Kaitseväe rajatav harjutusala ohustab loodust ja kodusid (19)
27. juuli 2015 01:00
Hendrik Kuusk
Hendrik Kuusk,
hendrik.kuusk@epl.ee
Eesti Päevaleht
Kaitsevägi on hakanud Kõrvemaal kiirkorras valdusi laiendama.
Senise keskpolügooni äärde tehtav ohutusala ja Soodla veehoidla ümber loodav täiesti uus harjutusala ei meeldi kohalikele inimestele, omavalitsusele, maanteeametile ega keskkonnaministeeriumile.
Nimelt nähtub pikalt saladuses hoitud Soodla harjutusala kaardilt, et see tungib nelja küla külje alla. Paar lähimat talu jäävad piirist 500 meetri kaugusele, kahe kilomeetri raadiuses elab umbes 400 inimest. Keskpolügooni ohuala laiendamine neelab aga mitu matkarada, Pala küla ja Leppoja turismitalu. Tallinna-Narva maantee jääb kiviviske ulatusse.
Ohuala piiraks piirkonna matkaradade ja puhkekohtade kasutamist. 90 päeval aastas ei saaks metsas käia marjul ega seenel.
Hoolimata sellest võeti Soodlat puudutav eelnõu valitsuses kiiresti vastu. Eelnõu esitati valitsusele lausa samal päeval planeerimisseaduse jõustumisega, mille järgi pole riigil vaja läbirääkimistega vaeva nähagi. „See tähendab, et omavalitsustega ei ole vaja endisel viisil asukoha teemal läbirääkimisi pidada ja planeeringuid kooskõlastada,” ütles keskkonnaõiguse keskuse jurist Siim Vahtrus. Keskpolügooni ohuala pole veel kinnitatud.
Soodla harjutusala loomise eelnõu ei kooskõlastanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sest maanteeamet oli mures, et maantee külje alla ulatuv harjutusväli segab liiklusohutust.
Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu osaliselt, toonitades, et vaja on korraldada vee kvaliteedi ja loodusväärtuste seisundi hindamine, sest Soodla veehoidla on Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardes.
„Meil on rahuaeg”
Mõlemad ministeeriumid rõhutasid, et neid pole eelnõu koostamisse piisavalt kaasatud. Kaitseministeerium lubas ettepanekuid arvesse võtta ja ütles, et tegu on ainult valitsuse põhimõttelise otsusega ja sisuliseks läbirääkimiseks läheb alles hiljem. Niisiis võttis valitsus eelnõu vastu sisulisi muudatusi tegemata.
Niisiis võttis valitsus eelnõu vastu sisulisi muudatusi tegemata.
Nüüd ütles keskkonnaminister Marko Pomerants Eesti Päevalehele, et ministeerium mõistab riigikaitse vajadusi, kuid eeldab, et neid vajadusi saab ellu viia, võttes arvesse keskkonnakaitse aspekte. „Meil on rahuaeg,” ütles Pomerants.
Arvamust küsiti ka harjutusalale jäävatelt valdadelt, kuigi otsus oli tehtud neist kõrgemal tasemel. „Selle vastu võidelda pole vist mõtet, kümme aastat tagasi (kui loodi keskpolügooni – H. K.) me vähemalt võitlesime,” ütles Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. Toona lubati elanikele, et 12 000 ha suurusest harjutusalast piisab aegade lõpuni. Järsku avastatud lisavajadus murendab inimestes usaldust riigi vastu. „Meil on sügav kahtlus, et info, mida me täna saame, ja tegelikult tekkiv olukord on hoopis teised asjad,” ütles Kirtsi.
Kõrvemaa looduskaitsealale, Jussi järvede piirkonda kavandatav ohuala hõlmaks ligikaudu 1000 hektarit.
Ka keskpolügooni ohuala laiendust pole keskkonnaministeerium kooskõlastanud, kuid läbirääkimised jätkuvad.
Kõrvemaa looduskaitsealale, Jussi järvede piirkonda kavandatav ohuala hõlmaks ligikaudu 1000 hektarit. „Tegemist on aktiivselt kasutatavate matka- ja sportimisradade ning puhkekohtade piirkonnaga. Ohuala ajalised liikumispiirangud sulgeksid piirkonna senisteks rekreatiivseteks kasutusteks,” seisis Pomerantsi vastuses eelnõule.
Turismitalu pidajad peavad arvestama, et 90 päeval aastal ei saa nad talu kasutada.
Markantseim näide sellest, mis ohuala laiendamisega kaasneb, on osalt ka praegu keskpolügooni alale jääv Leppoja turismitalu, mis peaks ilmselt tegevuse lõpetama. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang ütles, et üksikasjalikke läbirääkimisi tulevaste võimaluste üle ei ole veel alustatud, sest kõigepealt tuleb ära oodata valitsuse otsus. „Põhimõtteliselt on turismitalu võimalik ka edasi pidada, lihtsalt turismitalu pidajad peavad oma tulevased plaanid tegema arvestusega, et 90 päeval aastas ei saa nad talu kasutada,” ütles Sang. Samuti ei saaks 90 päeva aastas kasutada matkaradu ega seenemetsa.
Kirtsi arusaama järgi on ohualasse jäävad elanikud pandud olukorda, kus kaitseväe tehtavast võõrandamisettepanekust on võimatu keelduda.
Kiirustamise taga on NATO
Soodla ala loomise põhjuseks on nimetatud uusi soomukeid, mis vajavad harjutamiseks ruumi. Harjutusala laiendamise põhjuseid tasub otsida ka Eestis aina suuremate jõududega kohal viibivatest NATO vägedest.
Keskpolügooni laiendamise eelnõu seletuskirjast tuleb välja, et meie enda kaitseväel pole suurema harjutusalaga üldse nii kiire, kuid liitlaste sõrmed sügelevad. „Esimesed Hollandist ostetud soomukid saabuvad Eestisse 2016. aasta lõpuks, kuid juba täna soovivad keskpolügoonil soomukitega tulistada Eestis viibivad liitlaste üksused,” seisab seletuskirjas.
)
Möttes kiidan veel takka, andke aga minna! Kui midagi ei toimuks, siis roniks ärevus hinge. Inimesed ei saa aru, mida tähendab termin "Avalik huvi." Kogu Helsingi linn talub Santahamina paugutamist ja öppelaskmist Kalajoel looduskaitsealal (Ka meie omad on seal käinud), aga meie meedia on mingisugused kiiksud inimestele sisse istutanud, et riigiga PEAB kindlasti vastanduma, riik on meie ees igavene völglane ja köige vähem mida riik teha saab, on meie lastekasvatamise finantseerimine! Küll meil ikka on halb riik, Taksikoerad lähevad hulluks! 
