www.militaar.net

Muideks, igal ministril on vastuvõtuajad, kui tunned, et midagi kaotada pole, siis tasub kasutada.

Kaitseminister räägib uuest 10a arengukavast:
http://www.postimees.ee/578340/mart-laa ... ljakutset/

Võtsin vabaduse kommenteerida. Kuigi üldjoontes õige, on palju loosungeid ja hüüdlauseid, mis hoolikal uurimisel õiged pole.

1
Bürokraatia vähendamine
Paljusid kaitseväe tegevusi dubleerivad praegu samade ülesannetega kaitseministeerium või kaitseressursside ameti osakonnad. Paljus kattuvad sellised toetavad funktsioonid nagu varustushangete läbiviimine, ehituse planeerimine, avalike ja välissuhete korraldamine ning infotehnoloogia haldamine.

Hangete teemade all on jutuks olnud, et ega ikka ei kattu küll. Ehk siis kindlasti saab ühendada, aga arvata, et kamina hangete osakond ja logistikakeskus ning väeliigid ühte ja sama asja teevad pole kahjuks õige.

Kaitseministeerium on tänavu vähendanud ministeeriumis ametikohti ligi 15 protsendi võrra ning vähendanud välisesindatust 20 protsenti. Edasiliikumiseks peame leidma võimalusi funktsioone ühendada, et vabastada kaitsevägi võimalikult suurel määral sõjalise kaitsega mitte seotud ülesannetest. Ohvitser, kes on aastaid õppinud sõjakoolis seda, kuidas läbi viia sõjalisi operatsioone, ei pea ka rahuajal tegelema saabaste hankimise, kasarmu projekti koostamise või soomustransportööri remontimisega. Selliste asjadega peavad tegelema ühte kompetentsikeskusesse koondatud eksperdid, kes küsivad ohvitseridelt nõu vaid selle kohta, milliste omadustega saabast, automaati või soomukit tal sõjapidamiseks tarvis.

1. kahtlen, kas valdavalt tsiviilsektoritest palgatud kamina hankeosakond ikka jagab seda sõjaväe asja piisavalt. Kasarmu projekti lähteülesande peab koostama justnimelt selle asja lõppkasutaja, mitte suvaline infraosakonna ametnik. Tulemuseks võivad olla teenistuseks vähesobivad asjad.
2. kui mõeldakse täisteenust erastruktuuridelt, siis sellel on oma hind
3. last, but not least, see palgateemas kirjutatud mastaabiefekti tarvitamine......mitte sõnagi

Seeläbi saavad ka ohvitserid keskenduda sellele, mida neile sõjakoolides on õpetatud ehk sõjalisele väljaõppele ja lahinguplaanide koostamisele. Ka meist palju suuremates riikides on sellised toetavad tegevused koondatud ühte kohta kokku ning aastal 2011 võiks see olla nii ka Eesti-suuruses väikeriigis.

Igas riigis tegelevad ohvitserid ka sõjaväe tagalaküsimustega, nt Pentagonis on väga palju ohvitsere tööl. Tsivilistidel lihtsalt puudub selleks vajalik teadmine.

Ka ei ole mõistlik, et relvastuse ja varustuse hankeid viivad läbi nii ministeeriumi kui kaitseväe eri struktuurid: see on ebaefektiivne, dubleeriv ja jätkusuutmatu. Ning nagu kaitseministeeriumi ja kaitseväe siseaudiitorid on paraku tuvastanud, lõppeb see kõik kokkuvõttes vildakate riigihangete ja seaduserikkumistega. Hankimisega peavad tegelema asjatundjad ühes kohas, nii nagu ka infotehnoloogiline arendus ja tugi peavad olema korraldatud ühtselt. Selliseid näiteid võib tuua veel teisigi.

Tegelikkuses eksisteerib üsna lihtne tööjaotus, mida on kiitnud ka riigikontroll - KV logistikakeskus hangib igapäevaelulisi asju ja Kamin strateegilisi, arengut puudutavaid asju. Kogu manna hankimist kaminast on proovitud ja sellest on loobutud.

Olgu siinkohal kinnitatud, et eelnev ei tähenda mingil juhul kaitseministeeriumi ja kaitseväe peastaabi ühendamist või peastaabi kaotamist. Sellist poliitikat ma ei toeta, see poleks mõistlik. Küll on vajalik nende tihedam koostöö, millele võiks kaasa aidata ka peaministri välja pakutud ministeeriumi kolimine peastaabi vahetusse lähedusse.

