Must pesu...

[alban]

Väheusutav, et artiklis toodud Majorovi küsimused oleks ajakirjaniku ja kaebaja poolt terves ulatuses välja mõeldud. Arusaamatuks jääb, miks selliseid küsimusi küsiti? Elati oma komplekse ja väikest riista naisterahva peal välja?

Ma mõistan, et Majorovile ja teistele tulihingelistele elukutselistele sõjaväelastele ei pruugi endast väga heal arvamusel tibi meeldida võimaliku tulevase töökaaslasena aga siis oleks võinud intervjuu viisakalt s.t ilma tobedusi küsimata lõpuni viia ja hiljem teatada, et: "Kahjuks ei osutunud Te konkursil valituks, soovime jõudu ja edu edaspidiseks." Selle asemel si..us Majorov ohvitseride vormile suure pleki peale.

Eeldan, et vanemohvitserid on intelligentsed inimesed, kes peaks mõistma, et üks ohvitser esindab kõiki Eesti ohvitsere rohkem kui üks autojuht kõiki liikluses olevaid autojuhte. See tähendab seda, et iga ohvitser peab käituma laitmatult, sest iga tema patt laiendatakse laiade masside silmis automaatselt kõikidele ohvitseridele keda on niigi vähe me ühiskonnas ja tirib oma ebaadekvaatse käitumisega ka teiste maine alla. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et taoline kandidaadi mõnitamine on eksimine elementaarse viisakuse vastu sõltumata sellest kas see viiakse läbi riigi-, kohaliku omavalitsuse asutuse või eraõigusliku isiku poolt.

Mul on halb lugeda neid kommentaare, kes kiruvad bürokraate, kes ei laskvat ohvitseril oma tööd teha ja sunnivad teda asjatult paberit määrima. Antud juhul tundub, et ohvitser on minimaalselt seda paberimäärimise karistust väärt. Ma ei nõua Majorovi verd vaid ainult seda, et ohvitser käituks igas olukorras väärikalt ja eriti olukorras kus ta suhtleb "tsiviilidega", et hoida ohvitserkonna mainet ühiskonna silmis kõrgel.

[A4]

Kui ma alguses lugesin artikli lühivarianti online-versioonis, siis tekkis ka minul kahtlus, et tegemist on äkki liiga õrna hinge ja madala stressitaluvusega naisterahvaga, kes ei saa naljast aru ning keda vaevab mingisugune ohvrisündroom. Iseenesest suhteliselt loomulik, sellistel juhtudel võib ajakirjaniku sümpaatia juba enne asjasse süvenemist kalduda õrnemast soost ükikisiku, kui mitmetuhandepealise mehise imagoga suurasutuse poole.

Kui aga järgmisel päeval lugesin läbi artikli täisversiooni paberlehes ning seal esinenud kõne all oleva majori ja kaitseväe „õigusvahemehe“ vasturääkivad, abitud ja hägused „selgitused“, siis jääb paraku mulje, et asi oligi nii (või isegi hullem), kui rääkis „kaebaja“.

Major räägib, et peetimise eesmärgiks oli testida kandideerija pingetaluvust. Iseenesest igati mõistlik ja loogiline püüdlus, aga selle juures tekivad mul järgmised loogilised küsimused. Kas sellised stressitestid peavad läbima kõik KV-sse tööle kandideerivad tsivilistid (kokku on KV-s ametis üle tuhande tsivilisti) või ainult kinnisvaraseptsialistid? Kas sarnased testid peavad läbima ka nt. Kõrgemasse Sõjakooli ja Lahingukooli kandideerijad, kellelt (erinevalt RA ametikohaga tsivilistist kinnisvaraspetsialistilt) tuleb tõepoolest eeldada pinge- ja stressitaluvust? Kas sadade (sic!) personalitöötajatega (kõikide tasandite staapide arvukad 1. osakonnad ja jaoskonnad) pole 20 aasta jooksul aru saanud, et inimese tõenäoliste töökäitumise omaduste hindamiseks on välja mõeldud terve rida erinevaid standardiseeritud suulisi ja kirjalikke teste, millede mõte on tulemuste omavahelises võrreldavuses? Kas pole aru 20 aasta jooksul aru saadud, et nii suurel organisatsioonil nagu KV oleks inimeste värbamisel mõistlik kasutada mingeid enamvähem standardiseeritud teste ja katseid, milledeks majori isetegevust küll pidada ei saa? Teades üldjoontes, et KV-s on kinnisvaraküsimustega tegelevad üksused komplekteeritud suures osas naisterahvastega, siis kui usutav on jutt, et kandideerija pidi olema valmis töötama „meestekeskses“ keskkonnas? Kas ’kõrge stressi- ja pingetaluvus’ üldse oli kirjas töökoha kuulutuse tingimustes?

