www.militaar.net

jumala eest, lõpetage ära... Omavahel mingite vanade ütlemiste pealt vimma kiskumine on küll viimane asi, mida siin foorumis vaja oleks...

See mis toimus aga Krimmis, oli lihtlabane ülevõtmine. Seal pole sõja haisugi. Isegi pauku pole tehtud. Kui siis õhku.
Mis sai toimuda just seal, just sellistel tingimustel.
Ajahetkel, mil puudus riik, puudusid julgeolekujõud, puudus armee. Oli olemas suht vaenulik(Ukraina suhtes) ja piiratud territoorium, oli olemas sõjaväebaas, kontrolli all olev merevärav jne. Ja ajaloomüütidel põhinevad psühholoogilised tegurid.
Kui meie oleks sattunud oma arenguteel sellisesse seisu, nagu Ukraina pärast Maidani, poleks ka meil midagi kindlat.
Ei julgeolekut ega midagi.

Kui täna öösel kell 04.00 alustaks vene eriväed tegevust Narva hõivamiseks, poleks meil samamoodi seal mingeid julgeolekujõudusid. See käputäis äramendistatud piirivalvet ja politsei likvideeritakse käigult. Neil pole mingit tulejõud, relvastust ega väljaõpet taolisel puhul tegutsemiseks. Võetakse kinni, lüüakse arestimajja luku taha ja valmis. Toimub täpselt samasugune ülevõtmine ja hommikul oleme nt fakti ees, et sissesõidul Narva asuvad mingid "tunnusmärkideta tundmatud sõjaväelased". Ainuke, millega nad arvestama peavad, on kohalike KL-ste organiseerimata tuli ning mingil hetkel jõuavad sinna Viru pataljonist max 2 kompaniid ajateenijaid (kui nädalavahetus pole). Lisaks, kui Narva sillad on hõivatud, pole meil mingeid vahendeid nende likvideerimiseks (et täiendust tulla ei saaks).

Peab see sõda siis olema "all-out" tegevus tankibrigaadide ja lauspommitamisega? Ei pea.
Nagu Krimm näitas, on meie vaenlane märksa leidlikum kui me arvata armastame.

Jah, Maidan suurendab taolise asja riske ja õnneks meil (veel) sellist jama pole.
Aga pole ka põhjust väga väita, et me analoogses olukorras kuidagi paremini tegutseda suudaksime.
Muide, Krimmis ei olnud ka mingit "maidani". Oli kaunikesti rahulik - lihtsalt vastane suutis strateegiliselt üllatada.
Krimm on Kiievist ikka väga kaugel.

Kõige veidram on vastase kohta soovmõtlemiste püstitamine ja nende uskumine. Tark vastane lööb sealt, kus sa arvad, et oled kaitstud

Siiski, isand Coger- see asi saab selgeks tehtud.

tommy kirjutas: Mulle oleks au olla oma mõistuselt ja tarkuselt võrdne Valve Kirsipuuga.
Selle asemel diskuteerin ma Lemeti taoliste tühisustega.

Valve Kirsipuu kirjutas:«Mina kui Eesti kodanik olen solvatud, et me peame vastu võtma mingisuguseid mitte väga vajalikke almuseid Eestile. Ma ei arva, et ma oleksin Poola vaene sugulane.»

Valve Kirsipuu, parlamendi riigikaitsekomisjoni liige, Poola soovist kinkida Eestile kümme tanki

Lihne loogika- kui tankid on "mitte väga vajalik almus" ja tommy sooviks on olla "mõistuselt ja tarkuselt võrdne", siis järeldus pakub end ise. Ja pidada tankitõrjujate koolitamist "tsirkuseks" on üpris küüniline. Aga muidugi mõistetav...Ja liitlaste teemat õigustasid siin teised, ses osas ma sind silmas ei pidanudki.

Jah, Maidan suurendab taolise asja riske ja õnneks meil (veel) sellist jama pole.

