www.militaar.net

väike võrdlus. viiekümnendate lõpus, siis kui autod olid eriti tiivulised, maksis usas kõigi kellade ja viledega uhke masin mõni tuhat dollarit.
umbes nelikümmend aastat hiljem vast nii kolmekümne tuhande kanti.
ja tänapäeval ...
sama trendi järgi oleks eelpool mainitud 2054 ilmselt igati soliidse auto hind juba vähemalt palju sadu tuhandeid kui mitte juba veelgi rohkem.
seega võib selle kolmekümneaastase elutsükli lõpuotsas mainitud triljon tunduda üsna peenrahana.

Ilus tabel, kuid nagu diesel ütleb, inflatsiooniga pole arvestatud.

Roamless kirjutas:Ilus tabel, kuid nagu diesel ütleb, inflatsiooniga pole arvestatud.

Tõsi, aga sõltumata inflatsioonist on probleem päris suur. F-16 tootmishind on hetkel ka circa $50-60M ning seal on lennikut ja keerukus kõvasti rohkem kui A-mudelis.
F-35 on $120M+ (ilma R&D kuludeta). Hetkel isegi oluliselt rohkem:



Lockheed Martini helesinine unistus on see

An F-35A purchased in 2018 and delivered in 2020 will be $85 million, which is the equivalent of $75 million in today’s dollars.

See aga samuti ei arvesta pretsedendituid arenduskulusid. Ja ei väsi kordamast selliseid fakte:

The program’s attempts to save money now by reducing test points and deferring crucial combat capabilities will result in costly retrofits and fixes later down the line, creating a future unaffordable bow wave that, based on F-22 experience, will add at least an additional $67 billion in acquisition costs

Ehk ennem 2020 aastat toodetud ligi 400 hävitaja takkajärgi parandamine/täiendamine testprogrammi lõppedes, läheb maksma 67 miljardit, Rohkem kui kogu F-22 programm kokku koos 187 lennuiga ja kõigi arenduskuludega. Seda siis peale sellise unit-cost'i maksmist per-lennuk. See kusjuures ei ole mitte mingi õela konkurendi jutt, vaid Pentagon'i enda järelvalveasutuse oma selle aasta märtsist!

Toredad nõuded, toredad lepingud ... võimalik vaid avalikus sektoris

Ameeriklased käisid Vietnami ajal selles ämbris korra ära, kus üritati kergete ja odavate vene MiG-idega võidelda tont teab mitu korda kallimate elektroonikat ja tehnoloogiat täis tuubitud F-4'dega. Kilid leidsid selle elektroonika vastu (eks venelased aitasid kah) kiiresti rohtu sellega, et lennati madalal ja meelitati vastast lähimaa lahingusse. Tulemuseks oli üks kehvamaid kill-loss suhteid USAF jaoks.

Kui USAF oleks NSVL vastu (kellel oli neid MiG-e mitte 60-100 vaid tuhandeid) taoliste kaotuste suhtega võidelnud, siis poleks võit nii kindel olnud midagi.

Vietnami sõja üks tulem oli F-16 loomine, mis oli tegelikult MiG-21 kontseptsioon natuke kaasaegsemas ja paremas teostuses, suhteliselt odav ja lihtne lennuk, loodud tegevuseks peamiselt päeva ajal lähikontaktis vastasega nii õhus kui maamärkide vastu. Esialgsel F-16-l olid õhk-õhk relvastuses üksnes kahur ja lähimaaraketid.

On tähelepandav, et igasugu odavkontseptsioonid ei meeldi relvatööstusele (annavad vähe raha) ja ühe põhjusena on tehnika eksponentsiaalse kallinemise taga relvatööstuse lobi, mille liimile lähevad tehnoloogilistest vidinatest sõja võitu lootvad kaitseministeeriumid (pole probleem ainult USA-s). Tegelt aga määrab sõja võidu enamvähem sama low tech jalaväelane ja kõik need kallid vidinad on lihtsalt toetuseks. USA-s oli taolise suuna tuntuim ajaja kaitseminister Rumsfeldt (meenutage fantaasiaid, kuidas Iraak pidi demokratiseeritama "shock and awe" täppirelvade ja peotäie eriüksustega.

Mis see F-35 viimane pardasoftiskoor ongi, viimati oli ca 8 miljonit rida koodi, no proovi kuidas tahad aga tõenäosus, et seal mõni viga on sees aina kasvab iga koodireaga. Üle mõistuse keeruliseks on nad selle asja ajanud ikka.

