Loodetavasti eestikeelsele haridusele üleminek koolides vähendab ka keeleoskuse probleeme, aga see vast natuke tuleviku teema.

[Kirs]

Nii on, ühe puuga nad kõik ei ole tõesti. Endal samuti kogemus 94/95, Tartust vene poiss, narid olid kõrvuti, igal õhtul vend ise pinnis mind, et mis see tähendab ja mis too tähendab...aega ju oli, aasta lõpuks vend julges täitsa ilusti eesti keelt juba rääkida. Ütleks, et ikka päris sõbraks saime. Samas teine...no vatt mis vatt. See hoopis vältis kõike. Molutaski nurgas oma aasta nii ära.

[mart2]

... Metsavase lugu juba meelest läinud?

Akf isont kirjutas minu arusaamist mööda mitmuses mitte konkreetselt ühest.
Nüüd toob välja ainult Metsavase, kelle puhul on teada, et tema tegusid mõjutati mitut "kanalit" mööda.
Näiteks (mitte-ohvitseridest) salakaubavedajad ja muud Venemaal vahele võetud pätid, kes ei ulu metsa poole vaid kelle munad sahtli vahel jne.

Ja vaatame eestlasi ka - ikka rohkem kui üks...

[klemm]

1994 oli veel kiirõpe.
4 tk oli neid ne panimõm.
2 nädalat jutti istusid toimkonnas ja õppisid. Siis juba hakkasid panimõitama ja kuuga said juba kõigest aru.
Millal see täielik selginemine tuli enam ei mäleta a max poole aastaga said selgeks kindlasti.
Üks oli narvast ja kartis niiväga, et oli enne paremakäe päästiku sõrme kirvega maha löönud. A jäi vahele, et on vasakukäeline ja ikkagi ei pääsenud.
Hiljem selgus ka, et tõesti saab lasta. Lasi sõbral kuuli läbi kanni.

[A4]

"Praegu seda otsust ei ole, aga sellega tegeletakse ja kui see otsus tuleb, siis antakse teada. Hetkel me ei ole kedagi tagasi saatnud, aga me ei välista seda, et kui inimene ei ole valmis ajateenistuse läbimiseks – kas füüsiliselt, tervise pärast või keeleoskuse pärast –, me anname lisaaega selleks, et valmistuda ajateenistuse läbimiseks. Ja ta tuleb järgmisel aastal tagasi ja on paremini valmis oma kohustust riigi ees täitma," selgitas Põder.


.

https://www.err.ee/1609583455/kaitsevag ... elenoudeid

Mis siis saab, kui peale ajapikendust keeleoskus paranenud ei ole? Muidugi eestikeelsele õppele üleminek seda probleemi tulevikus leevendab.

Siit vaatab minu arvates vastu üks pisut sügavam ja keerulisem teema, kui mõningate kutsealuste kehv eesti keele oskus. Võib iseenesest täiesti aru saada Kaitseväe huvist, et Kaitseväes teenistust alustaksid vaid need kutsealused, kelle keeleoskus, füüsiline võimekus ja ilmselt ka motivatsioon oleksid võimalikult kõrged – et oleks võimalik ilma igasuguse „järeleaitamiseta“ kohe alustada täismahviga väljaõpet ning sõita seda rallit tõesti vaid nendega, kes on nii füüsiliselt kui vaimselt valmis ja motiveeritud.

Küll aga kardan, et see lahendus „anname kehva keeleoskusega, haigetele ja nõrkadele ajapikendust seni, kuna nad oma keeleoskuse/tervise/füüsilise võimekuse korda saavad“ ei hakka reaalses elus eriti hästi tööle, sest kes tegelikult ise eriti motiveeritud pole, see ei hakka ilmselt kasutama ka seda aastast ajapikendust, et oma keeleoskus või füüsiline võimekus rea peale saada – vastasel korral oleksid nad seda ise juba varakult teinud. Nii võib selline ajapikendus muutuda lihtsalt üheks mooduseks, kuidas madalama motivatsiooniga kutsealused teenistusse astumist pidevalt edasi saavad lükata, kuni saabub 28. eluaasta või riik loobub neid pidevalt taga ajamast (sest inimestele kutsete saatmine, nende täitmise tagamine ja sanktsioneerimine maksab kah pidevalt aega ja raha tegelikult). Isegi kui noor inimene võtab kätte ja reaalselt püüab selle „lisa-aasta“ jooksul oma keeleoskust või füüsilist vormi parandada, siis praktika viitab minu teada selgelt, et mida rohkem ajapikendusi inimesele anda, seda enam väheneb võimalus ta tegelikult teenistusse saada, sest aja jooksul hakkavad tekkima igasugused täiendavad „elulised arengud“, mis hakkavad paratamatult takistama inimese motivatsiooni teenistusse astuda – alustatakse ülikooliõpingutega (ajapikendus 3 aastat), leitakse tasuv töökoht, võetakse esimesed laenud, saadakse esimesed lapsed jne.