Ja nüüd tuleks meelde tuletada, kui kaua võttis aega seltskonna tänavatele toomine 2007. Jällegi- ei mingit kuid kestvat ettevalmistust. Paari päevaga oli töö tehtud. Hoolimata igasugu valitsusepoolsetest püüdlustest meediavallas.

Ja nii ongi.
Osa vennad lihtsalt ei taha tunnistada seda, et meie vastane on kiire ja leidlik.
Sest lääne analüütikute arvates on venelane mõtlemisvõimetu untermensch.
Ja veelgi enam, ei taheta tunnistada seda, et arengukava kohane kohmakas ja aeglane reservarmeesüsteem on täiesti ebaadekvaatne taoliste ohtudega tegelemiseks. Mis isenesest ei tähenda, et sellist armeed vaja poleks. See oleks toitva käe hammustamine. Mis iseenesest ebameeldivaid tõsiasju ei muuda.

Muide, 2008 augustisündmuste järel kirjutas Toomse samasuguse stsenaariumi kui viimati Narva kohta.
Mis on vahepeal meil muutunud taolise sündmuse puhuks?
Mitte midagi.

Kui täna öösel kell 04.00 alustaks vene eriväed tegevust Narva hõivamiseks, poleks meil samamoodi seal mingeid julgeolekujõudusid. See käputäis äramendistatud piirivalvet ja politsei likvideeritakse käigult. Neil pole mingit tulejõud, relvastust ega väljaõpet taolisel puhul tegutsemiseks. Võetakse kinni, lüüakse arestimajja luku taha ja valmis. Toimub täpselt samasugune ülevõtmine ja hommikul oleme nt fakti ees, et sissesõidul Narva asuvad mingid "tunnusmärkideta tundmatud sõjaväelased". Ainuke, millega nad arvestama peavad, on kohalike KL-ste organiseerimata tuli ning mingil hetkel jõuavad sinna Viru pataljonist max 2 kompaniid ajateenijaid (kui nädalavahetus pole). Lisaks, kui Narva sillad on hõivatud, pole meil mingeid vahendeid nende likvideerimiseks (et täiendust tulla ei saaks).

Võtaksidki..
Nagu meie võtaksime Petseri.
Küsimus oli, mis edasi saaks..?
Ja mis sellest tolku oleks.?
Lahendus meie poolt oleks ehk elukutselise üksuse moodustamine ja selle Narvas hoidmine. Pidevas valves.
Paraku, nagu tavaliselt, ei kontrolli meie teise poole tegemisi. Nemad on need, kes valiksid koha, aja ja vahendi.
Vastavalt eeldustele.
Ukraina lahenduse tingis seal välja kujunenud olukord.
Seda kõike siia üks-ühele tuua on rumal.
Milleks venelasele see pool politseilik-sõjaline operatsioon Narvas, kui pole vajadusel valmis täiendus.
Seda veetakse aga nädalatega.
Eelnevalt kehtiva poliitilise/majandusliku/suhtekorraldusliku hüsteeria tingimustes.
Mis takistab meil kogu selle eelneva hullumaja kestel viia sinnasamasse Narva täiendavaid jõude. Sõjalisi ja politseilisi...

Või on asi jälle usuküsimustes. Stiilis...
Eesti riigi poliitiline/sõjaline juhtkond ei soovi riiki kaitsta.
Ei julge teha seda, ei otsusta toda...Asju mida oleks vaja, mida nõuab olukord.

Ma kardan, et koer on ikka siia maetud...

Eesti riigi poliitiline/sõjaline juhtkond ei soovi riiki kaitsta.

Äkki ollakse mugavustsoonis? Täna ollakse paljudel riigi teemadel seal - maksud, haldusreform jne.
NATO kaitseb (irooniata), hetkel on Eestis rahulik.
Saab head palka kah.
Tõsi, see ei tähenda, et võidaks ebameeldivalt üllatada.
Ukraina armee tabati täiesti püksid maas (see maidani teema pole mingi õigustus olukorrale, armee peab olema valmis maidaniga ja maidanita).

Ma kardan, et koer on ikka siia maetud...

