www.militaar.net

Ma arvan, et kaur3 protesteeris rohkem WWII aegse arusaama vastu justkui eksisteeriks kuskilt rahulikud tagalapiirkonnad, kus kirurgid saavad rahulikult ka ilma sõjaliste teadmisteta oma skalpelle kõlistada. Eesti tänase relvajõudude ülesehitusega ei hakkagi siin mingit rinnet olema, "rinne" on heal juhul tee ääres võsas. On lihtsalt segamini omad ja vastase üksused üle terve riigi, kes kaootiliselt omavahel taplevad, sh üritavad üksteise nõrku kohti (seljatagust) purustada.

Väliharjutustel on muide üsna tavaline, et vastase mingi väiksem vastase üksus satub pataljoni tagala-alale (kus asub ka meditsiinivärk) ja kõigil relvakandevõimelistel tuleb asuda oma paiknemist kaitsma. Samuti on üsna tõenäoline see, et vastase luure avastab aeg-ajalt selle ala ja tellib sinna mingit sorti tuld. Samuti võivad sinna tekkida mingid relvadega 5. kolonni esindajad jne jne. Võib-olla kuskil Pärnu haiglas õnnestubki esimesed nädal aega, aga lahinguüksuste arstid on ilma sõjaliste oskusteta vähekõlbulik kaup - saavad hukka ja hukutavad ka oma alluvad...

Kpt Trumm, tänud seletamast. Just seda ma mõtlesingi.

hillart kirjutas siin samas teemas 17.06.2010.

NB! Ärge unustage, et med. teenistus, med.evakuatsioon jne., jne. pole mitte VAID kitsalt silmaklappidega meditsiiniline käsitöö (millena meditsiiniteenistust enamasti mõistetakse), vaid see on organisatsioon, planeerimine ja pidev protsessi juhtimine. Ja sõjaväelises süsteemis saab seda teha vaid sõjaväelane (ei piisa mitte sellest, kui ollakse kangesti kõrgeklassiline ja kõrgesti haritud erialaspetsialist), kes on vastavaks tegevuseks (sõjaväeline juhtimine) võimeline.
Ja ka pataljoni tasemel eeldab selle süsteemi toimimine reaalselt toimivat planeerimist. Seni on see olnud just selliselt, "linnukese" pärast, mõtlemata et see ka toimima peaks. Nägemata selle taga reaalseid inimesi, surmasid, kannatusi, reaalseid eesti sõdureid. Ja ega pole vaja olnudki, sest seda komponenti pole seni ühelgi juhtimise tasemel läbi mängida püütud.
Ainuke kontingent, kellele tuleb au anda ja kellest ma tegelikult ka erialases liinis lugu pean, on - missiooniüksuste mehed. Ja just mehed, kes vähemalt korra juba väljas käinud on. Need võtavad asja tõsiselt ja vastava suhtumine ning väljaõppel omaksvõetu on õnneks leidnud hea väljundi ka missidel. Nagu öö ja päev, kui võrrelda nende poisikestega, kes esimest korda välja lähevad. Kõige hullem variant on olnud, kui kogu rühma isikkoosseis on peaaegu 100% esmakordsed ja seda on olnud ka värskelt Sõjakooli lõpetanud rühmaülem (koos oma vastavate arusaamadega meditsiiniteenistusest). Kahjuks pole selliste allüksustega ka koha peal kõige paremini läinud ja ... Nii see tuleb, see kogemus. Läbi higi ja vere. Kahjuks aga ei taheta neid kogemusi, milliseid seal kaugel maal saadakse (vaatamata suuresuulistele kõnedele, kus väidetakse meid seal just kogemusi saamas olevat) kodumaal kuulda võtta.