Kapten Trumm kirjutas:On tähelepandav, et igasugu odavkontseptsioonid ei meeldi relvatööstusele (annavad vähe raha) ja ühe põhjusena on tehnika eksponentsiaalse kallinemise taga relvatööstuse lobi, mille liimile lähevad tehnoloogilistest vidinatest sõja võitu lootvad kaitseministeeriumid (pole probleem ainult USA-s). Tegelt aga määrab sõja võidu enamvähem sama low tech jalaväelane ja kõik need kallid vidinad on lihtsalt toetuseks. USA-s oli taolise suuna tuntuim ajaja kaitseminister Rumsfeldt (meenutage fantaasiaid, kuidas Iraak pidi demokratiseeritama "shock and awe" täppirelvade ja peotäie eriüksustega.

+10

Natuke OT aga Sama asi on ka näiteks meie toredate rauteritega (soovitan läbi lugeda 2 järge ka):
http://defense-and-freedom.blogspot.com ... art-1.html

Kõigil uutel rauteritel on peal torn suure automaatkahuriga (ja meeskonnaga), samas kannavad täisvarustuses tihti ainult 6-7 meest. See võimaldab neile paigutada (müük + hooldus!) kõikvõimalikele sihtimissüsteeeme, termokaameraid torn stabiliseerimise vahended jms. Masin läheb oluliselt keerukamaks ja kallimaks.

Tulles nüüd tagasi IFV esialgse konseptsioonini tunduks tõesti mõistlikum pigem mingi Namer-i stiilis masin, mis suudab reaalselt kanda ühte jagu (12 meest) ning omab tankiga võrreldavat soomust, ehk kannatab eest ka 120mm tabamust. Neid on vaja osta hooldada ja põllule vedada 2x vähem. Automaatkahurite jaoks võib orgunnida sõltumatu masina, mida läheb samuti vaja tunduvalt vähem.

Hydrazine kirjutas:Mis see F-35 viimane pardasoftiskoor ongi, viimati oli ca 8 miljonit rida koodi, no proovi kuidas tahad aga tõenäosus, et seal mõni viga on sees aina kasvab iga koodireaga. Üle mõistuse keeruliseks on nad selle asja ajanud ikka.

Antud projektil on ka väga karmid modulaarsuse reeglid ühik- ning integratsioonitestide nõuded tavaliselt. See tarkvara ei ole ainult 1 monoliitne blokk, mistõttu 90% tekkivaid vigu peaks ikkagi olema lokaalse mõjuga, kergemini tuvastatavad ja kergemini parandatavad (vastasel juhul pole üldse võimalik nii keerulist softi kirjutada). See muidugi ei tähenda et vigu ei teki lihtsalt pigem tasub sellest projektist mõelda, kui 20-est 100K koodireaga süsteemist, mis omavahel suhtlevad (omamoodi peavalu ja probleemiallikas jälle), mitte ühest 8-miljoni reaga programmist.

Samas tõesti, vaadates antud projekti keerukust ja koodi mahtu saab isegi väga hea koodi korral avioonika/tarkvara põhjalik uuendamine olema väga ajamahukas ja kallis. Kindlasti hullem kui näiteks F-16'el, rääkigu Locheed mida tahes. Ehita oma soft nii modulaarne kui tahes, varem või hiljem tuleb nõudeid, mis eeldavad muudatusi üle kogu koodibaasi, ning kui seda koodi on lihtsalt nii palju siis isegi ideaalse testidega kaetuvuse korral saab see olema väga ajakulukas muuta. Ka Block 4 (esimene reaalne lahingvõimekus tõsiseltvõetavate ohtude vastu) võtab nii kaua aega justnimelt softi tõttu.

Jänkidel on ka oma eksimused, F4 oli lendav telliskivi. F14 hilisemad modifikatsioonid eriti radari ja datalingi osas olid nii hoolduskulukad. Vot F16 on neil suht hästi välja kukkunud, koos MLU programmi ja relvastusega. Ja F-15 ka, eriti E mudel. Head masinad.

Hydrazine kirjutas:Jänkidel on ka oma eksimused, F4 oli lendav telliskivi. F14 hilisemad modifikatsioonid eriti radari ja datalingi osas olid nii hoolduskulukad. Vot F16 on neil suht hästi välja kukkunud, koos MLU programmi ja relvastusega. Ja F-15 ka, eriti E mudel. Head masinad.