Koer on maetud ikka endisesse kohta (kus oli ta ka 2005 ja 2008).
Selline elementaarne NATO protsess nagu lessons learned ei paista nagu.
Viimase arengukava uuendusega ei paistnud, et mingeid tõsiseltvõetavaid kiirreageerimisvõimeid luuakse.
(reservi "kiirreageerimisbrigaad" ei oleks siin teema).

Või on asi jälle usuküsimustes

Minu usk antud teemas on selles, et kui rahulolematust saab kriitiline mass, siis ollakse sunnitud liigutama.
Viimati tõsi küll, hakati rabelema peale aprillimäsu. Formeerima sisekaitsekompaniisid, harjutama sõjaväepolitseilisi asju.
Tekib küsimus, et miks enne seda ei tehtud? Ka siis olid rohkete kuppudega ja sirgete lipsudega tegelased otsuste juures.
Oli hea mugav tooli soojendada ja struktuurikaste joonistada?

Lahendus meie poolt oleks ehk elukutselise üksuse moodustamine ja selle Narvas hoidmine. Pidevas valves.

Vale vastus. Üks nii öelda käegakatsutav sihtmärk, üks laserjuhitav pomm kasarmule ja ongi kõik. Suurriigile ideaalne sihtmärk (nagu ka Scoutsi baas).
Mõtle veel üks kord. SWOT analüüs, tugevused, nõrkused. Miks üldse arvad, et kutseline üksus on siin sobiv lahendus, kui vastane on suures ülekaalus?

Milleks venelasele see pool politseilik-sõjaline operatsioon Narvas, kui pole vajadusel valmis täiendus.

Miks see täiendus pole valmis? Alles meil olid suurõppused piiri taga, nii nädal-teine tagasi.
Asi need tankid sealt siis Narva sõidutada oleks. Moskva alt oleks üks öö sõitu. Õhtul tõstetakse õppuseks rongile ja varahommikul on Ivangorodis.
Kui sellisele aktsioonile minnakse, võid kindel olla, et täiendus on seal valmis.

Kapten Trumm kirjutas:Nagu Krimm näitas, on meie vaenlane märksa leidlikum kui me arvata armastame.

Võrreldes Ukraina Krimmiga on Eesti ikka palju nutusemalt kaitstud. Reaalselt ei tuleks siia nähtavasti idast mingeid tankipataljone ega suurtükiväedivisjone. Nii nagu näha võis siis Krimmi või Eesti suguse moodustise jaoks on ühest GRU eriotstarbelisest brigaadist rohkem kui küll. Äsja kusagil Venemaal harjutati brigaadi suuruse üksusega õudessanti. Meil näeks asi tõenäoliselt välja suht sarnane, blokeeritaks väeosad, relvalaod. Kindlasti on neil ka korralik eeltöögi tehtud, olemas nimekirjad tõsisemat lahingrelvastust omavatest iskutest jne.

Madis22 kirjutas:Rahva seas paistab vaikselt paanika tekkima. Kolleeg, kes seni esines väidetega, et riigikaitsele raha kulutamine on mõtetu raiskamine, küsib täna, et kas temasugusel ka Kaitseliidus miskit teha oleks ning et mida koju varuma peaks.

Ärevust on tõesti õhus tunda- näen seda enda ringkondades sotsiaalmeedia kaudu kui ka isegi mu sugulane rääkis, et naabrinaine oli küsinud, et mis minu arvates peaks kindlasti varuma juhul kui midagi juhtub jne.

Mul tekib kohe küsimus, et miks nt erakorraliste reservõppuste jne asemel tegeletakse mingite halenaljakate avalike kuulutamistega, et vot meil midagi ei juhtu kuna oleme NATO liige/uus rahvasõbralik valitsus/planeetide seis pole õige jne. Endal oleks küll kohe rahulikum olla kui teaksin, et reservsüsteemi õlitatakse ning hoitakse vaikselt töösoojas. Ärge hakakegi mulle siin mingist rahapuudusest tuutatama- seda tasakaalus eelarvet võite läänes WC-s kasutada kui riik hävitatakse. Vajaduse korral leiab kasvõi riigi reservidest vajalikke summasid.