Jälle asendustegevused, kõrval- ja ümbertsammud, mujal on kombeks saanud sellised joint-staabid. Kaua seda koera saba raiutakse? Ülaltoodud muudatuseta on ka kaunis lootusetu suuremaid reforme teha. Lisaks vastuolus järgmise asjaga.

2
Kaitseväe staapide arvu vähendamine

Kaitseväes on praegu 26 staapi, koos Kaitseliiduga on staape kokku 42. 2011. aasta aprilli seisuga töötab kaitseväe staapides ligi 600 kaadrikaitseväelast ja üle 200 tsiviilisikust ametniku.

Kokku töötab staapides üle 800 inimese, kusjuures iga staabis töötava isiku kohta on kaitseväes vaid kolm allüksustes teenivat kaadrikaitseväelast, kes õpetavad vahetult välja ajateenijaid ja kaitseliitlasi, osalevad välismissioonidel, mehitavad mereväe laevu või Ämari lennubaasi ja õhuväe radariposte. Reservarmee puhul on see näitaja rahu ajal osalt põhjendatud, kuna kaitseväe suurus kasvab mobilisatsiooni korral mitu korda. Sellegipoolest tuleb kindlustada, et kokkuhoid algaks administratiivfunktsioonidest, mitte kaitseväe reaalsest võitlusvõimest.

Vaatamata staapides juba praegu töötavale tohutule arvule inimestele on kõik meie 42 staapi alamehitatud ning administreerimisega ülekoormatud. Suur osa administreerimiskoormusest tuleb ebaefektiivsest juhtimisstruktuurist ja staapide endi suurest arvust. On arusaadav, et mõnel määral tuleneb bürokraatide suur hulk kaitseväe eripärast, kuid nii suure erinevuse taustal peame endalt ausalt küsima, kas me pole mitte sooritamas administratiivset enesetappu.

Olukorra parandamiseks tuleks kaaluda laiemaid struktuurilisi muudatusi, et vähendada staabiohvitseride osakaalu ning muuta rahuaegne juhtimisstruktuur sarnaseks sõjaaja juhtimisstruktuuriga. Arengukava koostajailt ootan konkreetseid ettepanekuid staapide arvu ja kaitseväe administratiivkoormuse vähendamiseks. Muidu saab meie kaitseväest suure peaga äbarik, mida keha ei suuda enam üleval hoida.

Heakskiidumõmin, v.a see peastaapide teema.

3
Müüride lammutamine ministeriaalsete vürstiriikide vahel

Juba ammu on kõigile selge, et väikeriigil pole otstarbekas pidada üleval mitut laevastikku, lennuväge, riigisadamat või mereseirekeskust. Nende võimete arendamine tuleb korraldada riigilaiuselt. Tahame pakkuda kodanikele võimalikult head teenust, mitte tugevdada ministeriaalseid vürstiriike. Merehädas laevnik, meditsiiniabi vajav saarlane või korda tagav politseinik soovivad riigilt lendavat helikopterit, neile pole oluline, millise ministri haldusalasse see kopter kuulub.

Praegu neis valdkondades toimuv dubleerimine või isegi mitmekordne dubleerimine kulutab ebamõistlikult maksumaksja raha ning vähendab kaitseväe ja tsiviilasutuste suutlikkust pakkuda kodanikele kvaliteetset teenust.

Oma sadam on praegu nii politsei- ja piirivalveametil, kaitseväel kui veeteede ametil, kuigi laevastike suurust arvestades oleks võimalik neid teenindada ka ühest kohast. Kuigi merel toimuva jälgimine on vajalik nii veeteede ametile, politsei- ja piirivalveametile kui kaitseväele, ei pea seetõttu Tallinnas tegutsema kolm mereseirekeskust, mis igaüks on ööpäev ringi mehitatud. Helikoptereid vajavad nii politsei- ja piirivalveamet kui kaitsevägi, kuid seetõttu ei pea Eesti arendama kaht teineteisest lahutatud süsteemi, vaid kasutama riigi raha ühiselt.

Aamen.

