Demograafia

[Kapten Trumm]

Mis selle skandaali iva on, kui tohib küsida? Poliit-tädide mure rahvastikuregistri andmete puutumatuse pärast? Tõsiselt...? Samadelt eraelu puutumatuse pärast muretsejatelt on varsti tulemas näiteks eelnõu autonumbrite salvestamise kohta kiiruskaamerate poolt. Kus seal see puutumatuse mure on?

Mulle tundub, et skandaali iva oli tegelikult selles, et osadele tädidele esitati liiga ebamugavaid küsimusi (eriti kõiketeadvatele poliit-tädidele, kes võisid ka valimis olla), puhkes kisa, keegi andis selle meediasse ja ülejäänu on juba ärapanemine, milleks paraku, Eametsa rumalad liigutused hea võimaluse andsid.

[Walter2]

Vene ajal olid paksud raamatud inimeste tel. numbritest, aadressibüroost sai ka elukoha aadressi - keegi ei vingunud oma eraelu puutumatuse kohta.

[Kriku]

Kristina Kallas ajab täielikku jama https://www.delfi.ee/artikkel/120224054 ... aksja-raha:

Tegemist ei ole esimese juhtumiga, mis on seotud isikuandmete kasutamise, lekke või kaitsmisega. Kus asetseb probleem? Kas meil on vaja luua mingisugused lisameetmed?

Nagu elus ikka, probleem on inimestes mitte seadustes. Seadused on Eestis paigas, kuid probleem on selles, et inimesed ei täida neid seadusi ja lähevad nendest seadustest mööda. Siis tekib see ühiskondlik kahju.

Selles juhtumis on väga palju pahatahtlikku või ebaprofessionaalset käitumist olnud, mis on minu arust väga suure kahju teinud Eesti teaduse mainele, aga ka inimeste turvatundele ja usaldusele uuringute suhtes.

Me oleme seadustes kokku leppinud reeglid. Reeglid sellele, mis on teadus, kuidas teadusraha jagatakse ning kuidas teadust hinnatakse. Nendest reeglitest on mööda mindud. On ilma igasuguse hindamiseta antud raha organisatsioonile, millel ei ole teaduse tegemisega suurt midagi pistmist ja nimetatud seda teaduseks ning sellega on teaduse usaldusväärsus küsimärgi alla pandud. Ja teadlased on kannatada saanud, kuigi nemad ei ole tegelikult selles asjas osalised.

Esiteks, mitte kuskil seaduses ei ole kirjas, et sotsioloogilisi uuringuid oleks keelatud tellida muud moodi kui ETIS-e granti kaudu vms. EP saadikud ka näiteks teevad seda vahel. Teiseks, väide, et Pere SK on organisatsioon, millel ei olevat "teaduse tegemisega suurt midagi pistmist", on lihtsalt sõim. Teaduse kvaliteedi üle ei otsustata organisatsiooni vormi järgi. Kui on tahtmist siin loetletut https://peresihtkapital.ee/teadus/uuringud/ kritiseerida, tuleks seda sisuliselt teha. Kolmandaks, isegi kui Pere SK oleks mingi soolapuhujate selts, ei paneks nende tegevus mitte kuidagi teaduse usaldusväärsust küsimärgi alla. Soolapuhujate seltse on arenenud riigid täis ja on seda olnud esimesest TTR-ist saadik.

Kui katuserahadest jagatakse spordiklubidele või lasteaedadele raha katuse parandamiseks, siis ühiskondlik kahju on vaid raha jagamise läbipaistvuses. Kuid seal on ka kasu, katus saab parandatud ja lapsed saavad tegeleda spordiga. Aga kui katuserahadest jagatakse teadusuuringutele raha, kus puuduvad teaduslikud kriteeriumid ja nende tagamise mehhanism, siis seal on ühiskondliku kahju risk ülisuur.

Nüüd see toimus, kirjutati neid regionaalpoliitika tegevuste rea peale. Samal ajal anti raha inimuuringute tegemiseks ilma igasuguse teaduskvaliteedi kontrollita. See on ikkagi täiesti lubamatu!

Kui me mõtleme selle peale, mis inimuuringuid veel saaks teha ilma, et me tegelikult teaksime, milleks maksumaksja raha läheb. Selleks ongi kõik teadusrahastuse granditaotluse hindamise mehhanismid välja töötatud. Selleks, et tagada, et avaliku raha ehk maksumaksja raha eest tehakse ikka kontrollitud teadust – kvaliteetset ja kontrollitud teadust.