Poliitmaastikul on mulle isiklikult olnud sümpaatne Reinsalu välja ütlemised, kes paistab ka olevat üks vähestest, kes tipust asja tõsiselt võtavad. Kuidas see nüüd oli- kui julgolekut tõsiselt ei võta siis võite lastetoetusi tulevikus rublades välja võtta vms.

Pakuks välja väikese oletuse. Loodan, et paika ei lähe

Ärge väga ära tampige. Veidi praegu Eesti poliitikas toimuvat jälgides on järgnev võimalik arenguvõimalus.
Siim Kallas pidi saama peaministriks. Reformierakond tundus tugev ja tubli-iroonia. Siis tulid välja erinevad paberid Kallase allkirjadest erinevatel dokumentidel. Kallas tõmbus tagasi. See, kui tugev ja nõrk ta on, ei tahaks kommenteerida. Kindel on, et REF on väga kompromiteeritud. Kellele on see kasulik? Kes lekitas? Mida saavutada tahetakse? Pakuks välja Venemaa. Miks? Selleks, et Eestisse saada võimalikult nõrk valitsus. Kellel on sellises mahus komprat võtta? Saame valitsuskriisi. Vahetame välja IRL-i, kes on siiski veel KV arengust huvituv ja kellele riigikaitse on oluline. Reformi aetakse (sunnitakse kompraga) diili tegema venemeelsete SDE erakonnaga. Asemel tulevad võtmeministrite kohtadele nõrgad ja tahtejõuetud inimesed. Kogu REF-i tippjuhtkond on hetkel tagasi tõmbunud. Keegi ei taha peaministriks saada. MIKS??? Asemele pannakse lükata ja tõmmata tahtejõuetu Rõivas, kes on marionett ja kellel ei ole mingit autoriteeti kellegi juures. Juurde tekitatakse 2 ministrikohta-rahva aur läheb selle peale, et tekkinud jama kirjeldada. Nii ei pandagi tähele võtmepositsioonidele asuvate isikute tausta ja tegevust.
Mis juhtuma hakkab?
a)Selle kõige varjus saab haridusministriks venemeelne ja Eesti riigi vastane Ossinovski. Sotside rahade liikumine on eelnevalt olnud suur küsimärk niigi. Järgnevalt hakatakse meie haridussüsteemi lammutama ning venestama ja ette valmistama võimalike koolinoorte ning Ida-Virumaa (Tallinna) venekeelsete üleskütmist. Teemadeks on venekeelne kooliharidus ja väidetav diskrimineerimine.
b)kaitseministriks saab Mikser, kes on juba eelnevalt teatanud KV ja KL-i mõttetusest. OK hetkel on lubanud 2% SKP-st kaitsekuludeks kulutada. Millised on sealt arengud? Kuna kaitseminister omab ülevaadet KV arengust siis on võimalik hakata takistama olulisi arenguid ja hankeid. Samuti saab ministeeriumi kaudu ülevaate ning käsuõiguse teatud protsesside üle. KV-s toimuvad reformid hakkavad venima ja pakutakse välja veelgi rohkem reforme, mis viivad veelgi olukorda segasemaks. Õppekogunemisi hakatakse vähendama, tuues kokkuhoiupoliitika nimeks. KV juhtkond peab laveerima uute juhtide ideede valguses, et võimule jääda sest teada on SDE erakonna suhtumine riigikaitsesse üleüldiselt.
Palju neid olulisi ministeeriumeid veel on?
c)Siseministeerium-viimastel andmetel Pevkur. Õnnetus kuubis. Samas on tal haldusalas PPA, kes on eelnevate reformidega ära reformitud. Asutus on suur, kuid politsei ja piirivalve kokkuviimine ei ole tegelikult õnnestunud. Ebakõlasid on väga palju. Siseministeeriumisse toimetab SDE ametisse Vene Erakond Eestis esindajaid, millega sellest organisatsioonist saadakse ülevaade ning mõjukohtadesse pannakse erakonnale ustavaid poliitikuid. Õise vahtkonna tegelased rahvuspoliitikat ja sisekaitset juhtimas? Omad mehed olulistel kohtadel-riigikaitse komisjon ja julgeolekuasutuste järelvalvekomisjon... Ülevaade kõigist tähtsamatest asjadest(juurdlused ja infopäringud ning jälitustegevused) hakkab jooksma erakondade tagatubadesse, kust see liigub idapiiri taha.
Siseminni alluvuses on veel Kapo, kes suunatakse igasugust huinamuinat ajama ja kontrollima rahvuslasi ning teisitimõtlejaid. Seda proovitakse kindlasti ka politiseerida-info toimuvast hakkab minema samamoodi legaalselt naaberriigile. Kapol keelatakse ära võimuerakondade rahade liikumise uurimine. Samuti keelatakse ära nagu praegugi EV PS rikkumist kajastavate teemade avalik arutelu. Need, kes vähegi huvi tunnevad ja toimuvat kritiseerima hakkavad, satuvad uurimisasutuste kontrolli alla. Kes siis oma leivaandja vastu tegelema hakkab? Samuti võetakse neilt ära teatud hetkel olevad teemad, mida nad uurides edukad on-korruptsioon näiteks. See antakse kripole, kellel niigi tegemist. Käima lüüakse arusaamatult palju reforme, millel pole erilist mõtet. Sellega nullitakse ära meie sisekaitse.
d)Välisminister on meil teada, samamoodi tahtejõuetu ja "telefonimees" Paet, kes on samuti munepidi Venemaal peos. Piirileping tehakse ära.

