Lemet kirjutas: ↑14 Veebr, 2025 21:56
Nüüd pole selliseid kohtumisi valijatega juba oma 25 aastat näinud. Kõik loodavad ainult e-hääletusele ja rohujuuretasand on sootuks unustatud.
Üles
Ratta Jürka kooserdas veel eelviimastel valimistel õhtuti Saku viiekordsete koridore mööda hääli jahtida...
Läheb küll natuke teemast välja (sry...), aga mul on Volodõmõr Zelenskõi mitu korda kodus käinud. Et kuidas see juhtus? Aga juhtus sedasi.
Nimelt, paar aastat tagasi ühel hommikul märkasin, et üks minu merisigadest on kuidagi loid ja uimane. Kohe näha, et loomake, kes muidu oli ikka elava loomuga ringisahmerdaja, on haige. Pisinärilised üldiselt ei näita oma haigust muidu välja enne, kui asi juba päris hull on (haiglasena näiv loom võetaks looduses kiskjate poolt saagiks väljaspool järjekorda). Niisiis, pikalt jorutada polnud aega. Peaks notsu karpi panema ja loomakliinikusse minema. Või kas on ikka hea mõte haiget looma veel sedasi solgutama ja traumeerima hakata? Parem pigem arst koju kutsuda. Kiire guugeldamise tulemusena leidsingi loomakliiniku, kust kojukutseid ka tehakse. Sai siis mure lühidalt ära räägitud. Lubati arst saata. Ja jõudiski tohter kaunis ruttu, ega inimeste kiirabigi poleks palju kiiremini tulnud. Ootan siis uksel, kuniks arst trepist üles tuleb ja kui nägin...
Kahju, et mul koridoris turvakaamerat pole, päris huvitav oleks vaadata, mis nägu ma tol hetkel tegin: püha taevas, millega ma nüüd sellise au ära olen teeninud, et Ukraina president isiklikult minu juurde visiidile tuleb? Ühesõnaga, loomatohter oli Zelenskõi täpne teisik. Sama kasvu, samasuguse soengu ja habemega, takkapihta samamoodi riides ka, oliivroheline T-särk, tumedad püksid. Oi reo, kui vaid mõni naaber oleks nägema juhtunud
. Etteruttavalt võib öelda, et hiljem mehe tausta uurides tuli välja, et oligi ukrainlane, üle 10 aasta tagasi Eestisse tulnud, veterinaariat Krimmis ühes sealses kõrgkoolis õppinud. Eesti keelt rääkis aktsendita. Kraadis notsaka ära, oligi kõrge palavik. Tegi kaks süsti. Igati asjaliku mulje jättis. Tuli järgmisel päeval uuesti. Palavik oli natuke alla läinud. Veelkord antibiootikumi ja valuvaigisti süstid. Ülejärgmisel päeval palavikku enam ei olnud, aga süstid said seegi kord tehtud ja leppisime kokku, et eks vaatab nüüd, mis edasi saab. Oli lootust, et ehk paraneb, aga kui järgmisel ööl vaatama läksin, siis jah...
. Paraku. No vähemalt mina tegin omalt poolt vist kõik, mida teha oli võimalik.
Kahju, et ei taibanud koos selle mehega selfit teha. Aga ega vist keegi niikuinii ei usuks
.