Me elame siin A4 suu läbi aga Camp Bastioni rutiinis (kus arstid on kenasti valvatud ja kuhu komandeeritakse ROK'i haridusega kirurge ja mille koordinaatide peale ei ole mujahideenide Gradide pataljonid veel kogupauku teinud), kuhu evakueeritakse mehed lahingupaikadest ja kust saadetakse raskemini haavatud edasi Inglismaale. hillarti suu läbi on meie missioonimehed aru saanud, et nad peavad kamraadid elus hoidma kuni nendeni laskub kopter läbi tolmu ja edasi nad usaldavad hästi turvatud campe ja laatsarete emamaal. Learning curve tehti kiirelt läbi. Kes kuhu evakueerib meie kamraadid Narva mnt'l toimunud viivituslahingust? PERH'i, mis asub seitsme maa ja mere taga turvalises paigas? Esialgu Unimogiga, mis segamatult vurab mööda kõrvalteid Tallinna suunas? Õhuväe Robinsoniga? ... või Coast Guardi laevaga? Nagu Delfi kirjutas, siis me eestlased oleme siin paranoilised ning kujutame endale asju ette

Soh, hillart, mis sa arvad siis sellest kui med tudengid läbiksid ainult SBK kogu ajateenistuse asemel? Oleks selline variant mõistlik?

Paraku senised väljaütlemised ei anna mul küll alust arvata, et mees asjast miskit aimu omab

Sellega on kõik nii mõnegi Sakala-Juhkentali ühistöö kohta kõik öeldud. Aamen Järsku kasutati mõnd põllumajandusliku haridusega eksperti?

Kurb on see, et Eestis saab tihti sellistest võhiklikest hüüatustest poliitika, mis määrab tulevikus tuhandete saatusi. Loomulikult kaasatakse seejuures sobivaid asjatundjaid - kes karjääri vms ootuses kõigele alla kirjutama nõus on. Pärast saab viidata, et "laiapõhjaline komisjon koostöös KV-ga otsustas....".

Kes vastu hakkab või sellist soovmõtlemist lõhkuda tahab, selleks puhuks on peagi varnast võtta uus ja progressiivne tähtajaliste teenistuslepingute süsteem, mis pikemas perspektiivis viib asja jagavate ja arvamust välja ütlevate inimeste asendamisega kuulekate karjäärirottidega, kes küll asjast suurt ei tea, aga see eest kiidavad iga lolluse heaks.

Kokkuvõtvalt kujuneb sedasi "ülalt alla" põhimõttel juhtimiskultuur, kus igal ülemal on oma karjääri huvides kasulik hoida võimalikult tasaseid alluvaid, kes teeks nurinata kaasa iga lolluse. Lõppkokkuvõttes tekib riigikaitse, mis meenutab praakristi kesklinnas - ilus ja läikiv, kus esimese telliskivi tabamuse peale pudeneb algosadeks.

Aru saamiseks A4 aetavast jamast sel teemal pole vaja olla mingi teeneline rindekirurg. Suvalisel rühma, kompanii, grupi vms taseme "tuli vaba"-tüüpi õppusel on tükk tegemist tagamaks enda paiknemise julgeolekut ei tea kuskohast välja ilmuvate "vastaste" vastu. Pimedas nad ilmuvad välja 50 meetri kaugusel ja tihti pääsevad ka laagrisse sisse. Kiirusega 500 meetrit tunnis liikudes liigub pimedas ikka nii, et ei praksu ükski oks.

Kui me reaalse elu üle mõtleme, siis mis pagana jõud paneb noort ja (vähemalt oma arust) perspektiivikat kirurgi tampima sõjakoolis (stipp on seal mingi 7000 kopikatega+kasarmukoht) vähemalt aasta (kuigi siin on küllalt väljaütlemisi, et ei, ei, ikka 3 aastat vähemalt).

Patriotismipuhang? Vist mitte.
Teenimisvõimalus? Kindlasti mitte. Perspektiiv saada arst-nooremleitnandina natuke üle keskmise palga? Perspektiiv elatada end sõjakooli stipist? Perspektiiv saada RÕK-il 2 kuud aastas lipniku "palka", mis on 2 korda väiksem tema tsiviilpalgast?
Riiklik sund? Kindlasti saab tuule tiibadesse ärasahkerdamine (nad ise ju arstid)
Militaristlik kihk? Minu kogemuse põhjal on enamik üliõpilasi vähe boheemiasse kalduvad padutsivilistid.

Igal juhul mahub nende punktide alla väga väike % meditsiinitudengitest.

Pealegi olukorras, kus meil on vähemusajateenistus, on üpris kahtlase perspektiiviga idee korraldada teatud sihtgrupile (kelle erialaõpe on suvaliselst baka õppest 2 korda nagunii pikem) - tahaks näha, millisel kaitse/sotsiaalministril on nii suured ....... sellisele asjale alla kirjutamiseks...