Tundes natukene KV sise-elu, julgen pakkuda, et vastus kõikidele nendele küsimustele on eitav, mistõttu on tõsiselt põhjust kahelda ka majori selgitustes.

Jutt Leatherman’iga lauakruvide pingutamisest pole mitte naljakas, vaid lihtsalt kurb. Kui peastaabi J4 ühe tähtsaima jaoskonna pikaajaline ülem tegeleb ametliku töövestluse ajal mitte kandideerijaga vestlemisega, vaid kruvide pingutamisega, siis kus ta oma mõtetega tegelikult on? Kui palju ta üldse suudab keskenduda kandideerija jutule? Mis mulje see jätab kandideerijatele? Kas lauakruvide pingutamine ei ole pigem nagu abitöölisest Stjopa tase? Kas KVJ kabinetis remondib kontorimööblit kindral isiklikult? Parem oleks võinud juba väita, et ka noaga mängimine oli osa „stressitaluvuse testimisest“.

Veel paremaks läheb pilt siis, kui lugeda läbi kaitseväe õigusvahemehe poolt „tuvastatud asjaolud“. Töövestluse alguses olevat justkui selgunud, et kandideerija saaks tööle tulla vaid pooleks aastaks. Sellisel juhul oleks võinud tööintervjuu samal hetkel katkestada, inimest tänada kandideerimise eest, selgitada, et otsitakse pikemaajaliste plaanidega inimest ning järgmine kandidaat sisse kutsuda. Arusaamatu, miks oli pärast seda vaja veel kandideerija ja kõrgete ohvitseride endi tööaega nende inimkatsetega raisata? Eriti arvestades seda, mis olid kokkuvõttes selle kõige tulemused.

Seda, et mõned inimesed absoluutselt ei orienteeru tänapäevase ühiskonna toimemehhanismides, näitab õigusvahemehe vabandus, et soolist diskrimineerimist pole toimunud, kuna sellele ametikohale otsiti algusest peale naisterahvast. Esiteks polegi ju kuskil nagu viidatud, et tegemist oli just SOOLISE diskrimineerimisega. Aga kui tegemist oligi konkursiga, kuhu otsiti nimelt naisterahvast (ja jutt ei käi ju günekoloogist, vaid kinnisvaraspetsist), siis tekib küsimus, et kui töövestluse läbiviijad olid nagu mures, kuidas õrn naisterahvas ikka meestekeskses kollektiivis hakkama saab, siis miks nad just naist sellele kohale otsisid? Mulle kui meesterahvale tundub, et justnimelt soolise diskrimineerimisega siin just tegemist oligi – nimelt MEESTE vastu suunatud diskrimineerimisega. Mis saab siis, kui mõni konkursil kandideerinud mees nüüd selle jutu peale soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole pöördub? Ilmselt võidaks.

Kokkuvõttes – olgu täpne tõde selles juhtumis milline tahes, on juhtumi lõpptulemus masendav – niigi personalipuuduses vaevleva KV maine tööandja ja värbajana on saanud avalikkuse silmis saanud raskelt kannatada. Jah, alati võib süüdistada kallutatud ajakirjandust, nõrga närvikavaga naisterahvaid ja rääkida Leathermani nugadest, aga peastaabi tasemel teenivatel vanemohvitserid peaks olema nii palju aru peas, et mitte lasta isegi sündida sellistel juhtumitel, kus nende tegevust võidakse sedavõrd väärasti mõista. Sellise jama kokkukeeramine olukorras, kus iga neljas kaitseväe palgal olev inimene on tsivilist, iga neljas naisssoost, aga KVÜÕA-sse sisseastujate seas puudub endiselt igasugune konkurents, on lihtsalt süüdimatu tegevus.

[Kapten Trumm]

Aga miks ei võinud olla kolmas variant - neiuke lihtsalt volksutas ripsmeid liigselt, mehed tegid omaarust kah nalja ja hiljem mittevalituks osutudes pandi asi kella külge, näidates asja vajalikus valguses. Ja mingit tõsimeelset stressiproovi ei olnudki, osapooled tegid üksteisele nalja ja must kass tekkis alles hiljem?

Seda enam, et isegi Eesti ajakirjanikke koorekihti on enam kui kord mõni osapool oma huvides tuimalt ära kasutanud.

Sellisel juhtumil oli majori süü lihtsalt see, et ta tegi ebasobivaid nalju ning õigusvahemees oli lihtsalt loll (õigemini polnud asjaga kursis ega hablanud ära, mis juhtuda võis tegelikult)?

