www.militaar.net

Ma just seda räägingi, et lennuühendus jääb toimima ka ilma Nordicata. Lihtsalt teised võtavad liinid üle.
Muide, EY tasuvusanalüüs avaldati just.
http://railbaltica.org/wp-content/uploa ... REPORT.pdf

Olen alles lk46, nii et veidi läheb läbinärimisega aega aga kiirelt öeldes, projekt läheb maksma ca 5 miljardit ja sellest 4 miljardit on dotatsioon.

Hinnad reisijatele on huvitavad. Põhimõtteliselt bussiga minnes on igale poole kaks korda odavam (ja buss läheb kaks korda kauem) aga kaugemaid reise on odavam ja kiirem teha lennukiga. Ehk siis mõistlik on naaberriigi pealinnu RB-ga külastada, kui Luxekspress ei meeldi.

Siinkohal peab arvestama, et isikliku auto puhul on kulu reisija kohta seda väiksem mitu reisijat autos viibib, elik kahe reisijaga isiklik auto on odavam kui RB ja nelja reisijaga sama kallis kui bussiga minnes.

2korda2 kirjutas:Mina pakkusin vene rööpmelaiust ja olen kindel selle eelistes. Küsimus pole mitte Vene transiidis, vaid RB taristu sidumisel ülejäänud Baltikumi raudteevõrguga. Lisaks - (ennustuslikult) RB kaubavedudest suure osa moodustavad Soome kaubad on ka pärit vene laiuselt (väike vahe, mis jääb tolerantsi piiresse). Kui kunagi ka peaks saama teoks Talsinki tunnel, siis oleks võimalik saata kaupa ümberlaadimiseta Soome põhjaosast kuni Kaunaseni.
Soovitan uuesti - kuulake Vare raadiointervjuud. Kaubavedu RB-l ei ole planeeritud mahus reaalne. Eeskujud on võtta kasvõi Rootsis, kus kiire otseliini avamise järel jätkasid kaubarongid suuresti pikema ja aeglasema alternatiivi kasutamist. Põhjuseks hind.

Mis puudutab aga Via Balticat, siis selle 2+2-ks ehitamist võib vältida üksnes robotrekade võimalikult kiire saabumisega + kellaajaliselt differentseeritud maanteemaksud suurtele masinatele. See suunaks kaubaveod öötundidele (roboti jaoks vahet pole). RB valmimine ise ei suuda ära hoida 2+2 vajadust (eriti, kui 2+2 projektis hakata analoogselt sotsiaalmajanduslikke tulusid ritta seadma).

Ilmselt on see EU poolt teadlik valik, et Euroopas levinud rööpalaius 1435mm saaks RB-l kasutatavaks rööpalaiuseks. Ma ei tea, mille tolerantsi sa silmas pidasid aga vene 1520mm rööpalaiusega ronge ei saa mingi tolerantsiga panna 1435mm laiusel raudteel sõitma panna. Võibolla ei ole sa kursis aga Venemaalt tulevatel rongidel on rattad tihtipeale kandilised, mis väljendub veeremisel siis pidevates löökides rööbastele. Seega pigem arvan, et 1435mm on läbimõeldud samm EU poolt

riki,
Soomes on rööpmelaiuseks 1524mm, ei ole stardard-gauge. See 4mm jääbki tolerantsi piiresse, kui rong Soomest meie (1520mm) raudteele peaks tulema.

2korda2 kirjutas:riki,
Soomes on rööpmelaiuseks 1524mm, ei ole stardard-gauge. See 4mm jääbki tolerantsi piiresse, kui rong Soomest meie (1520mm) raudteele peaks tulema.

Eestis on ka uued raudteed 1524mm rajatud, seega on meil korraga kasutusel nii 1520mm kui ka 1524mm. Mitte et see Rail Baltica kontekstis kuidagi oluline oleks. Võibolla eelistab EU siiski uute projektide puhul rööpalaiuse ühtlustamist, mis hoiaks samal ajal eemal ka Venemaa kaubarongid.

Abirahaga saadud infra edasine majandamine on toetuse saaja probleem.
"Kuuetasandiristmikega" on seda juba näha olnud - kuigi avariisid on vähem, kasvavad ülalpidamiskulud jällegi hüppeliselt.
Näiteks meil on mitmetasandilise ristmikuga harilikult üks teelõik silla all augus, kust tuleb vihmavett ära pumbata, kuna iga sajuga valguvad sinna korralikud veemassid, mis sügavuse tõttu kuskile ise ära ei jookse, sest tunneli põhi on kõige sügavam koht ümbruskonnas. Elektriga. Tee pealt pumplasse ja kogujatorudesse tulevat õlist liiva tuleb pumplast aeg-ajalt eemaldada (vähemalt kord aastas). Selline lahendus on Järvevana tee tunnelis, Loo uuel ristmikul (Iru korstna ligidal) ja näiteks Topi raudteesilla all Laagris.
Rääkimata lõpmatust piirete parandamisest, rohu niitmisest 45 kraadistel nõlvadel, libedatõrjest jne jne jne. Vanakooli samatasandilised ristmikud on enamikust taolistest probleemidest vabad.