Arvestades seda kõike ja maailmas toimuvat, on meil tõesti sellise valitsusega probleeme tulemas, kui naaberriik meil piiri taga uksele koputama hakkab. Ja meil on legaalne valitsus, tõsi veidi venemeelne. Saamegi valitsuse, kes on võimeline vene vägede baase sisse lubama? Arvestada tuleb seda, et need isikud saavad automaatselt ametikohajärgselt ligipääsu kõigele, mis nende alluvuses on. Samuti on meil keerulisteks aegadeks väga nõrk valitsus, kes ei suuda midagi otsustada, kui midagi tõsiselt toimuma hakkama. Venemaale päris hea ettesööt.

Loodan, et see ennustus on vale...

Praegu, ajal mil ka kõige juhmim inimene võiks rahulikust Euroopast ja ohutust lähitulevikust (vähemalt meie kandis) unenägemise ära lõpetada, seda tänu Venemaa järjekordsele oma tõelise näo näitamisele, võiks teha vahekokkuvõtte, et mis on Eesti iseseisvas riigikaitses eelmisest, "kergest" äratama sundima pidanud nõksakust saati muutunud. Soomusveokid XA-188, D30, mõned lisa Mistralid, hunnik paberit sisuga "kas tankid või jalaväe lahingumasinad" - mis veel? Minule isiklikult paistab, et midagi nagu oleks, aga päris nutne seis tundub see, eriti kui arvestada, et tervelt 5 aastat on möödas.

Iseenesest kummaline oletus, meediast loetu-kuuldu põhjal, võiks oletada midagi hoopis muud. Kui tohib, ma siis oletan ka veidi...

ruger kirjutas:Siim Kallas pidi saama peaministriks.

Siim pidi saama peaministriks, et viia Reformierakond järgnevatel 2015 aasta riigikogu valimistel võidule. Ansipi juhtimisel poleks Reformierakond seda kohe kindlasti suutnud. Seega oligi vaja Siimu näol erakonnale uut imidzi muutust. Reformierakonna valimiskampaania on ka varasematel aastatel alanud aasta, kaks varem valitsuskoalitsiooni partneri vahetusega. Seekord oli niisamuti plaanis.

ruger kirjutas:Siis tulid välja erinevad paberid Kallase allkirjadest erinevatel dokumentidel.