Haridus- ja teadusminister võiks teada, et teaduse kvaliteedi kontroll toimub uuringutulemuste avaldamisel teaduspublikatsioonina. Eetikakomisjoni otsus ei ole kvaliteedikontroll. Teaduslikus mõttes suurepärane uuring võib olla räigelt ebaeetiline ja vastupidi. Granditaotluse tagasilükkamine ei tähenda samuti, et tegu oleks ebakvaliteetse teadusega, vaid tavaliselt lihtsalt seda, et raha kõigile ei jätku. Praegu on Eesti teadus olukorras, milles välismaiseid grante on kergem hankida kui Eesti omi.

Kas probleem võib seisneda selles, et teadusraha on keeruline saada?

Ma arvan, et see on poliitiliselt kallutatud otsus olnud ja see on teadusele ülikahjulik. Teadus töötab peer review loogikaga ehk teised teadlased hindavad, kas see on teaduslikult pädev, mida see uuring teeb ja need meetodid, mida uuring rakendab, kas need on teaduslikult pädevad. Kui see uuring on teaduslikult pädev, siis antakse soovitus, et seda tasub rahastada maksumaksja raha eest.

See on otsene vale Grandi saab väga väike osa pädevatest uuringutest.

Väljastati ministri allkirjaga 250 000 eurot asutusele, kes ei ole isegi evalveeritud teadusarendusasutus.

See on ainuke pädev etteheide. Muidugi peaks Pere SK teadusasutusena tõsiselt võetavuse tagamiseks läbima hindamise ja hinnatud teadusasutuste hulgas on ka eraõiguslikke: https://etag.ee/tegevused/evalveerimine ... veerimine/

Me ei tea, kes need inimesed seal on. Kas neil on tegelikult teaduskraadid, kas neil on üldse teaduslik taust, kes neid uuringuid teevad? Kes hindavad, et need uuringud on metoodiliselt eesmärgipärased?

Usutavasti raha eraldanud ministril on see siiski teada. Võiks välja selgitada enne plärtsumist.

Poliitik ei saa öelda, et see on hea uuring, ma tellin, ma annan maksumaksja raha ilma igasuguse kontrollita sellisele asutusele. See oli ilmselgelt poliitiliselt suunatud raha jagamine ja ma leian, et see pole mitte kuidagi aktsepteeritav.

Mina pooldan poliitika teaduspõhisust ja näen siin otsest rünnakut sellele. Minu arvates on vastupidi väga hea, kui poliitik enne mingi meetme toetama hakkamist tellib vajadusel teadusuuringu ja siis otsustab.

[mart2]

Raske on mõista, miks sellisel positsioonil olev inimene läheb teadlikult maakeeli öeldes nii lihtsa kelmuse ja vale peale välja oma tööandja suhtes, kes selgesõnaliselt keelas antud lepingu sõlmimise.

Juriidiline osakond päris ikka ei saa dekaani keelata. Kohus otsustab.

Oot-oot!
Eespool oli ju kirjas pisike (?). kuid oluline nupp - sõlmis lepingu TÜ nimel! Ülikooli juriidilisel osakonnal on ikka üht-teist öelda, kui tehakse kogu ülikooli nimel. Peab olema vastav volitus selleks.
Oleks teaduskond, siis oleks ehk natuke teine tera.

Mis selle skandaali iva on, kui tohib küsida? Poliit-tädide mure rahvastikuregistri andmete puutumatuse pärast? Tõsiselt...? ...

Vahet pole, kas küsitlus oli asine või mitte (mis puutub lastetusse mingi partei eelistus valimistel? ), on olemas reeglid mida täites oleks saanud kogu jama vältida ja korrektselt vormistada.
"Õilsate eesmärkide nimel" on ajaloos ka miljoneid teise ilma saadetud ...

[Kriku]

Raske on mõista, miks sellisel positsioonil olev inimene läheb teadlikult maakeeli öeldes nii lihtsa kelmuse ja vale peale välja oma tööandja suhtes, kes selgesõnaliselt keelas antud lepingu sõlmimise.

Juriidiline osakond päris ikka ei saa dekaani keelata. Kohus otsustab.