Seega on see suuresti meie sisemaise otsustuse küsimus, palju peame peale maksma (maanteede taset tõstes maksame nagunii ja järjest rohkem) ja palju me saame/tahame maksta. EL tõenäoliselt sekkub siis, kui selgub, et rongid ongi tühjad (Kreekas olevat taolisi asju olnud) ja toetust polnud vaja - siis terendab võimalus see tagastada.

Some kirjutas:Siinkohal peab arvestama, et isikliku auto puhul on kulu reisija kohta seda väiksem mitu reisijat autos viibib, elik kahe reisijaga isiklik auto on odavam kui RB ja nelja reisijaga sama kallis kui bussiga minnes.

Mul on küll võib-olla rumal, aga eluline küsimus. Terve Euroopa on taolisi raudteid täis, sõida terviseks. Kuidas seal on see auto odavuse ja lennuki kiiruse probleem lahenenud - samad probleemid peaksid siis ka seal olemas, Deutsche Bahn'i peatsest pankrotist pole nagu kuulda olnud? Või olen mina midagi maha maganud? Kujutan ette, et Saksamaal need raudteed vaevalt vaestele mõeldud EL abirahadest tehti - ikka omamaiselt teenitust.

Kapten Trumm kirjutas:

Loomulikult alternatiivsed teenusepakkujad kisavad. Kummalisel kombel siis ei rääkinud nad tasuvusest, kui Tallinn-Iklasse või Tallinn-Narva maanteedesse mõni 100 miljonit sisse pannakse.

Tallinn-Narva mnt maksad sa oma kütuseaktsiisiga kinni ja hulga raha jääb ülegi, millisest rahast RB kinni makstakse? Lisaks, kahe ja neljarattalistele mõeldud teedeta käib riik kiiresti alla, samas ei suuda me olemasolevat raudteed kasumlikult hoida ja siis arvame et ehitame überkalli ja see hakkab meile tulu tooma?

Olemasolev raudtee pole kasumlik, sest pole kaubavedusid idast. Muid kaubavedusid meil ju pole.
Tasudes küsimust pole, sest Eesti infra tasud pidid piirkonnas ühed kallimad olema. Olen nii aru saanud. Seega küsimus on vaid ja ainult kogustes.
Reisijaveole makstakse peale ja teedevõrgu arenedes ning autode kättesaadavuse paranedes (väiksem rahaline lävi, väiksemad ülalpidamiskulud) muutub ise autoga sõitmine atraktiivsemaks.
Kui kaubavedu raudteel on kahanenud veerandini sellest, mis seal kunagi (enne venelaste transiidiga konksutamist) oli, siis väike ime, et ei tasu ära.
Siiski ma arvan, et selle idatransiidi pärast vene vasalliks pole Eestil pointi hakata.

Tallinn-Narva mnt maksad sa oma kütuseaktsiisiga kinni

Kütuseaktsiisiga oleks meie teede ehitus ehk viiendik sellest, mis täna ehitatakse/ehitatud on.
Pole meil ju ühtegi suuremat tee-ehituse projekti, mis poleks EL infra rahadega tehtud.
See tähendaks ka nende ägedate Tallinn-Viitna 110 kmh lõikude ärajäämist.

Kui natuke rohelist mõtlemist evida, siis jääb mulle muidugi segaseks valglinnaliku ja autostunud eluviisi säästlikkus.
No kulutada 1-2 inimese (keskmiselt autos rohkem pole) vedamiseks 100 km kaugusele 6 liitrit kütust (umbes selline võiks keskmine maanteekulu olla) on rongi või bussiga võrreldes ikka armutu raiskamine. Näiteks bussiga võrreldes on sõiduauto kulu 1 inimese liigutamiseks kütuses poole suurem. Bussis kulub 1 inimese 100 km kaugusele liigutamiseks jämedalt 1 liiter mootoritkütust, autos see alla 2 eriti ei tule.

Kütuseaktsiis on teehoiust lahutatud. Aktsiisi maksame me tunduvalt rohkem, kui teede ehitamiseks kulutatakse. Ka koos EL-i toetustega.

Kapten Trumm kirjutas:Kütuseaktsiisiga oleks meie teede ehitus ehk viiendik sellest, mis täna ehitatakse/ehitatud on.