Siin, seal on kuulda olnud, et lekitajaks oli ei keegi muu kui IRL ja ENK. Põhjus võib olla tõenäoliselt selles, et IRL polnud nõus enda koalitsioonist välja viskamisega ja tahtis Reformierakonnale sellega lihtsalt kätte maksta.

ruger kirjutas:Kallas tõmbus tagasi. See, kui tugev ja nõrk ta on, ei tahaks kommenteerida. Kindel on, et REF on väga kompromiteeritud. Kellele on see kasulik? Kes lekitas? Mida saavutada tahetakse? Pakuks välja Venemaa. Miks?

Kallas tõmbus tagasi sest pinge ei pruugi vanas eas hästi mõjuda ja võib põhjustada infarkte. Kui järjepidevalt igasugu süüdistustega rünnatakse siis jääb rahva silmis midagi aegamisi ikka külge ja võidulootused valimistel vähenevad märgatavalt. Mõnes mõttes oli Siim Reformierakonnale vale valik sest, et ei osatud ette näha konkurendist IRL -i rünnakuid. Rõivase kohta on palju raskem midagi leida ja selles suhtes on Rõivas Reformierakonnale õige valik.

ruger kirjutas:Selleks, et Eestisse saada võimalikult nõrk valitsus.

Ansipi valitsuses oli ka mitmeid väga nõrki ministreid. Ansip suutis küll pikka aega valitsust koos hoida aga mis hinnaga? Vaevalt, et see uus kuidagi nõrgem on.

ruger kirjutas:Kellel on sellises mahus komprat võtta? Saame valitsuskriisi.

Tahad öelda, et IRL tekitas siis Venemaa survel valitsuskriisi? Pigem oli Reformierakond enne valimisi huvitatud SDE näol uuest koalitsioonipartnerist, et saaks rahvale veidi head-paremat jagades ka järgnevatel riigikogu valimistel omale valimisvõidu kindlustada.

ruger kirjutas:Vahetame välja IRL-i, kes on siiski veel KV arengust huvituv ja kellele riigikaitse on oluline.

Mida on see IRL siis Eesti riigikaitse heaks nõnda palju ära teinud, et Venemaa teda kohe kartma peaks? Kunnas pidevalt räägib meile, et Reinsalu ajal riigikaitset hoopis järjepidevalt lammutatakse.

ruger kirjutas:Reformi aetakse (sunnitakse kompraga) diili tegema venemeelsete SDE erakonnaga.

SDE -d oli Reformierakonnale vaja enne valimisi põhiliselt selleks, et luua endast valijale inimkeskne, rahvasõbralik kuvand.

ruger kirjutas:Asemel tulevad võtmeministrite kohtadele nõrgad ja tahtejõuetud inimesed. Kogu REF-i tippjuhtkond on hetkel tagasi tõmbunud. Keegi ei taha peaministriks saada. MIKS???

Pigem on see Reformierakonna strateegiline käik, et mitte anda mingite vanade ja segaste asjade põhjal konkurentidele põhjust erakonna vastasteks rünnakuteks.

Kuidagi kangesti IRL -i poolse propagandana tundub see sinu oletus...

Mul tekib kohe küsimus, et miks nt erakorraliste reservõppuste jne asemel tegeletakse mingite halenaljakate avalike kuulutamistega, et vot meil midagi ei juhtu kuna oleme NATO liige/uus rahvasõbralik valitsus/planeetide seis pole õige jne. Endal oleks küll kohe rahulikum olla kui teaksin, et reservsüsteemi õlitatakse ning hoitakse vaikselt töösoojas. Ärge hakakegi mulle siin mingist rahapuudusest tuutatama- seda tasakaalus eelarvet võite läänes WC-s kasutada kui riik hävitatakse. Vajaduse korral leiab kasvõi riigi reservidest vajalikke summasid.