St siit võime ühel hetkel välja jõuda olukorrani, kus ajateenistusse lähevadki esmajoones selleks motiveeritud ja seetõttu ka parema füüsilise ettevalmistusega ajateenijad, aga siis ei saa me ühel hetkel enam rääkida „üldisest ajateenistuskohustusest“, vaid senisest veelgi selektiivsemast, ja ühel hetkel faktiliselt juba vabatahtlikust teenistusest. Mis iseenesest ei pruugi ka probleem olla, kui Kaitsevägi peaks olema valmis leppima senisest vähemate, kuid samas „kvaliteetsemate“ kutsealustega. Tuleb lihtsalt aru saada, mis ühe või teise valiku laiem mõju saab olema.

Ehk teisisõnu seisneb see küsimus ühel hetkel selles, et kas me eos arvestama sellega, et ajateenistusse tuleb (esmajoones selleks, et tagada selle riikliku kohustuse võimalikult võrdne rakendamine) paratamatult inimesi, kelle keeleoskus, tervis, füüsis ja motivatsioon pole võibolla parimal võimalikul tasemel, ja püüame nende probleemidega tegeleda teenistuse esimestel kuudel; või arvestamegi sellega, et ajateenijate tase on kõikuv ning sellega tuleb paratamatult arvestada (kui alternatiiviks oleks nt paremad indiviidid, kuid kokkuvõttes märksa väiksemad või vähem reservüksusi). Või siis hakkame liikuma mingi selektiivsema ja vabatahtlikuma teenistusmudeli suunas, kus veelgi karmima käega kui seni roogime välja umbkeelsed, puuduliku motivatsiooniga ja kesise füüsisega isendid – kuid saame seeläbi kvaliteetsema väe. Sellise variandi puhul tasuks minu arvates tõsiselt kaaluda n-ö Norra mudelit, kus enda arvele võtmine ja mingi esmase selektsiooni läbimine on võrdselt kohustuslik kõigile täiesealiseks saavatele poistele ja tüdrukutele, kuid teenistusse võetakse esmajoones ise selleks soovi avaldavad (ja nõutele enam-vähem vastavad) kutsealused, ja puudujäägid määratakse siis juba kohustuslikus korras nendega, kes ise väga ei taha, aga muude näitajate poolest sobivad.

Lõpetuseks – mitte, et kõiki asju peaks Soome pealt õppima, aga nende Kaitsevägi saab „kuidagimoodi“ hakkama sellega, et õpetada välja u 60-70% meeste aastakäigust, kuigi ma ei usu, et Soome noorte tervis ja füüsiline võimekus oleks kuidagi hüppeliselt parem meie omast. Meie oleme täna seal kuskil 50% kandis. Kusjuures Soome süsteem viitab viimasel ajal, et nad soovivad seda protsenti veel suurendada (mis ei saa minu arvates toimuda muul moel, kui seniseid standardeid alandades).

[Kapten Trumm]

Lõpetuseks – mitte, et kõiki asju peaks Soome pealt õppima, aga nende Kaitsevägi saab „kuidagimoodi“ hakkama sellega, et õpetada välja u 60-70% meeste aastakäigust, kuigi ma ei usu, et Soome noorte tervis ja füüsiline võimekus oleks kuidagi hüppeliselt parem meie omast. Meie oleme täna seal kuskil 50% kandis. Kusjuures Soome süsteem viitab viimasel ajal, et nad soovivad seda protsenti veel suurendada (mis ei saa minu arvates toimuda muul moel, kui seniseid standardeid alandades).
Üles

Ma ei ole jällegi veendunud selles, et Soome kogemuse ignoreerimine ja iseenda kõige targemaks pidamine on kirgas idee.
Sõduris oli üks artikkel hiljuti, kust selgus, et selle va kaitsetahtega ja -usuga on Soomes asjad palju paremini. Kui Eestis.
Lisaks on meie probleem jätkuvalt selles, et me mõtleme liigselt oma kahe brigaadi mehitamise kontekstis, jättes tähelepanu alt välja selle, et manööverüksused moodustavad armee koosseisust tegelikult vähemuse ja sõjalise väljaõppega mehi on vaja kaugelt rohkem kui kahe brigaadi koosseisus neid oleks.