Oot-oot!
Eespool oli ju kirjas pisike (?). kuid oluline nupp - sõlmis lepingu TÜ nimel! Ülikooli juriidilisel osakonnal on ikka üht-teist öelda, kui tehakse kogu ülikooli nimel. Peab olema vastav volitus selleks.
Oleks teaduskond, siis oleks ehk natuke teine tera.

Teaduskond on TÜ osa, mitte pmaette juriidiline isik, ja kõik teaduskonnad sõlmivad lepinguid TÜ nimel.

Kohus otsustab.

[Kriku]

EPL juhtkiri on tasakaalukas:

Selle lumepalli veerema lükkamisse on peale Pere Sihtkapitali ja Eametsa algsete eksimuste panuse andnud needki, kes küsitluse küsimuste pärast moraalsesse paanikasse sattusid. Inimese seksuaalelu ja -eelistusi puudutavad küsimused ei ole tänapäeval ju midagi enneolematut. Veidral kombel paistavad liberaalid neist isegi rohkem häiritud olevat kui konservatiivid. Ent seda teemat ju ei saagi uurida teistmoodi kui sääraseid küsimusi esitades.

Muidugi on laste saamine ja mittesaamine üksikisiku ja pere tasemel sügavalt isiklik otsus, kuid ühiskonna tasemel toimiksid paljud asjad paremini ja tulevik oleks helgem, kui sündimuskordaja oleks 1,5–1,6 asemel 2,1. Nii et seda, miks lapsi saadakse või mitte, on vaja teaduslikult uurida, aga vältides teema politiseerimist. Uurida oleks tegelikult tulnud enne Isamaa peretoetuste plaani jõustamist, mitte pärast.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120224044 ... iseerimist

Selle viimase soovituse vastu võtab aga just teadus- ja haridusminister samas lehes jõuliselt sõna

Veel samal teemal:

Tuletagem nüüd meelde eelmise aasta perehüvitiste seaduse ümber üles keerutatud tolmu. Oponendid väitsid, et raha ei aita ning tegelikult tuleks uurida erinevaid põhjuseid, miks lapse saamist edasi lükatakse või ära jäetakse. Nüüd koostati uuring, mille eesmärk oli küsida otseallikast, millised on peamised põhjused. Seda katset rünnatakse nüüd jälle nende samade varasemate kriitikute poolt.

See näitab, et tegemist ei ole ammu enam sisulise küsimusega, vaid ilmselge maailmavaatelise vastumeelsusega. Küsitluse vastaste meelest on täiesti okei küsida alaealistelt LGBT kogukonna liikmetelt nende suhete, käitumise, suhtumise ja kiusamise kohta. Lapsevanemaks olemise ja laste saamise kohta, aga ei tohi esitada ühtegi küsimust, sest see on „räige eraellu tungimine!“.

Selle asemel, et kogu rahvastiku teema suure skandaaliga kalevi alla lükata ootaksin konstruktiivsust.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120224024 ... d-uuringut

[Health]

Oeh ega see teema pole suuresti erinev sellest draamast, mis käis Ühiskonnauuringute "instituudi" ümber. Vahe on ainult selles, et seekord on ämber ikka päris korraliku suurusega ning tegeletakse mõneti teise asja kui gallupite tootmisega. Seda et kõik asjad peavad rohkem kui JOKKis olema kui ühiskondlike kitsaskohtadega tegeleda peaks nüüd uuesti vast paariks aastaks siililegi selge olema.

[Runkel]

Vahet pole, kas küsitlus oli asine või mitte (mis puutub lastetusse mingi partei eelistus valimistel? ), on olemas reeglid mida täites oleks saanud kogu jama vältida ja korrektselt vormistada.

Võimalik, et veel saab seda korrektselt vormistada. Ma vähemalt usun, et kitsalt küsimustikku, kui ta ei vasta nõuetele ja saab eetikakomiteelt tagasilükkamise, siis paranduste ja täienduste järel võiks asi jonksu saada. Kuidas aga selle protsessi algus sirgeks saada, jääb mul fantaasiast puudu. Andmekaitse menetlus ja muu. Tõepoolest, kohus otsustab.

[Smith]

"Õilsate eesmärkide nimel" on ajaloos ka miljoneid teise ilma saadetud ...

Korralik demagoogia. Kas vabatahtlikku(ei pea vastama küsimustele) küsitlust saab võrrelda inimeste mõrvamisega ?