4
Aktiivsem koostöö erasektoriga

Amortiseerunud või puudulikult arendatud kinnisvara on juba praegu parajaks veskikiviks kaitseväe kaelas. Just seetõttu oleme koostanud plaani, kuidas Tallinnas kitsastes tingimustes paiknevad väeosad kolida uude ja nüüdisaegsesse, linna lähistel asuvasse Jägala linnakusse. Kui kõik läheb hästi, saame juba järgmisel aastal seal ehitusega alustada.

Küll aga tuleb tõsiselt läbi mõelda, kuidas rahastada Jägala linnaku ehitamist nii, et see valmiks kiiresti ja kaitse-eelarvet võimalikult vähe koormates.

Seni on kaitseministeerium kõiki suuremaid ehitusprojekte rahastanud otse riigi eelarvest, mis kümneid miljoneid eurosid maksva Jägala linnaku puhul tähendaks kas igasuguse muu ehitustegevuse peatumist pikkadeks aastateks või siis linnaku ehitamise venimist terve aastakümne peale. Paraku ei kannata Tallinna lagunevates kasarmutes elavad ajateenijad enam veel ühte kümnendit oodata.

Seetõttu tulebki meil kaitseväe uute linnakute ja ladude rajamiseks leida põhimõtteliselt uus rahastamisskeem paljudes teistes riikides end tõestanud avaliku ja erasektori koostööprojektide näol.

See tähendab piltlikult, et linnaku ehitamiseks teeb algse rahalise investeeringu erasektor, mille eest maksab riik hiljem igal aastal suhteliselt väikseid rendimakseid. See võimaldab ajateenijatel uude linnakusse kolida lühikese ajaga ning vabastab samal ajal kaitse-eelarve relvastuse ja varustuse hankimiseks.

Kindlasti on oluline arendada koostööd ka kaitse alal tegutsevate ettevõtjatega. See võimaldaks ühelt poolt toetada Eesti ettevõtluse arengut, saades samal ajal meie oludele sobivat toodangut, mille tootmis- ja remondibaas asub Eestis.

Loomulikult pole need neli ainukesed väljakutsed, mis meie riigikaitsel ees seisavad. Tõstan neid nelja esile peamiselt seetõttu, et neist on lihtsalt vähem räägitud, kuid samas peitub just neis oluline pidur nüüdisaegse kaitseväe väljaarendamisele. Kui soovime anda Eestile rahu ja kindlust, peame suutma vastata 21. sajandist vastu vaatavatele väljakutsetele. Vastasel korral pole me ise oma saatuse peremehed, vaid sõltume teiste tahtmistest.

On olemas ju AS Riigi Kinnisvara ja edukad näited praktikast (nt Viru vangla). Ma oleks ettevaatlik sel teemal.

Kokkuvõtvalt: hinne 3+. Täielikult on kõrvale jäetud lähima 5a probleem nr 1 ehk palgad. Koos sellega ka teatud fundamentaalsed ümberkorraldused nagu see laialipuistatud majanduslikult ja administratiivselt õigustamatu tegevus üle Eesti, reservohvitseride väljaõppe tuntav tõhustamine (et poleks vaja pidada udustaape selleks, et hoida palgal armee ülalhoidmiseks vajalik arv kaadrit jne). Aga õiges suunas liikumine.

Et nüüd asi kole negatiivne ei saaks, siis nelja suurima väljakutse osas ei räägita enam tankide ostmisest. Seega arusaamade areng on tohutu (vt viimased postid teemas "Tankid EKV-le"). Heakskiidumõmin, huvitav, kas minister luges foorumit?

Selle saate(http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1650431) valguses ei saa kahjuks enam Eesti asjaajamisest midagi aru. Mitu korda on vaja maha istuda ja asju arutada ja analüüsida?
Kõigpealt õhutõrje, ei siis ikka tankid, ei ei ikka õhutõrje ja viimati jälle, et õhutõrje käib ülejõu hetkel(Laari sõnad ühes eelnevas intervjuus) ja ikka soomus ja nüüd siis on jälle vaja ikkagi maha istuda ja arutada. Minu küsimus ongi siis, et kas jääbki surnud ring?