Ehk jõuame tupikusse. Arstidele mingi üldise ajateenistuskohustuse kohaldamine ei ole jätkusuutlik plaan.

Tõenäoliselt on lahenduseks ikkagi reserv(all)ohvitserid. Kuid seda mitte A4 soovmõtlemise skeemi kohaselt (meditsiinirühmas nagunii pauku ei tehta) lihtsalt ametikohti jagades. Kui see seltskond nii tähtis on, siis tuleb lähtuda jesuiitlikust loogikast "eesmärk pühitseb abinõu", leida võimalus maksta reservis oleku ajal nt 50% tema ametipalgale lisaks, et ta käiks 2 kuud aastast metsas ja tegevteenistuses veel rohkem.

Igal juhul ei ole jätkusuutlikud ideed:
-lootmine olemasoleva "motivatsiooni" või sunni peale (või seletamatu patriotismikihu tekkele (või muu "võluvits").
-lihtsalt kastide joonistamine ja soodustuste tegemine olematu sõjalise võimekuse vastu (A4 jutt, tänane ametlik poliitika), kuigi reservi idee on minuarust õige.

Ma arvan, et reaalsus on täna see, et meditsiinitudengite panek "kastidesse" tähendab reaalses sõjas seda, et suur osa neist ei ilmugi teenistusse - meil on kombeks selliseid kohustusi panna ju inimesele ütlemata ja tagaselja.

Sama probleem tekib ka muude kitsa ala spetsialistidega nagu nt insenerid. Meil lihtsalt hetkel valitseb jaanalinnu arusaam elust (probleemi ilmnemisel ignoreeri seda).

Viimases Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi ajakirjas "Curare" on viimasel lehel artikkel arsti(tudengi)test ja KV-st. Ajakirja andmetel on "arstitudengite ja KV-teenistuse" küsimusega teaduskonna poole pöördunud eelmine kaitseminister, samuti on dekaaniga sellel teemal vestelnud KV peaarst. Niisiis lisatakse valikainete arvelt 4. kursuse programmi 3 AP mahus uus õppeaine sõja- ja katastroofimeditsiin (ehkki mõnevõrra kandis sellise aine sisu edasi ka erakorraline meditsiin rõhuga EM korraldusele, natuke ka kuulitraumadest). Praktiline osa toimub sealjuures KVÜÕ-s. Artiklis väidetakse, et ajateenistuse osas tehakse ainuke erand meessoost meedikutele, kes võivad läbida tavapärase ajateenistuse asemel nimetatud õppeaine koos kahel suvel toimuva ühekuulise koolitusega (kokku siis kaks kuud). Ülikooli lõpetanud saavad lipniku auastme. Sealjuures järgmise nelja aasta jooksul on kohustulik osaleda reservõpekogunemistel ja veel viie aasta jooksul olles aktiivses reservis veel kuni kolme nädala pikkust reservkogunemist. Naistele on kohustulik ainult see 3 AP õppeaine.

Mõni aasta tagasi tegi üks hakkaja noor mees Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi juhtorganitele ettepaneku teha avaldus meie riigijuhtidele, et arstitudengid ei peaks ajateenistust läbima. Nimetatud ettepanek sai homeerilise naeru ja arvukate vastuste osaliseks nii ajateenistuse läbinud meeste kui daamide poolt. Ehk et alati leidub nö ilusaid poisse, kelle meelest ajateenistus või üleüldse KV-teenistus on ajaraisk.

Kui selle uue korraga suudetakse aktiivsesse teenistusse kaasata rohkem arste, kui varasemalt ning nö arstitudengitest üle jäävad kohad täidetakse teiste meestega ajateenistuses, kes muidu sinna mingil põhjusel ei pääseks, siis võib-olla polegi tegemist väga halva mõttega. Leian vaid, et ühtlasi tuleks ka varasemalt ajateenistuse läbinud mehi kohelda võrdselt 2 kuud + 3 AP läbinud noorte lipnikega või vähemalt innustama neid osalema täiendreservkoolituses, präänikuks lipnikuauaste, kui see varasemast ajateenistusest puudub.

Mida kesisemad on võitlevate sõdurite võimalused saada kiiret transporti ja operatiivset meditsiinilist abi "kõrgemalt", seda paremad oskused ja rohkem kraami peab olema "allpool". Samas on see koormav ning heast tahtest hoolimata hakkavad mehed suhteliselt lihtsate haavade kätte surema -mis omakorda mõjub jahutavalt võitlusmoraalile...

