www.militaar.net

vaoinas kirjutas:

kalleb kirjutas:
Eks teooriaid ole igasuguseid

Teooriaid on iga õnnetuse ja juhtumi puhul igasuguseid.
Harilikult mõtlev inimene nende igasuguste teooriatega kaasa ei lähe.


Praegu oleme akf postituste kaudu teada saanud järgnevat.

Ilmselt oli siiski rünnak, sest:
- raadiotehniliselt on võimalik rünnata
- elektromagnetimpulsiga on võimalik rünnata
- biorelvad eksisteerivad
- ilmarelv väidetavalt eksisteerivat
- palju muud eksisteerib
- mis tegelikult toimus olevat kõik salastatud


See, et erinevad vahendid ja võimalused põhimõtteliselt eksisteerivad,
ei tähenda et nad on mingi sündmusega seotud.

Teinekord võib mõtlemise väljalülitamine anda hämmastavaid tulemusi , soovitan proovida

Ja lgp akf väited on kõik pädevad ning tagantjärgi on väga raske seda öelda kuidas oli või kuidas mitte

Muidugi kui oled kõva käsi kaugvaatluses siis võid proovida minna ajas tagasi ja ise sündmuseid jälgida

https://www.youtube.com/watch?v=eITqxafwo2A

kalleb, ära solgi teemat

Mis lint mõnedel likvidaatoritel vasaku tasku peal on?

Hämmastav on see, et need vennad, kes läksid jaama sisse veekraane keerama, on siiani elus. Hakka või uskuma, et venelaste kaitseülikonnad ikkagi toimisid.

krizz kirjutas:Mis lint mõnedel likvidaatoritel vasaku tasku peal on?

Kas mitte "dosimeeter"?

Roamless kirjutas:Aga kui veel mõttetult vinguda, siis reaktorit kustutasid Mi-8 (kuna Leedul on need olemas), kuid tegelikult olid Mi-26 (tõe huvides midagi sarnast arvutigraafikaga ka ühes stseenis oli).

Alla kukkus Mi-8 ja kustutasid Mi-26. Seega osaliselt õige. Segi on raske ajada kuna üks on teisest palju suurem ja hoopis teise kujuga. (Meile öeldi, et see oli meie brigaadi ehk siis 11 дщб kopter, aga kindlalt ei tea, kuna ei tea täpselt kuidas see väeosade alluvus oli. Ausammas neile väeosasse igaljuhul pandi. Muidu kasutati netis olevate mälestuste järgi antud objektil kõiki koptereid mida tollal laiemalt saada oli (ja mis meilgi olid) ehk siis: Mi-8 ,"lendavaid lehmi" Mi-26 ja isegi "krokusid" Mi-24).

https://www.youtube.com/watch?v=v2CbeAOj8f4
Mi-26 ja Mi-8 ikka vahet teen, aga õigus, mäletan Vene enda dokkakaadritest, et põhilind oli suur jurakas Mi-26, kuid selgub, et ka Mi-8 t töristas seal piisavalt ringi.

Lisaks oli ilmseid faktivigu, näiteks raudteesillal tuumajaama põlemist vaadanud ja korraliku kiirutuselaksu saanud inimesed ei ole tänaseks kõik surnud.

See isik, kes oli toona vastutav, kui pauk käis - oli veel 2000ndate alguses täiesti elus - intervjuu oli tehtud mingis Venemaa koloonias, kus isik trellide taga istus. Mingis dokfilmis oli see intervjuu sees.

Kapten Trumm kirjutas: See isik, kes oli toona vastutav, kui pauk käis - oli veel 2000ndate alguses täiesti elus - intervjuu oli tehtud mingis Venemaa koloonias, kus isik trellide taga istus. Mingis dokfilmis oli see intervjuu sees.

Tšernobõli „paugu“ eest anti 1987. aastal kohtu alla ning mõisteti süüdi 6 seltsimeest: AEJ direktor, peainsener ja peainseneri asetäitja (need seltsimehed olid ka seriaalis kohtu all), samuti 4. reaktori ülem, 4. reaktori vahetuse vanem ning üks inspektor riiklikust komiteest, mille ülesandeks oli teostada järelevalvet AEJ-de turvalisuse asjus (neid seriaalis ei olnud). Kõik said vanglakaristused vahemikus 2 kuni 10 aastat. 1990. aastate alguseks olid kõik oma karistused ära kandnud või vabastatud ennetähtaegselt tervisehädade või amnestia tõttu (mõned isegi naasesid tööle AEJ-desse), mistõttu 2000. aastate algul sai koloonias istuda vaid keegi, kes oli vahepeal toime pannud mingeid uusi süütegusid.

A4 kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas: See isik, kes oli toona vastutav, kui pauk käis - oli veel 2000ndate alguses täiesti elus - intervjuu oli tehtud mingis Venemaa koloonias, kus isik trellide taga istus. Mingis dokfilmis oli see intervjuu sees.

