www.militaar.net

Paraku läks vastupidi, sest koolkond ilma moonata kahjuks ei tooda tulemust. Ülekaal nii STV kui praegu liugpommide näol on venelastel ja olukord lahinguväljal seda ka peegeldab.

Massive KAB attack (glide bombs). I lost count. 5-6?
Two flew above us at least.
Corridor time.
Fuck russia.

P. S. The US is not convinced by our arguments that we should be able to prevent these planes from terrorising the city with million people in it. Just saying.

Russia is striking the densest residential areas in Kharkiv with multiple precision glide bombs.

Taaniel Tina kirjutas: ↑24 Sept, 2024 16:34 ... Ega muud lahendust eui olegi, kui neid pomme lennutavad lennukid hävitada või hävitada pommid ladudes. Eks seda nüüd siis Ukraina ürita.
Samas on jäänud artiklitest mulje, et nende 3 suurema lao õhku laskmisega tehti ilutulestikku venelaste nii 3 kuu varuga. Spetsialistid võiksid seletada, kas või kui palju see venelaste potentsiaali halvab?

mart2 kirjutas: ↑24 Sept, 2024 18:15

Taaniel Tina kirjutas: ↑24 Sept, 2024 16:34 ... Ega muud lahendust eui olegi, kui neid pomme lennutavad lennukid hävitada või hävitada pommid ladudes. Eks seda nüüd siis Ukraina ürita.
Samas on jäänud artiklitest mulje, et nende 3 suurema lao õhku laskmisega tehti ilutulestikku venelaste nii 3 kuu varuga. Spetsialistid võiksid seletada, kas või kui palju see venelaste potentsiaali halvab?

Ei ole spetsialist ja tegelikke luureandmeid ei valda.
3 kuu varu sellistes ladudes võiks hakata tunda andma kuu-kahe pärast, sest igapäevased/-nädalased varud on kindlasti lennuväljadel lähemal. Antud ladusid kasutati pigem ümberlaadimise punktidena, mis seletab ka suurema koguse lahtise moona olemasolu hoiuplatsidel.

Isiklik arvamus.

Kriku kirjutas: ↑24 Sept, 2024 14:56 Huvitav on väide, et droonid hoiavad vaenlast Vuhledarist eemal - kas see on laiem kontseptuaalne muutus, et kaudtule (olgu siis loll- või täppismoonaga) asendab juhitav moon?

Tänasest droonidest ja muudest kõrgtehnoloogilistest sõjapidamisvahenditest niivõrd üle küllastunud lahinguväljal on tankid nii abitud, et neid hoitaksegi kuskil väga kaugel, pigem kaitses, liigutatakse välja ainult väga lühikeseks ajaks ja ka siis mingi väga spetsiifilise operatsiooni läbiviimiseks. Kas tankid on nüüd selline asi, mille puhul võime öelda, et see, et Eestil tanke ei ole, nagu ei olegi suur puudus?

Meil on tankid täiesti olemas, brittide ja prantslaste omad ka. Tuleme tagasi selle eelmise suve lõunasuuna vastupealetungi juurde. Väga paljud lääne analüütikud ja sõjaväelased on öelnud, et üks asi, mis seal valesti läks, oli ootuste haldamine. Ilmselgelt ukrainlastel oli vaja ka oma rahvale saata selline positiivsem sõnum, et vaadake, nüüd me suudame teha, mis tähendab, et selleks, et teha üks efektiivne soomusläbimurre, ei andnud lääs ega ka ukrainlased võib olla lõpuni endale aru, mida selle arvu ühikutega on võimalik teha. See on asja üks pool, kui me räägime eelmise aasta suvest.

Tank on endiselt üks kõige muljetavaldavamaid relvasüsteeme lahinguväljal, eriti kui ta on formatsioonis teiste tankidega. Kui sa selle jõu liikuma saad kuskil, siis on väga raske seda peatada. See mass, see inerts, mis seal taga on, on lihtsalt niivõrd võimas.

Nüüd tuleme tagasi selle juurde, mis ma rääkisin: praeguse sõja iseloom on muutunud nii staatiliseks. Kummalgi poolel ei ole praegu sellist võimu, et ta suudaks läbimurdekohta luua, kuhu kiiresti oma soomusrusikas viia. Osa sellest on tõesti see, et taevas on täis erinevaid luurevahendeid, mitte ainult droone, vaid ka satelliidid – info jookseb sisse – ehk siis väga raske on peita. Samas meil on täiesti olemas informatsioon, kuidas Pihkvas baseeruv 76. diviis suutis ennast nädal aega sedasi ära peita lahinguväljal, et keegi ei teadnud, kus nad asuvad, kasutades hääledistsipliini, valgusdistsipliini, maskeerides korralikult.

Mõelda, et droon lahendab kõik probleemid, ei ole päris õige. Endiselt, kasutades vanu sõjaväelisi trikke ja korralikku distsipliini, sul on võimalik ise ära kaduda sellel väljal.

Droonidega üks teine huvitav asi on, et kui me vaatame Facebooki, X-i, kust iganes need droonivideod läbi jooksevad, siis keegi ei räägi sellest, mitu drooni oli vaja selleks, et see üks droon sinna kohale jõuaks.