Meil segaks taolist kutsealuse % tõstmist juba asjaolu, et iga lisa %-i kaitsetahe ja mott on madalavõitu ja ei saa santi sundida kui sant ei taha kõndida.
Soomlaste üldiselt kõrgem usk oma riigikaitse võimalikkusesse võib aga vabalt tulla kontekstist, kui soome kutsealuse tutvusringkonnast valdav enamus on sama saatusega, mitte aga nii, et pooled "saavad komisjonis vabastuse".

[A4]

Soome osas oleme me sel korral vist sinuga samal nõul. Ma ei ole sinna sügavuti sisse vaadanud, aga täitsa võimalik, et soomlastel on ajateenijate motivatsiooniga vähem probleeme ainuüksi põhjusel, et neil läbib teenistuse kutsealuste selge enamus, mitte patuga pooleks 50% nagu meil. Ja et seetõttu on ka motivatsioon teenistuses püsida, mitte võimendada üle oma tervisehädasid jne suurem kui meil. Ühesõnaga - peab olema mingi hea põhjus, miks Soomes täna ei räägita mitte sõela tihendamisest, vaid teenistusevotmise laiendamisest. Või siis on Soomes lihtsalt lepitud sellega, et keskmine ajateenija ei pea olema samasuguse füüsise ja motivatsiooniga nagu Scoutspataljoni kaadrisõdur.

Aga sellest “kahe brigaadi” probleemist ma küll aru ei saa. Tänane ajateenijate hulk u 3500 aastas on enamvähem piisav selleks, et uuendada 3-6 aastaga ära mõlema brigaadi reservkoosseis + tagada ajateenijad ka samas tempos uuendtavatele ja brigaadideväliatele üksustele: terve rida TVJ-i logistikaüksuseid, sojaväepolitseikompaniid, peastaabi ja diviisi staabi- ja sideüksused, mereväe laevad ja nüüd ka laevatõrjeüksused, peatselt Õhuväe keskmaaõhutorjeüksused, jagub sealt ka näpuotsaga sõjaväeluurele ja EOVJ-ile. Ja läbi selle massi saab endale jooksvalt täiendust ka see 10 000 Ussisõnade maakaitsevägi. St mina ei näe, et meil hetkel ajateenijaid oleks liiga vähe (ega ka liiga palju).

Aga kui hakata ajateenijate arvu läbi karmimate nõuete vähendama, siis tuleb küll valmis olla selleks, et reservüksusi senisest kauem nö kiirreageerimises hoida (millega kaasnevad omad probleemid).

[Rebane11]

Ajateenijate nõuded on isegi karmid. Minu poiss arvas, et käib baka ja magistri vahel ajateenistuse läbi. Oli tol ajal oma vanuseklassis Eesti paremikus mingis jõutõstmises. Ei sobinud, sest vanemate lahutamise ajal jättis kooliaasta pooleli ja ex vedas ta psühhiaatri juurde. Plekk jäi külge.

[Kriku]

Andrei Vesterineni firma jätkas uute klientidega samas vaimus ka siis, kui politsei oli ettevõttele juba kuriteokahtluse esitanud.

Vesterinen nüüd siis kohtu all.

Videosilla vahendusel ilmus ekraanile süüdistatav Andrei Vesterinen. Tema ja kaassüüdistatav Janika Butkevitšus pakkusid süüdistuse kohaselt õigusabiteenust, mille abil oli inimestel võimalik vabaneda kaitseväekohustusest. Nad lubasid klientidele, et nende tegevus on seaduslik, ja ajateenistusest kõrvale hoida soovivad isikud sõlmisid süüdistatavate ettevõtte Armylaw OÜ-ga lepingu ning maksid neile raha. Ent süüdistuse kohaselt ei olnud Andrei Vesterineni ja Janika Butkevitšuse õigusteenus mõeldud sisulise õigusvaidluse pidamiseks. See oli loodud klientide kaitseväekohustusest kõrvale hoidmiseks, mis muu hulgas sisaldas haldusorganile valeandmete esitamist. Õigusteenuse tegelikust sisust said kannatanud teada alles pärast lepingu sõlmimist ja teenuse eest tasumist. Ajateenistusest kõrvalehoidjad on kriminaalasjas nüüd kannatanutena arvel. Delfi on varem kirjutanud, et tarbijakaitsegi on käskinud Vesterinenil raha klientidele tagasi maksta. Seega on Vesterinen, Butkevitšus ja Armylaw OÜ saanud süüdistuse kelmuses, haldusorganitele valeandmete esitamises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises.