Tšernobõli „paugu“ eest anti 1987. aastal kohtu alla ning mõisteti süüdi 6 seltsimeest: AEJ direktor, peainsener ja peainseneri asetäitja (need seltsimehed olid ka seriaalis kohtu all), samuti 4. reaktori ülem, 4. reaktori vahetuse vanem ning üks inspektor riiklikust komiteest, mille ülesandeks oli teostada järelevalvet AEJ-de turvalisuse asjus (neid seriaalis ei olnud). Kõik said vanglakaristused vahemikus 2 kuni 10 aastat. 1990. aastate alguseks olid kõik oma karistused ära kandnud või vabastatud ennetähtaegselt tervisehädade või amnestia tõttu (mõned isegi naasesid tööle AEJ-desse), mistõttu 2000. aastate algul sai koloonias istuda vaid keegi, kes oli vahepeal toime pannud mingeid uusi süütegusid.

OK, never mind, ma lihtsalt tulistasin mälu järgi - aga fakt oli, et ka plahvatuse hetkel "majas" olnud isikute hulgas oli piisavalt neid, kes jäid ellu sealses radiatsioonipõrgus - ehk siis väljaõpe ja kaitsemeetmed ruulisid.

Plahvatuse järel said surmavaid doose (enamik suri hiljem haiglates) ikka need, kes ei teadnud mida teevad, näiteks Pripjati tuletõrjujad, kes üritasid veega kustutada hõõguvat grafiiti (vesi muutus seal momentaalselt radioaktiivseks auruks) ja viibisid pikka aega tohutu kiirgustasemega kohas, kus inimene isegi pliist "soomusega" võis viibida ainult sekundeid.

NSVL aegsed ehitusnormid nägid ette tuumajaamade personalile I klassi varjendite ehitamise ja otse jaamas asjatavad inimesed elasid sellises kogu oma "tuuri" aja ja enamik neist on tänaseni elus. Ka eestlasi elas sellises.

Ja kõigile kellele on arusaamatu, siis tuletan meelde, et see oli primaarkontuuri veeauru plahvatus, mitte nö "tuumaplahvatus", ehk ahelreaktsioon... aga pauk käis ikkagi kõva ja lammutas kogu krempli laiali...

Hydrazine kirjutas:Ja kõigile kellele on arusaamatu, siis tuletan meelde, et see oli primaarkontuuri veeauru plahvatus, mitte nö "tuumaplahvatus", ehk ahelreaktsioon... aga pauk käis ikkagi kõva ja lammutas kogu krempli laiali...

See oli vist siiski natuke enamat, kui vaid primaarkontuuri veeauru plahvatus.

Ma olen näinud, kuida sellesama tüübi reaktori korpust toodetakse ja see primaakontuuri veearu plahvatus ei oleks reaktori korpust laiali löönud mitte kunagi.

Aga ma kuulan afk huviga kuidas siis asi oli. Jahutuse temperatuur tõusis järsult ja aurusurve viskas reaktorikaane minema kuna ei pidanud rõhule vastu, see on see mida mina olen kuulnud.

Kapten Trumm kirjutas:

A4 kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas: See isik, kes oli toona vastutav, kui pauk käis - oli veel 2000ndate alguses täiesti elus - intervjuu oli tehtud mingis Venemaa koloonias, kus isik trellide taga istus. Mingis dokfilmis oli see intervjuu sees.

Tšernobõli „paugu“ eest anti 1987. aastal kohtu alla ning mõisteti süüdi 6 seltsimeest: AEJ direktor, peainsener ja peainseneri asetäitja (need seltsimehed olid ka seriaalis kohtu all), samuti 4. reaktori ülem, 4. reaktori vahetuse vanem ning üks inspektor riiklikust komiteest, mille ülesandeks oli teostada järelevalvet AEJ-de turvalisuse asjus (neid seriaalis ei olnud). Kõik said vanglakaristused vahemikus 2 kuni 10 aastat. 1990. aastate alguseks olid kõik oma karistused ära kandnud või vabastatud ennetähtaegselt tervisehädade või amnestia tõttu (mõned isegi naasesid tööle AEJ-desse), mistõttu 2000. aastate algul sai koloonias istuda vaid keegi, kes oli vahepeal toime pannud mingeid uusi süütegusid.

OK, never mind, ma lihtsalt tulistasin mälu järgi - aga fakt oli, et ka plahvatuse hetkel "majas" olnud isikute hulgas oli piisavalt neid, kes jäid ellu sealses radiatsioonipõrgus - ehk siis väljaõpe ja kaitsemeetmed ruulisid.