Antud masina kontekstis ei saa ka unustada F-111-et, millest üritati esialgu teha all-in-one lennukit nii US Air Force kui ka Navy'le.

Üks meetilk tõrvapotti siis kah- mitmel venekeelsel foorumil on lugeda olnud, et Iisraeli piloodid, kes peagi relvastusse jõudva masinaga tutvumas on käinud, olla väga positiivse mulje saanud ning iseloomustavad F-35 väga positiivselt. Kusjuures pole tegu mitte kroonukiituste tsiteerimisega, vaid vene juurtega õhujõududes teenivate persoonide väidetega. Sõnaseadmise põhjal otsustades erinevate inimestega.

Noh, USA-s olid ka katsed teha F-15-st tekilennukit - põhiliselt küll Pentagoni ametnike fantaasias, sest asjaga tegelemisel selgus, et taoline, kitsa rattavahega, raske ja ebapiisava tiivamehhaanikaga lennuk tähendab surmariski kõigile - suure maandumiskiiruse, kipakusega maandumisel jne. Kui võrrelda F-15 F-4, F-14 ja F-18ga, siis spetsiaalsetel tekilennukitel on massiivne, laiali paigutatud telik (mille muutmine tähendab uue lennuki loomist) ja tohutu tiivamehhaanika, näiteks F-18 tagatiib on maandumisel avatud kogu tiiva ulatuses

Üks kõvemaid kangelasi oli McNamara, kes Kennedy ajal sai kaitseministriks - nimelt arvas too, et mis oli hea Fordi autotööstuses, on samamoodi hea ka lennunduses. Need F-111 ja muud unifitseerimismaaniad just tollest ajastust tekkisid. Näide oli ju ees - F-4ga õnnestus hästi. Paraku on aga tekilennukit maismaale panna märksa lihtsam kui vastupidi.

Niipalju kui ma ajaloost mäletan, siis McNamara keeras ikka paraja segaduse kokku.

Mulle näiteks tundub F-35 tekilennukina (mitte VSTOL variandis) samasuguse rumalusena nagu F-16 tekilennuk. Vaadake lennuki pilti.
Võib-olla see 8 miljonit rida softi suudab teha selle aparaadi ohutumaks, vastasel juhul saame veel 2050 ka näha, kuidas mingi F-18 hilisem mudel endiselt lendab.
Vähemalt püstistardiga mudel pidi küll suuresti startima ja maanduma nende softiridade arvelt, sest taoliste sisenditega masin oleks tavalise hüdromehhaanilise juhtimisega pea juhitamatu.

Soomlased nt hindavad maanteekasutusel (Soome ÕV õppuste rutiinne osa) kõrgelt Horneti neidsamu "tekiomadusi" - st head püsivust ja käsitsetavust madalatel kiirusel (oluline just metsavaheteedel) ning stabiilset telikut. See ongi Horneti eelis, et temaga kannatab madalatel kiirustel teha asju, mida konkurendid enam ei tee. Nt F-18 on lubatud maksimaalne kohtumisnurk 52 kraadi (peale mida elektroonika segab vahele), siis F16 on sama näitaja 25. Taoline suur kohtumisnurk näitab lihsalt lennuki head käsitsetavust väikesel kiirusel (sama teema, kuidas need Su-27d neid "kobrasi" teevad (tõsi, selle kobra tegemiseks tuleb üks teatud lüliti off asendisse ikkagi panna).

Cobraga on küll nii, et pead varusüsteemid välja lükkama enne, sest elektroonika ei lase muidu sind sellist jama korraldama.
Ja Cobra manöövri autor, Pugatšov vist oli tema nimi, ütles korra, et kui Vene lennutiim teeb lähedas formatsioonis SU-27'netega ära Group-Rolli. Siis tema paneb kiivri tarmakile ja lahkub. Aga tegid siiski ära, kas sõnade autor seda palju hinge võttis, ei tea, aga eks see oli ammu ka juba.

Hydrazine kirjutas:Cobraga on küll nii, et pead varusüsteemid välja lükkama enne, sest elektroonika ei lase muidu sind sellist jama korraldama.
Ja Cobra manöövri autor, Pugatšov vist oli tema nimi, ütles korra, et kui Vene lennutiim teeb lähedas formatsioonis SU-27'netega ära Group-Rolli. Siis tema paneb kiivri tarmakile ja lahkub. Aga tegid siiski ära, kas sõnade autor seda palju hinge võttis, ei tea, aga eks see oli ammu ka juba.

Tarmakile? Jüri jaoks lati peale?