Kohtumenetlus pidi algama juba eelmisel nädalal, ent süüdistatavad olid väidetavalt haigestunud ja asi lükkus tänasesse. Täna ilmus Vesterinen istungile aga videosilla vahendusel ja istungi vältel jäi ta suisa sügavalt magama. Nii kaitseväelase kui ka juristina aastakümneid eesti keelt kasutanud Vesterinen hakkas algatuseks kõnelema üksnes vene keeles ja palus tõlki. Ta selgitas, et kui asi puudutab teda ennast, on asi tõsine ja tal on vaja seetõttu vene keeles rääkida. Tõlk oli kohe võtta ja istungiga sai edasi minna. Et enne asja sisulist arutamist on vaja läbi arutada ka võimalikud taandamised, ei jätnud Vesterinen sedagi võimalust kasutamata.

Ta andis teada, et tema hinnangul tuleks kahel põhjusel taandada prokurör Janno Reinkort. Esiteks olevat kunagi olnud kohtuasi, kus Vesterinen oli kaitsja, abiprokurör aga Reinkort. „Talle ei meeldinud minu tolleaegne kaitsetaktika,“ märkis Vesterinen, viidates sellele, et Reinkort võib olla nüüd erapoolik. Vesterinen ütles, et seetõttu ei ole ta ilmselt ka praeguses asjas saanud võimalikku mõistlikku kokkulepet arutada. Teise põhjendusega lõhkas ta üllatuspommi kõikide saalisviibijate jaoks: ta oli prokuröri kasuks „teatud vara“ kohta vormistanud testamendi. „Prokurör on nüüd minu lähedane, kuna tegin tema kasuks testamendi,“ ütles Vesterinen kohtule.

„Testamendist kuulen ma esimest korda,“ ütles Reinkort. „Et ühtepidi on saanud minust lähedane isik järsku?“ küsis ta. Ühise menetluse kohta ütles Reinkort, et üks niisugune võis olla, aga see lõppes tema mäletamist mööda oportuniteediga. Ja praeguses asjas olevat Vesterinen püüdnud kokkuleppe sõlmimist taotleda. „Tingimus oli, et teatud paragrahvide osas tuleb menetlus lõpetada. Prokuröri vaatest ei tule see kõne allagi,“ ütles Reinkort.

Kohus jättis Vesterineni taotlused rahuldamata, misjärel arutati kinniste uste taga tema terviseseisundit. Süüdistatav nimelt tahaks tervisele viidates kohtuistungitel virtuaalselt osaleda. Kohus ei näinud selleks aga vajadust.

https://www.delfi.ee/artikkel/120399380 ... testamendi

[Kapten Trumm]

Ajateenijate nõuded on isegi karmid. Minu poiss arvas, et käib baka ja magistri vahel ajateenistuse läbi. Oli tol ajal oma vanuseklassis Eesti paremikus mingis jõutõstmises. Ei sobinud, sest vanemate lahutamise ajal jättis kooliaasta pooleli ja ex vedas ta psühhiaatri juurde. Plekk jäi külge.

Tänapäeval kirjutavad perearstid väga kergekäeliselt antidepressante välja, selmet veenda noort muul viisil oma vaimu värskendama (nt sportima).
Sellest jääb samamoodi plekk külge, mis võib hiljem valusalt tagasi tulla.

Kui 18-aastasel on juba vana Xanaxit, siis mida ta 40-sena plaanib teha? Otsib sobivat nööri?

[Sander17]

Nii kaitseväelase kui ka juristina aastakümneid eesti keelt kasutanud Vesterinen hakkas algatuseks kõnelema üksnes vene keeles ja palus tõlki. Ta selgitas, et kui asi puudutab teda ennast, on asi tõsine ja tal on vaja seetõttu vene keeles rääkida. Tõlk oli kohe võtta ja istungiga sai edasi minna

Mida see tähendama peaks? Vesterinen räägib eesti keelt küllaltki hästi, kas see venekeelne suhtlus kohtuistungil oli vaja ehk salvestada ja saata kusagile, kus saadakse aru ainult vene keelest?

[Kriku]

Ei. Üldiselt, kui kellegi emakeel on mingi muu keel, siis tal on õigus nõuda tõlki olenemata sellest, kui hästi ta oskab eesti keelt. Ma olen viibinud isegi sellisel istungil, kus tõlk ei teadnud soomekeelset terminit "väärteo" kohta, kuid kohtualune noogutas, et sai eestikeelsest sõnast aru küll.