Lääne eksperdid ütlevad, et nad poleks uskunud, et Vene poole elektroonilise võitluse keerukus ja võimsus nii hea on. Nad suudavad elimineerida umbes 90 protsenti droonidest. Ehk siis see on väga väike osa, mis lõpuks jõuab sihtmärgini ja suudab mingit kahju teha. Jaa, ta võib informatsiooni sulle ära tuua, see on teine asi, kas sa saad oma kaudtuld juhtida, kas sa saad aru, kuhu vastane koguneb, mida ta teeb, kõik see tuleb sinna juurde.

Me just praegu mõtleme ka, kerime kiiresti neli-viis aastat edasi, kas need väikesed droonid tegelikult on meil päris probleem, kui me ise saame oma elektroonilise võitluse sellisele tasemele, et me oleme võimelised neid ära neutraliseerima. Kindlasti me leiame siis mingisuguse teise mooduse, kuidas seda informatsiooni saada või kuidas nad lendama panna.

Aga praegu öelda, et droonindus on väga võimsalt muutmas sõjapidamist, ma ei ole sellega veel päris nõus. See on üks vahend, mis on tulnud. Kindlasti näeme, kuhu ta tehnoloogiliselt areneb, aga samas me näeme praegu ka hästi tugevat vastumeetmete arengut.

Kriku kirjutas: ↑24 Sept, 2024 14:56 Huvitav on väide, et droonid hoiavad vaenlast Vuhledarist eemal - kas see on laiem kontseptuaalne muutus, et kaudtule (olgu siis loll- või täppismoonaga) asendab juhitav moon?

„Positsioon, mis põhineb katsel sundida Venemaa rahule, on absoluutselt fataalne viga. Sest Venemaad rahule sundida on võimatu,“ lausus Peskov ajakirjanikele, kommenteerides Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sellekohast avaldust ÜRO julgeolekunõukogu eriistungil, vahendab Interfax.

"If Russia attacks Ukrainian nuclear power plants, it will be necessary to intervene immediately", - Duda

According to him, there is a risk of attacks on Rivne or Khmelnytsky power plants.

Kriku kirjutas: ↑23 Sept, 2024 8:00 Rindelt tuleb kaartide järgi halbu uudiseid.

Novohrodivkast loodes on Venemaa kummalgi pool teed asuvad aherainemäed enda kätte saanud. Tähendab see UA Pokrovski ruumi II kaitseliini läbi murdmist?

Lähenev sügis ja ilmastikuolude halvenemine võivad Kaitsejõududele anda aega taktikaliseks pausiks.
On raske. Aga kuu lõpu ilmateatest on näha, et hakkab vihma sadama. Ja see tähendab orki suvekampaania lõppu.

Pärast rünnakuid Tveri piirkonna laskemoonaladudele hakkasid Sujani suunal asuvad üksused tundma laskemoona puudust: 122 mm, D-30 ja, te nüüd naerate, aga ka 5,45 mm laskemoona. Igal juhul hakkavad kompaniiülemad juba veidi närviliseks muutuma.
Siiani ei ole midagi ülikriitilist - BC-d on logistiliselt ümber jaotatud teistest piirkondadest pärit üksuste vahel.

Tveri piirkonna laod varustasid Kurski, Belgorodi ja Harkovi piirkonda. Usume, et need probleemid lahenevad lähiajal.

Kurski oblastis teatab Vene relvajõudude „Põhja“ väegrupp edusammudest Korenjevi rindelõigul, AFU alustab vasturünnakuid. Glushkovski rajoonis jätkab vaenlane katseid Veseloye küla blokeerimiseks.

Belgorodi oblastis Volokonovski rajooni Jekaterinovka talus ründas AFU kamikaze-droon GAZelle. Juht sai haavata. Shebekinos plahvatas droon kaubandusliku rajatise parklas. Rünnati Karabanovot Valuiski linnapiirkonnas, Konovalovot Volokonovski rajoonis, Dobropolje, Smorodino, Bezõmeno ja Novostroevka-Pervaja Graivoroni linnapiirkonnas ning Voznesenovkat Šebekino linnaosas.

Donetski oblastis Vuhledari piirkonnas on kujunenud kriisiolukord ja variante selle lahendamiseks praegu pole, vahendas portaal Unian neljapäeval sõjalise eksperdi ja Ukraina peastaabi endise kõneisiku Vladõslav Seleznjovi sõnu.

"Selle kriisi lahendamiseks täna de facto võimalusi ei ole. Esiteks on selles rindesektoris vaenlasel elavjõu ja vahendite osas totaalne eelis. Mõnel positsioonil on vaenlase ressursid meie omadest kaheksa korda suuremad," rääkis Seleznjov. "Teiseks on vaenlane juba kaguosast Vuhledari sisenenud – see on fakt. See on hall tsoon, kus praegu luusivad Vene diversiooni- ja luurerühmad ning eriüksuslased, kuid võtmetegurina mõjutab selle piirkonna lahinguvälja olukorda praegu vaenlase totaalne eelis lennunduskomponendis," ütles ta. Eksperdi sõnul on praegu Ukraina sõjaväelaste jaoks päevakorras küsimus, mis on tähtsam: ruutkilomeeter territooriumi või sõjaväelaste elu ja tervis. "Lähitulevikus näeme Ukraina kaitseväe esituses manööverdatavat kaitset," ütles Seleznjov.

"Nagu näeme, on vaenlasel veel piisavalt ressursse. Ja meil on sellega palju probleeme. Seega arvan, et mitte üksnes Vuhledari piirkonnas pole olukord kriitiline. Ma pööraks tähelepanu ka Toretskile ja Selõdovele. Ka seal on põhjust oodata olukorra halvenemist," lisas Seleznjov.