Keskmaa ÕT (ilmselt NASAMSi kujul oma kiirelt kasvava laskekaugusega, kui vaadata AMRAAMi arengut) on Eestis kindlasti strateegiliselt tähtis asset. Lennuvägi oleks ka (kallim, keerulisem, kuid kaugelt suuremate võimaluste ja tegevuskaugusega). Selles mõttes, et loob eelduse ülejäänud sõjaplaani käikuminekule - ei lase vastasel rikkuda õhust mobiliseerimist (nt ladude lihtsa hävitamisega) ning üksuste liikumist vajalikku kohta (sh ka soomusbrigaad). Seda mõistagi eeldusel, et meil ÕT hakkab olema ka pidevas lahingvalves, mitte ei seisa kuskil angaaris kokku pakituna.

Tankid (vähemalt nn kadreeritud kujul) ei ole strateegilise tähtsusega, pigem operatiivreserv. S*** ventikasse viskamist ei takista. Kes hakkab rääkima sellest, kuidas tankid hakkavad kuskil kitsaskohas peatama tanke - ei tea manööversõja põhimõttest midagi.

Minuarust polegi siin midagi võrrelda. Tähtsus täitsa võrreldamatu.

Omaette väljakutse saab muidugi olema selle NASAMSi lahingvalve korraldus, väljakujunenud tõekspidamiste kohaselt suudab nuppu vajutada vähemalt kaadri seersant. Mina arvan, et sellega saab kõrgema laubaga ajateenijast reamees ka hakkama.

Kusjuures igasugu raketimajandusega on nii, et suure osa maksab radarisüsteem. Giraffed on meil olemas, varsti on ka kolm kaugmaaradarit, tänapäeval osatakse neid asju integreerida, vaja on juurde juhtimiskeskusi, raketiseadmeid, sidet ja rakette. Ning väljaõpet. Vahest on see rahaline asi müstifitseeritud?

Ma loodan, et esimene prioriteet on ikkagi poliitilise riik-riigilt tehinguga saadavad ehk kingitavad tankid ja jalaväe lahingumasinad, olemasoleva varustuse "pooling ja sharing" pidi ju NATO tulevik olema?! Ainuke probleem on selles, et mitte ükski NATO riik ei ole meile neid pakkunud kuna NATOsse mittekuuluv Soome on nn. Leopardide poliitilisel järelturul jälle puhta töö teinud.

Muidu on selline reegel, et mitte suured ei söö väikesi, vaid kiired söövad aeglasi.

Kes pole märganud, siis Delfis on järjekordselt võimalus küsimusi esitada! Loodetavasti teeb see portaal seekord oma tööd väheke kvaliteetsemalt ja igasugune bläku-bläku jama ministrini ei jõua.

Saaks lingi?

Mul hakkab viimasel ajal selline mulje kujunema, et Laar vaid vastamisega tegelebki, aga miks ta siis selle Vahtre veel palkas!?

Vastused siis siin: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 3&l=fplead

Arvan, et täienevad veel jooksvalt, nii et tasub veel vahel silma peale visata.

Mulle jäi selline asi silma:
--
Kas selle 2% juures on tendents selles suunas, et relvastus Eestis oleks hajutatud...suunas- igasse talusse relv....või on tendents relvastuse tsentraliseeritud ladustamiseks?
Kaitseliit on relvastuse hajutamise programmiga juba alustanud, see edeneb hästi.
--
Huvitav, mida selle all mõeldakse. Väga tahaks loota, et midagi muud kui AK4 ning relvakapi andmine.

Kaitseliit on relvastuse hajutamise programmiga juba alustanud, see edeneb hästi.

See ju päris positiivne nähtus.
Missugune karm kogemus võimalikule sissetungijale taolisest just-kui pisiasjast toimuma saab, näeme Iraagis, Liibüas jne. Seal ju kah Gadaffi j.t. tegelesid relvastuse hajutamisega. Ja veel! Kui lihtne seda iseenesest teha on. Lihtsalt relvaladude uksed lahti teha ja korra huigata ning ongi hajutatud. Ja ei miskit lootust agressoril mingeid nimekirju leida v.m.s. Aga iga nurga tagant antakse tuld, mis kole. On siis KL sellisest hindamatust kogemusest õppust võtnud?

P.S.
Ärge leili minge! Ma lihtsalt, selliselt, unise hommiku mitmekeskiseks muutmiseks.

Lihtsalt Alutaguse ja Tallinna malevad avab relvaladude uksed? :O