Kusjuures arvan ise, et probleem polegi praegu tsiviilhaiglate vastutöötamises eesmärgiga elimineerida konkurenti, vaid hoopis kaitsevaldkonna sees ruulivas tölpluses, karjärismis (kus uue koha ja pagunite nimel lastakse sisu allavett ja kiidetakse heaks ükskõik mida, mis karjääri edendaks) ja actionikultuses (vajame ainult tõsist jalaväge). Lisapowerit annab kindlasti ka missioonidel nähtu kitsarinnaline tõlgendamine - haavatud jne on justkui "kellegi teise" mure.

Kapten Trumm kirjutas:Lisapowerit annab kindlasti ka missioonidel nähtu kitsarinnaline tõlgendamine - haavatud jne on justkui "kellegi teise" mure.

No milline missioonil käinud mees sulle SELLIST juttu rääkis? Ma kardan, et mehed kes PASI varjus joostes oma haavatuid kaaslasi varitsusalast seljas välja on kandnud nii küll ei räägi..

Pean silmas selle tõlgendamist kodumaal nende poolt, kes haavatuid pole tarinud.

Sest mingil põhjusel "lessons learned" ei taha kuidagi "tavapublikuni" jõuda. Kuigi me sõdime juba 10 aastat sealkandis.

Kui ma võtan riiulist jalaväerühma või -kompanii lahingutegevusest kõneleva ametliku õpiku, siis seal ei räägi küll keegi poole sõnaga kohalike elanike "hearts and minds" teemal, kuidas vältida IED-sid ning keegi ei rõhuta meditsiini absoluutset tähtsust moraali tugevdamisel.

Või olen ma midagi maha maganud?

hillart kirjutas:
Meditsiiniteenistusest veel olemasolev jõuab selle 6 aastaga, kui esimene tulem arstiteaduskonnast ilmavalgust näeb, jäägitult kaduda. Selleks ajaks ei tarvitse seda teenistust enam isegi mitte koosseisutabelites olemas olla. Seda enam, et tegelikkuses on tegu reservile suunatud tegevusega, et täita SA ametikohti.

P.S.
Mõned huvitavad tähelepanekud siiski sellest artiklist.
"Seega on meestel võimalik valida tavapärase ajateenistuse või sõja- ja katastroofimeditsiini kursuse vahel."
Need on ju omavahel võrreldamatud kategooriad, rääkimata nende vahele võrdusmärgi panemisest. ?! Üks ei asenda sugugi teist, ja vastupidi.

Minu meelest tuleks neid mehi, kes KV-s käinud ja vahepeal ülikoolis arstiks õppinud kasutada nö kiire reservkaadri moodustamiseks. Saabus minulegi reservkordusõppuste kutse, ametikoht see, millega ajateenistuses tegelesin, pluss autojuht. Kust see autojuht välja kaevati, ei tea, ilmselt ARKist, sest B-kat load tegin peale teenistust. Aga meditsiinist polnud kutses sõnagi. No minu meelest tuleks kõikide kõrgkoolilõpetajate andmed personaliosakonnas üle vaadata ja määrata võimalusel uus sõjaajaametikoht, mitte näiteks inseneri suppi keetma saata. Helistasin siis staapi ja küsisin. Vastus oli selline, et pean siis KV-le teada andma et olen arst. Küsisin, kuidas seda teha? Mida ma peaksin tegema selleks, kas kuskile kirjutama või...? Vastati, et suulisest teadaandest piisab. Ma ei osanud muud ütelda, et ma nüüd ju ütlesingi Teile seda just suuliselt. Telefonis vastati ahahh, õige küll. Lubati kompaniimeedikuks määrata, mis iseenesest sobib küll, kuigi ega see õe ametikoht tegelikult pole? Igatahes loodan, et kordusõppustel suudetakse ka mulle midagi asjalikku profileerida ehk koolitada reservmeedikuks. Teiste foorumiliikmete postituste põhjal selles aga väga optimistlik ei julge olla.

PS. Seda enam kerkib küsimus, kuidas varasemalt ajateenistuse läbinud meeste rakendamisega jääb.