Tunnen ise ka naisterahvaid, kes räägivad seltskonnas meestega võrdselt igasugu seksuaalse alatooniga anekdoote, noh on ju ka naiste hulgas igasuguseid....

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga miks ei võinud olla kolmas variant - neiuke lihtsalt volksutas ripsmeid liigselt, mehed tegid omaarust kah nalja ja hiljem mittevalituks osutudes pandi asi kella külge, näidates asja vajalikus valguses. Ja mingit tõsimeelset stressiproovi ei olnudki, osapooled tegid üksteisele nalja ja must kass tekkis alles hiljem?

Seda enam, et isegi Eesti ajakirjanikke koorekihti on enam kui kord mõni osapool oma huvides tuimalt ära kasutanud.

Sellisel juhtumil oli majori süü lihtsalt see, et ta tegi ebasobivaid nalju ning õigusvahemees oli lihtsalt loll (õigemini polnud asjaga kursis ega hablanud ära, mis juhtuda võis tegelikult)?

Tunnen ise ka naisterahvaid, kes räägivad seltskonnas meestega võrdselt igasugu seksuaalse alatooniga anekdoote, noh on ju ka naiste hulgas igasuguseid....

See variant tundub ka mulle kõige tõepärasem.
Seda enam, et ka EE artiklist lähtub, et riiakas kickboxingu tibi kavatseski kaitseväkke vaid pooleks aastaks nalllja tegema tulla...

Extra für A4:

- kipud liiga karmilt sildistama siin asja tagamaid tundmata
- kas ei ole sa ise nende tublide tsiviilkontrollijate hulgast, kes koormavad kõrgema staabi kaitseväelasi mõttetute analüüside / ülesannetega ja siis, kui rasketes mõtetes staabitöötaja sisuliselt äraotsustatud (ja juba mõttetu) töövestluse käigus leathermaniga laual logisevaid kruvisid masinlikult keerab, tuled teda süüdistama?
- ??

[oleeg]

Kogu seda viimast "keissi" ja ka sellessinatses foorumis kirjutatud arvamusi lugedes kangastub tahes-tahtmatult silmeette stseen filmist "Verekivi", kus üks mees mingis tillukeses ruumis ringi tatsab ja omaette poriseb:"Tindisolkijad, paberimäärijad..."

terv
o

[Lemet]

Diplomaatilisel vastuvõtul nina viltu tõmmanud Vinkel nõuab enda ennistamist mereväkke, käskkirja tühistamist ja kogu aja eest kompensatsiooni maksmist. Huvitav oleks muidugi põhjendust teada. Et puudus ekspertiisiakt ja tegu oli terviserikkega...

http://www.postimees.ee/781394/purjutam ... nistamist/

[hummel]

Küllap tehti asi ära kaitseväelise nö "kuvaldaga" ja sealt siis vastavad tüsistused.
Et näiteks esmalt otsustati ära, et lasta lahti ja siis hakkasid staabiametnikud või juristid kiiresti otsima võimalusi, kuidas see asi paberil korda saada. Leiti miski punkt - tehti ära.
Aga ilmselt siis ikka suht nõrgasti ja kiiruga tehti, et ohvitser leidis peagi võimaluse asi kohtus üles võtta. Küllap ta enne ka tsiviilist juriidilist konsultatsiooni võttis.

Ei toeta absoluutselt joomist teenistuses ja kinnitamata andmetel Tasuja kapten tõesti selles situatsioonis eriti adekvaatne polevat olnud, kuigi püsti siiski seisis. Samuti olla tal (tegelikult on seal vist igal kolmandal kaadril) kinnitamata andmeil juba varasemast teenistuslikud alkoharjumused.
Kõik see ei välista aga korrektse tegevuse ja vormistuse vajalikkust kaitseväelise õigusemõistmise ehk teenistusliku juurdlemise ja menetlemise juures. Kui rühmaülem teeb midagi valesti sõdurit karistades, siis on katastroof lahti, kui aga vanemohvitser või kõrgem ohvitser nooremohvitseri karistamisel midagi valesti teeb, ei hullu ühti. Mida rohkem võimu, seda vähem peab reegleid jälgima?

Aga veelkord - ei toeta joomist teenistuses ning näis, kuidas see case kaitseväele lõpeb.

[Kapten Trumm]

Kui vana saab õiguse kah, siis on see kui näkku sülitamine korralikele ullikestele.
Enda tähelepanek, et MV-s on raskusi isegi kaaderkoosseisule vormikandmiseeskirja kehtestamisega.
Veeblid ja maadid jalutavad tükati väljaspool baasi ringi nagu õiged demblid.
Ei saa öelda ka, et tegu oleks justkui punalaevastiku traditsioonidega.
Minu kodukandis käisid punalaevastiku madrused linnaloal ohvitseri või mitsmani saatel ja oli igast asjast näha, et sellele loale eelnes poolepäevane pesemine, triikimine ja läikima nühkimine.