Plahvatuse järel said surmavaid doose (enamik suri hiljem haiglates) ikka need, kes ei teadnud mida teevad, näiteks Pripjati tuletõrjujad, kes üritasid veega kustutada hõõguvat grafiiti (vesi muutus seal momentaalselt radioaktiivseks auruks) ja viibisid pikka aega tohutu kiirgustasemega kohas, kus inimene isegi pliist "soomusega" võis viibida ainult sekundeid.

NSVL aegsed ehitusnormid nägid ette tuumajaamade personalile I klassi varjendite ehitamise ja otse jaamas asjatavad inimesed elasid sellises kogu oma "tuuri" aja ja enamik neist on tänaseni elus. Ka eestlasi elas sellises.

Ma ei saa ikka hästi aru, kuidas need tuumavarjendid ja „kaitsemeetmed“ asjasse puutuvad, eriti kui vaadata neid sündmusi, mis järgnesid katastroofi esimestele tundidele, st periood, kust pärinevad praktiliselt kõik surmava doosi saanud ja loetud päevade-nädalate jooksul hinge heitnud inimesed.

Esiteks, varjendid olid esmajoones mõeldud imperialistide tuumarünnaku üleelamiseks, mitte aga AEJ-is endas toimuva katastroofi puhuks. Viimase tõenäosust ei uskunud eriti keegi, sh ka veel mitmeid tunde pärast katastroofi. Ja seda ka põhjusega, sest tollal polnud laiemalt teada mõned RBMK-tüüpi reaktoritega seotud riskid ning õigetel tingimustel käideldes on RBMK-d tegelikult suhteliselt ohutud riistapuud.

Teiseks, tuumavarjendid olid kindlasti head ja kasulikud asjad, ainult et nendes kükitades pole võimalik aru saada, mis väljas tegelikult toimub ega organiseerida, juhtida ja viia läbi katastroofi likvideerimist. Jätame korraks kõrvale need õnnetud tuletõrjujad ja vaatame, millega katastroofi järgsetel tundidel tegelesid AEJ-i enda töötajad ja milliseks kujunes nende saatus: https://en.wikipedia.org/wiki/Individua ... l_disaster . Siit nähtub, et mitte keegi ei pugenud kuskile punkrisse varjule, vaid erinevad inimesed hakkasid hoone sees ja väljas ringi siblima, et üldse aru saada, mis oli juhtunud. Kuigi laekus mitmeid raporteid, et reaktor on plahvatanud ning reaktorituum avatud, siis mõnda aega keelduti selliseid teateid uskumast ning saadeti aina uusi inimesi oma silmaga asja kaema, või saadeti inimesi avama jahutusvee kraane lootuses, et niimoodi õnnestub (terveks peetud) reaktorituuma endiselt jahutada. Mingite kaitsemeetmete kasutamisest juttu pole.

Tuletõrjujate kohta võib tõesti öelda, et nad ei teadnud, mida nad teevad. Seda põhjusel, et keegi neile ei öelnud (ja/või ei osanud öelda), et tegemist pole mitte päris tavalise tulekahjuga. Katsed lahtist reaktorituuma veega kustutada oli tõepoolest mõttetu. Küll aga oli mõte ja kasu sellel, et kustutada terveks jäänud, 3. reaktori hoone katusel mitmes kohas hõõguva grafiidi poolt tekitatud tulekahjud, mis halvimal juhul oleksid võinud esile kutsuda veel järgmise katastroofi. Aga iseenesest oleksid ka need kustutustööd võinud olemata olla, kui hoonete katuseid poleks vastupidiselt nõuetele olnud kaetud süttimisohtliku bituumeniga.

Ühesõnaga – varjendite kasutamisest, läbimõeldud plaanidest ja kaitsemeetmetest oli asi katastroofi-järgsetel tundidel ikka üsna kaugel.

Põlev reaktorigrafiit on õudne asi:
Väljavõte vastavast googeldamisest (kirjeldatakse selle grafiidi utiliseerimisest):

it is unpractical to burn bulk graphite in a conventional furnace;
(ii) burning gives rise to release of radioactive gases and particulates, which are dominated
by 14C, 36C1 and residual 3H; and
(iii) residual ashes, in which other isotopes such as 60Co will be concentrated, remains to be
disposed of by other methods, although clearly a large volume reduction ensues

Tavamõistus ütleb et kui saast ära põletada siis saab sellest lahti. Tuumajäätmete "põletamiseks" on vaja aga tokamakki või siis musta auku

A4 kirjutas:Tuletõrjujate kohta võib tõesti öelda, et nad ei teadnud, mida nad teevad. Seda põhjusel, et keegi neile ei öelnud (ja/või ei osanud öelda), et tegemist pole mitte päris tavalise tulekahjuga.

Ilmselt võis olla tegu mingis osas ka sõjaväestatud tuletõrjega (filmis kiivritel viisnurgad paistsid), kes läks sinna kuhu vaja ja tegi mida kästakse ning käskijate kompetents oli nagu ta oli (e. seda ei olnud).