Eestis on kiireloomuliste õppekogunemiste (ja laiemalt militaarsete tegevuste) korraldamine antud nimme valitsuse otsustada. Järsku kultuuriväärtused hävivad.
Selline korraldus muudab taoliste RÕK-ide tegemise samaväärseks osalise mobilisatsiooniga (mida naljalt keegi tegema ei hakka).
Rahas pole küsimus, kui tahetaks, küll siis tehtaks, tõenäoliselt täna KVJ selleks luba ei saa. Esiteks valitsuse vahetuse segadus ja vaevalt keegi käigult otsustab.
Rahapuudus pole mitte teemaks, pataljoni RÕK maksab ca 500 000 eurot, täiesti peenraha meie eelarves.
Küsimus on tahtmises, Eesti poliitikud eelistavad verbaalset kõvatamist tegudele.

Pole ju vaja siia mingit USA mariinide pataljoni tuua - mida see meile juurde niiväga annaks?
Neid pataljone meil endalgi omajagu, tuleb lihtsalt kokku ajada ja demonstreerida, et me oleme valmis enda eest seisma.
Saatku parem mõned lennukitäied Javeline ja Stingereid koos trenazööride ja instruktoritega.

Urmas Klaas: hüsteeriaga riiki ei kaitse (8)

Me oleme taganud oma julgeoleku parimal võimalikul viisil ning praegu pole vähimatki põhjust kahelda meie liitlassuhete toimimises, kirjutab riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas.

Krimmi sündmuste valguses on Eestiski mitmel puhul esitatud küsimus: kas meie julgeolek on praeguses olukorras piisavalt tagatud? Kas Gruusia ja Ukraina järel võib mõni Balti riik osutuda järgmiseks konfliktikoldeks?

Vastus nendele küsimustele on vähemal või suuremal määral hinnanguline. Ükspuha kui palju fakte ritta seada, jääb skeptikule alati võimalus esitada oma kahtlev seisukoht, mis toetub inimloomuse reeturlikkusele. Kui Juudas andis ära Jeesuse, siis kuidas saame meiegi olla oma liitlastes lõpuni kindlad?

Riigi ja rahva julgeolek pole igavikuline. Julgeolek ja selle tase muutub aja jooksul ning täpseima hinnangu selle ulatusele mingil hetkel annavad ajaloolased. Mis ei tähenda, et kaasaegseil poleks üldse võimalik adekvaatselt hetkeolukorda hinnata. Me saame kasutada olemasolevaid andmeid, võrrelda neid fakte minevikus toimunuga ja seeläbi hinnata oma asjade seisu. Aga mõistagi ei näe me kuigi kaugele tulevikku. Polnud ju väga palju neid, kes mullu sügisel osanuks prognoosida Ukraina sündmustele sellist käiku, nagu me nüüd, kevadtalvel tunnistame.

Kuna julgeolek ei ole muutumatu suurus, siis tuleb arutleda selle üle, kas võime end praegu tunda turvaliselt ja mida tuleb teha või tegemata jätta, et turvalisus säiliks ja paraneks.

Kriitilistes oludes leiavad mustvalged seisukohad tihtipeale viljaka pinnase. Nii on ka praegu Eesti poliitikute seas neid (näiteks Konservatiivse Rahvaerakonna liikme Martin Helme kirjutis 7. märtsi Õhtulehes), kes on juba ette kindlad, et liitlased jätavad Eesti võimaliku kallaletungi puhul maha ja et kallaletung ise on muutunud vältimatuks.

Jääb arusaamatuks, kust need andmed täpsemalt pärinevad. Kas mõnel Eesti poliitilise spektri äärealal tegutseval inimesel on juurdepääs mingisugustele plaanidele, mille olemasolu oskavad Eesti eriteenistused vaid aimata, või on tegemist kellegi fantaasiaga?

Nii või teisiti oleme olukorras, kus infot on palju ja see on tavapärasest rohkem seotud emotsioonidega. Sellises seisus saavad sirgjoonelised ettepanekud, mustvalged lähenemised suurema tähelepanu osaliseks kui adekvaatne analüüs. Paraku jääb ka praegu mõnel juhul allikakriitika pehmelt öeldes tagaplaanile.