Justkui tohutud delikaatsed isikuandmed oleks nüüd mingi kurja pankuri "karvase käe" all.

https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/isi ... e-liigitus

Tavalised isikuandmed on teave inimese ehk füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta, millega saab teda otse või kaudselt tuvastada. Tuleb arvestada, et isikuandmed on ainult füüsilisel isikul – juriidilisel isikul puudub eraelu ning seega ka isikuandmed. Tavaliste isikuandmete alla kuuluvad näiteks: nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaatorid (tunnused, mis sidevõrgus aitavad viia konkreetse isikuni), samuti füüsilised, füsioloogilised, geneetilised, vaimsed, majanduslikud, kultuurilised ja mistahes muud tuvastamist võimaldavad tunnused ja nende kombinatsioonid.

Mõned näited isikuandmetest (minu lisatud: ei ole delikaatsed!)

Nimi ja perekonnanimi
Isikukood
Kodune aadress
E-posti aadress, näiteks nimi.perenimi@domeen.ee
ID-kaardi number
Telefoninumber

[Runkel]

Vabatahtlikkusega ei kannata ka kõike õigustada. Nigeeria kirjade abipalvetele vastamine on samuti vabatahtlik.

[Kapten Trumm]

Vahet pole, kas küsitlus oli asine või mitte (mis puutub lastetusse mingi partei eelistus valimistel? ), on olemas reeglid mida täites oleks saanud kogu jama vältida ja korrektselt vormistada.
"Õilsate eesmärkide nimel" on ajaloos ka miljoneid teise ilma saadetud ...

Ma lihtsalt julgen spekuleerida, et skandaal oleks tulnud ka juriidiliselt korrektse andmekasutuse korral. Tõenäoliselt sattus küsitletavate hulka mõni poliit-tädi või sellise hea tuttav. Keegi julges torkida herilaspesa (lasteta ja pereta olesklemine kui meie riigis heakskiidetud ja propageeritud eluvorm).
Lihtsalt Eametsa lahkumist oleks nõutud moraalsetel kaalutlustel, nüüd aga kodaniku rumalus andis selleks mugava ettekäände.

Sellest ka naisministrite ja poliitikute hüsteerilised sõnavõtud. Ja mida enam taolisi koordineerimata sõnavõtte tehakse (haridusministri viimane post nt), seda enam avalikult paistab, et kellelgi hakkasid küsimused seksuaalkogemuste kohta ikka väga harja.

[Kriku]

Vabatahtlikkusega ei kannata ka kõike õigustada. Nigeeria kirjade abipalvetele vastamine on samuti vabatahtlik.

Pea nüüd ikka piiri - seal on konkreetne petukatse, mis on kuritegu.

[Runkel]

Akf Kapten Trumm, lingitud artiklis on selle juhtumi näitel riskidest juttu.
https://www.err.ee/1609062242/hannes-na ... urvalisuse

[Kapten Trumm]

See jutt on kõva ülepingutamine (poliitiliselt ilmselt tellitud), kus avalikud andmed ja delikaatsed isikuandmed on segi nagu pudru ja kapsad.

Ometi sai Pere Sihtkapital sai algatatud uuringus Tartu Ülikooli nime kasutades3 kätte lastetute, aga ka lasterikaste naiste nimed, isikukoodid, telefoninumbrid ja meiliaadressid.Kombineerituna ankeedina, milles küsiti muuhulgas seda, mitu elukaaslast on uuringu osalisel olnud, milline on tema meeleolu viimasel ajal või seda, miks tal ikka veel lapsi pole ning keda ta valimistel eelistaks, võimaldab see luua inimesest täieliku (intiimse) profiili.

Nimed ja isikukoodid ei ole delikaatsed andmed. Delikaatsed on siin telefoninumbrid ja meiliaadressid ning tegelikult ka laste arv (seda autor ei nimeta).

Edasi on muidugi küsimus, et kuidas uuritavaga saab ühendust võtta, kui kontaktandmeid uurijal polegi. Sellega aga autor oma pead liigselt ei vaeva, vajalik on uuringu stigmatiseerimine. Ma näen ainsat võimalust ilma neid isikuandmeid saamata teha mingi tänavaküsitlus. Aga tänavaküsitlust ei saa teha põhjalikult ja inimesed kipuvad kaootiliselt vastama.

Ja mis see meeste mittekaasamine siia puutub? Lapse saamine on ikkagi enamasti naise otsus.

[Runkel]

Ei, küsimus on andmete välja petmises.

(Kas meestelt küsida lastetuse kohta? Asjatundjad teavad paremini.)