[Lemet]

Mereväe ülemaks saab kaptenleitnant Sten Sepper

http://www.postimees.ee/812424/merevae- ... en-sepper/

[hummel]

Nagu nähtub, siis tegemist on soome kooliga ohvitseriga.
Loodame, et sellega seonduvalt aitab ta Mereväes korda teha ajateenijate ja kaadri laevadel rakendamise süsteemi, sealhulgas ajateenijatest maatide koolitust nagu see toimib Soome Merejõududes.
Soomes on keskmiselt 1/2 laevameeskondadest ajateenijad ehk mõnes laevas rohkem, mõnes pisut vähem. Meil on keskmiselt 1/3 laevapersonalist ajateenijad ja madruste/maatide reaalsetel ametikohtadel on ajateenijad ning kaader kuidagi läbisegi. Oleks vaja kindlat ajateenijate rakendamise süsteemi, nagu on üldiselt Maaväes. Nii oleks võimalik säästa ka kaadri palgarahasid ja suurendada Mereväe lahingvalmidust.

Teadaolevalt on otsustatud ka Pitka lõpuks kõlblikuks teha ja kokku kraabitud vajalikud rahakoormad. Ühest küljest mõttetu investeering, kuid samas ilmselgelt riigi auküsimus... Oluline, et jaguks ressursse ka hiljem laeva ülal pidada ja isiklikult usun, et nii pooled laevameeskonna liikmed, ehk nii u 20, peaksidki olema kulude kokkuhoiu eesmärgil pidevalt ajateenijad. Kaader alates v-maadist.


Veel üks märgusõna. Kord. Oli vist kõnekäänd, et "kord nagu laevaköögis".
Laevakaader ei saa suhtuda (vastupidiselt maaüksuste kaadrile) ajateenijatesse nagu töötajatesse-sõpsidesse, hoides neid ohjas võimalikult rohke prääniku ning võimalikult vähese piitsa abil.
Ordnung muss zu Hause sein! Nii on ka kaader ise lõpuks rohkem sõjaväelaslikum ja vähem igasuguseid ajakirjandusse levivaid probleeme.

[Lemet]

Veel üks märgusõna. Kord. Oli vist kõnekäänd, et "kord nagu laevaköögis".

Eeee...tegelikult siiski käib töö nagu laevaköögis... Aga kord peab muidugi olema. Kasvõi tolmukord.

[soesilm]

Vahel ei saa sinust Hummel üldse aru! Mis mõttes: ... nagu maaväes "töötajatesse-sõpsidesse"?
Kas mereväes peaks alluvatesse teisiti suhtuma kui maaväes?

[Lemet]

Võtan julguse lkf Hummeli eest vastata- kasvõi sellepärast, et meri on natuke teisem asi kui maismaa. Asjad, millele maa peal võib läbi sõrmede vaadata, kipuvad merel pahatihti kibedalt tagasi tulema. Maal võid olla isiksus ja õigust taga ajada, emale kaevata ja õiguskantslerit vaevata, merel tuleb käsku täita. Kui lootsik muidugi 24/7/365 kai küljes ei seisa.

[hummel]

Vahel ei saa sinust Hummel üldse aru! Mis mõttes: ... nagu maaväes "töötajatesse-sõpsidesse"?
Kas mereväes peaks alluvatesse teisiti suhtuma kui maaväes?

Minu viga ilmselt väljendamises?
Vastupidi. Pidasin silmas, et Maaväes on kord kindlalt majas ja ajateenijatesse suhtub kaader nagu... ajateenijatesse. Ehk siis peetakse teatavat distantsi, teietatakse jne. Pidasin silmas, et Mereväes võiks ka laevadel distsipliin olla samamoodi, kui Maaväes. Minuteada see enamasti siiani nii ei ole aga olnud. Laeval pidavat olema ajateenijad kaadrile pm nagu pigem sõpsid-töötajad. Pole ka ime, sest kaadri ja ajateenijate ülesanded on sageli läbisegi ja puudub selge süsteem. Ajateenijad nagu augutäide. Ehk on viimase aastaga asi kardinaalselt muutunud?

[soesilm]

Nüüd läks jälle kehvasti - Hummelist saan aru aga Lemetist mitte.
Räägi Lemet, mida erinevat kui ülem - alluv, kohustused - õigused, saab mere peal olla?
Pole vahet kas on kindral või reamees. Mõlemale kehtivad eelpool nimetatud asjad.