Ebakindluse õhutamine stiilis «meie oleme järgmised» on kindlasti viimane asi, mida Eesti poliitikud, kaasa arvatud parlamendiväliste erakondade liidrid, peaksid praegu tegema. Paanilised loosungid, mille sisuks on Eesti liitlassuhete naeruvääristamine, kisuvad alla inimeste moraali ja saadavad Eestist välja sõnumeid, mis õõnestavad meie endi jalgealust.

Kuidas on võimalik praegu isegi kaudselt süüdistada NATOt, kes sisuliselt garanteerib Eesti julgeoleku, potentsiaalses reeturlikkuses? Kui me ise ei võta oma NATO-liitlasi tõsiselt, siis kuidas saame loota, et meid tõsiselt võetaks?

Võrrelda Eestit Gruusia ja Ukrainaga, kellele lääneriigid sõjaliselt appi ei läinud, ei ole kohane. Erinevalt meie kahest kunagisest saatusekaaslasest kuulub Eesti NATOsse, mis on väga suur vahe. Gruusia ja nüüdse Ukraina konflikti puhul oli lääneliitlastel võimalik valida, kas ja kuidas sekkuda, NATO riigi rünnaku alla sattumise korral aga sellist valikut ei ole – allianss peab sekkuma, sest vastasel korral võib ta end laiali saata.

Eesti julgeoleku kestlikkuse võti ei ole tegutsemine põhimõttel «veel rohkem relvi», sest suurest naabrist rohkem relvi ei suuda me endale nagunii osta. See ei tähenda kindlasti, et kaitseväest tuleks loobuda. Vastupidi: vähemalt kaks protsenti SKTst kaitsekulutusteks ning kaitsevägi on väga oluline komponent riigi julgeolekus, aga ta pole ainus.

President Lennart Meri ütles 1997. aastal võidupühal Võrus peetud kõnes: «Mis tahes relvast tugevam on rahva tahe. Selle tahte aluseks on tugev moraal. Eesti esimene, kõige olulisem julgeolekugarantii on Eesti kodanik. Eesti kodanike ühendatud tahe. Koosmeel nendes küsimustes, millest sõltub riigi olemine või kadumine. Ärge laske ennast eksitada relvade täristamisest ega retoorilistest ähvardustest. Molotovide ja Ribbentropide aeg on möödas ega tule kunagi tagasi, kui me oma põhimõtetele truuks jääme.»

President Meri pidas selle kõne ajal, mil NATO oli otsustanud jätta Baltimaad välja esimesest laienemisringist endisesse idablokki. Sellest kõnest võime lugeda presidendi üleskutset meelekindlusele, et tagasilöökidest hoolimata tuleb jääda iseendaks ning ajada edasi oma asja.

Sedasama meelekindlust, mida president toona sisendas, vajame ka nüüd. Vajame rahulikku ja adekvaatset analüüsi ning arutelu, mitte loosunglikku üksteisest ülekarjumist.

Me oleme taganud oma julgeoleku parimal võimalikul viisil ning praegu pole vähimatki põhjust kahelda meie liitlassuhete toimimises. See ei tähenda, et Eesti ja NATO laiemalt ei peaks tegelema ohuanalüüsiga ning olude muutudes oma tegevust ümber mõtestama. Usun, et seda juba tehakse.

Ei saa olla eriti tõsiseltvõetav artikkel, mis algab kohe pooltõega...

Me oleme taganud oma julgeoleku parimal võimalikul viisil

Kas täna eimillegitegemine enda sõjalise kaitse suunas ning liitlastele suu ammuli otsa vaatamine on "parim viis".
Ütles siin vist Renee Toomse kunagi tabavalt, et lootus kellegile pole meetod.

NB! Silmas ei pea ma julgeolekukontseptsiooni, vaid tänase päeva nähtavat passiivsust ja poliitilise kammaajaa korraldamist ühe partei populaarsuse nimel kriitilisel ajal.
Urmas Klaas ei saagi seisusest tulenevalt muud teha, kui õigustada toimuvat ja probleeme ignoreerida.

www.militaar.net

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem