www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

Lisandub tõsiasi, et 20 aasta pärast (NLAW shelf life) on see relvasüsteem kasutu ja tuleb kas taastada (vahetada lõhekepa, rakettmootor ja ilmselt ka termopatarei kuigi ma täpselt ei tea, kuidas NLAW-s elekter lahendatud on) või välja vahendada. Leo 2 on ka 20 aasta pärast Leo 2

Leo 2 on 20 aasta pärast üks moraalselt ja füüsiliselt vananenud tank, mis aegub niipea, kui idanaaber mõne uue platvormi tootmisse laseb (mis juhtub varem või hiljem). 20 a pärast on seal vaja teha suuremaid kapitaalseid remonte/uuendusi (mis võib esialgse Leo 2 platvormi moderniseerimisvaru, eelkõige massi tõttu - osutuda juba võimatuks) või leppida asjaoluga, et see napp üleolek, mis oleks T-80/T-72 vastu täna, on haihtunud (muide, sama probleem on ka idanaabri tankidel - moderniseerida pole kuskile enam).

Lisaks on läbi ajaloo juba korduvalt tõestatud, et tanki hävitamiseks loodud relvastust on kordades odavam luua ja uuendada kui tanke uuendada kaitseks nende vastu. Sestap oli minevikus ja oli ka täna olukord, kus tank on TT relvadega endiselt hävitatav.

1. 12 tuh NLAW-d tuleb kusagil ladustada

See on vaid 20 merekonteinerit. Iga VÕKi ja KL maleva lattu 1 konteiner.

Lisaks: ma endiselt kahtlen, kas suhteliselt väike tankiüksus on see hõbekuul armee vastu, kes loob sulle erilise vaevata soomuse osas 1:20 jõuvahekorra peasuunal ja kelle armee on piltlikult öeldes üle ujutatud vahenditest soomustehnika hävitamiseks (VF armees on tegelikult ATGM võimekus jao tasemel, kus tasemel meil on?) kui ka suurüksuste ründamiseks (N. armee peamine ülesanne külmas sõjas) (sh suure vahemaa tagant). Paigutada suured vahendid pisikesele territooriumile on täpselt sellise mugava vastase loomine, mida neile vaja on. On vaid vaja see üksus paigale fikseerida (kasutades puistemiine, varustuse läbilõikamist, sildade hävitamist jne), tassida oma ülekaalukas ja pika käega tulejõud kohale ning metoodiliselt see maatasa teha. Arvestades tema ümber oleva "palja tilliga" territoriaalkaitse nõrkust, saab seda suhteliselt lihtne teha olema. Nõrkus väljendub kasvõi selles, et maakaitse ei suuda tõsisemat tankikiilu (nt brigaadi ümber haaramiseks) peatada ega end kaitsta õhust tuleva jama vastu. Keti tugevus sõltub nõrgimast lülist.

Keskmiselt väljendub meie kvalitatiivne allajäämine mitte tankides, vaid selles, et BMP-2/BMD-2 põhine jagu (mis on sealse motolaskurvägede peamine löögijõud) suudab meid tulega mõjutada 2000+ meetri kauguselt, meie jagu suudab vastast tulega mõjutada pehmete märkide vastu max 600 m kauguselt ja soomuse vastu max 300 m kauguselt. Muidugi saab seda taktikaga tasa lülitada, kuid mitte alati (kuidas seda nt Sinimägedes tänapäeval teha?). Soomukeid kõigile osta ei jõua, kuid nagu rehkendamine näitab, kaasaskantavad ATGM-id on täiesti jõukohased. Kumb siis ikka on kvalitatiivne edasiminek, kas jalaväejao/rühma käepikkuse tubli suurendamine, või pisikese ja hea (kuid siiski liiga väikese) soomusrusika loomine?

kaur3 kirjutas:TTA, meie õnnetuseks on endine Leningradi ringkond venitatud juba Moskva taha.

http://www.ryadovoy.ru/forum/index.php?topic=2478.0

В настоящее время части и подразделения дивизии уже выдвинулись в назначенный район на перевале, где сменили десантно-штурмовой батальон Псковской дивизии ВДВ, передислоцированный на один из окружных полигонов для проведения тактического учения с боевой стрельбой.

В район маневров выдвинулись и подразделения Буденновской мотострелковой бригады, Новороссийской 7-й десантно-штурмовой дивизии

Kapten Trumm kirjutas: Lisaks: ma endiselt kahtlen, kas suhteliselt väike tankiüksus on see hõbekuul armee vastu, kes loob sulle erilise vaevata soomuse osas 1:20 jõuvahekorra peasuunal ja kelle armee on piltlikult öeldes üle ujutatud vahenditest soomustehnika hävitamiseks (VF armees on tegelikult ATGM võimekus jao tasemel, kus tasemel meil on?) kui ka suurüksuste ründamiseks (N. armee peamine ülesanne külmas sõjas) (sh suure vahemaa tagant). Paigutada suured vahendid pisikesele territooriumile on täpselt sellise mugava vastase loomine, mida neile vaja on. On vaid vaja see üksus paigale fikseerida (kasutades puistemiine, varustuse läbilõikamist, sildade hävitamist jne), tassida oma ülekaalukas ja pika käega tulejõud kohale ning metoodiliselt see maatasa teha. Arvestades tema ümber oleva "palja tilliga" territoriaalkaitse nõrkust, saab seda suhteliselt lihtne teha olema. Nõrkus väljendub kasvõi selles, et maakaitse ei suuda tõsisemat tankikiilu (nt brigaadi ümber haaramiseks) peatada ega end kaitsta õhust tuleva jama vastu. Keti tugevus sõltub nõrgimast lülist.

Kapten Trumm kirjutas:Kui vastane on soomusväega, siis miks peaks MT-LBga tulema? MT-LB oleks väga tore niisama partisanisõjas, hea töökindel ja puha.
Kuidas Gruusias asi läks, pole väga määrav, sest seal läks s*** ventilaatorisse mõlemal poolel ja läks kiireks.

. Ilma tankideta on väga raske peatada vene "Rommeleid" jms. ülikiire ja -riskantse kukutusrünnaku variante

TTA kirjutas: Miks? Sest kõik endise Leningradi SVRK üksused on nendega varustatud.

Samuti, kui me oma tankipataljoniga suudame vastase sundida MT-LB'dega varustatud üksuste kasutamisest, ja ta peab tooma üksusi kaugemalt, siis on see üks väga väga VÄGA oluline asi juba strateegiliselgi tasemel

Kapten Trumm kirjutas:Skautide baasil kannatab moodustada maksimaalselt pataljon+tankikompanii, rohkemaks ei vea rahakott ja värbamisvõime välja.
Kuigi jah, tankide puhul võib kiirreageerimisest rääkida meil üksnes kutseliste üksuste puhul, nagu KT kirjutas, siis reservbrigaad ei tõrju sul mingeid äkkrünnakuid.

Samuti, kui me oma tankipataljoniga suudame vastase sundida MT-LB'dega varustatud üksuste kasutamisest, ja ta peab tooma üksusi kaugemalt, siis on see üks väga väga VÄGA oluline asi juba strateegiliselgi tasemel

Aga kui vastane viib MT-LB-d kuskile Kasahhi piiri äärde ja toob BMP-2'd asemele platsile seisma? Relvastab üksused rahuajal ümber ilma mingite sõjaplaanideta? Ma arvan, et seda hoiuplatside rauda on neil piisavalt, mis on vaja ära remontida ja sõitma panna. Üksusi ikka relvastatakse ümber. Seni polnud siin mingiks über soomusmanöövriks vajadust, sest armeed koosnesid kergjalaväest ning strateegilist vastuseisu NATOga polnud silmapiiril. Gruusia fotodel pole väga näha MTLB massilist kasutust - sest Kaukaasia on piisavalt "kuum", et sinna parem raud saata.