See on juba mitmes kord, kui sama asja osas eksid.
Ülevaatlikult: http://meieraha.ee/view/10
2016
"Kust raha tuleb" -> "Aktsiisid" -> "Kütuseaktsiis"=489,5MEUR
"Kuhu raha kulub" -> "Majandus" -> "Maanteeameti investeeringud"= 147,7MEUR+ "Kohalike teede hoid"=29,71MEUR

Kapten Trumm kirjutas:Olemasolev raudtee pole kasumlik, sest pole kaubavedusid idast. Muid kaubavedusid meil ju pole.
Tasudes küsimust pole, sest Eesti infra tasud pidid piirkonnas ühed kallimad olema. Olen nii aru saanud. Seega küsimus on vaid ja ainult kogustes.
Reisijaveole makstakse peale ja teedevõrgu arenedes ning autode kättesaadavuse paranedes (väiksem rahaline lävi, väiksemad ülalpidamiskulud) muutub ise autoga sõitmine atraktiivsemaks.
Kui kaubavedu raudteel on kahanenud veerandini sellest, mis seal kunagi (enne venelaste transiidiga konksutamist) oli, siis väike ime, et ei tasu ära.
Siiski ma arvan, et selle idatransiidi pärast vene vasalliks pole Eestil pointi hakata.

Reisijateveole makstakse jah peale sest mitte igal ühel pole võimalik omale autot soetada. Ja see toimub riigi siseselt, minu teada Lätt sõitvale bussile ikka riik omalt poolt raha anna, lennukitega proovis, läks kohe ebaseaduslikuks riigiabiks... Ja riigisisene reisijatevedu on oluline ja toimibki üle riigi, miks peaks Tallinn-Pärnu liini eraldi esile tõstma? Seda enam et aeg mis kulub tulevasest RB terminalist Pärnu kesklinna jõudmiseks nullib ära ajavõidu mille saaks võrreldes liinibussiga...

Tallinn-Narva mnt maksad sa oma kütuseaktsiisiga kinni

Kütuseaktsiisiga oleks meie teede ehitus ehk viiendik sellest, mis täna ehitatakse/ehitatud on.
Pole meil ju ühtegi suuremat tee-ehituse projekti, mis poleks EL infra rahadega tehtud.
See tähendaks ka nende ägedate Tallinn-Viitna 110 kmh lõikude ärajäämist.

Jällegi vale arusaam. Ma ei viitsi ise googeldada enam aga võta lahti riigieelarve ja siis Maanteeameti oma ja vaata kui palju laekus kütuseaktsiisist ja palju ametile (koos eurorahadega) anti....

Kui natuke rohelist mõtlemist evida, siis jääb mulle muidugi segaseks valglinnaliku ja autostunud eluviisi säästlikkus.
No kulutada 1-2 inimese (keskmiselt autos rohkem pole) vedamiseks 100 km kaugusele 6 liitrit kütust (umbes selline võiks keskmine maanteekulu olla) on rongi või bussiga võrreldes ikka armutu raiskamine. Näiteks bussiga võrreldes on sõiduauto kulu 1 inimese liigutamiseks kütuses poole suurem. Bussis kulub 1 inimese 100 km kaugusele liigutamiseks jämedalt 1 liiter mootoritkütust, autos see alla 2 eriti ei tule.

Jah iseenesest on siinkohal sul õigus - kütusekulu peaks tulema tõesti väiksem, ometi on lood nii et kui ma (elukoht umbes Kloogaranna, Paldiski mnt ääres) tahaks rongiga linna minna, siis üksi ja mitte miski pisikese autoga minnes kütusekulu 2.50 kanti, rongijaam 3 km ja pilet linna 2.10. kahekesi minnes oleks juba selges plussis, ja ega harva käiva liinibussiga ka olukord parem pole. Sellises olukorras hakkad rohelist eluviisi natuke teistpidi vaatama, ootad ja loodad et vald teeks valmis korraliku kergliiklustee Keilasse (aga tehti Laulasmaale) ja mõtled vaikselt Tesla ostmisest.

ps
Et asi väga offtopicuks ei läheks siis ega mul pole usku sõjaajal RB trassil toimuvasse kiiresse militaartransporti, olukorras kus ilmselt Daugava, Koiva, Salatsi ja Pärnu jõe sillad kauglöökidega hävitatakse.

Kapten Trumm kirjutas: Kütuseaktsiisiga oleks meie teede ehitus ehk viiendik sellest, mis täna ehitatakse/ehitatud on.
Pole meil ju ühtegi suuremat tee-ehituse projekti, mis poleks EL infra rahadega tehtud.
See tähendaks ka nende ägedate Tallinn-Viitna 110 kmh lõikude ärajäämist.

Mõttes nagu?

Kütuseaktsiisi laekus 556 miljonit, raskesõidukimaksu 5,3 miljonit, kui palju käibemaksu kütuse pealt ei teagi aga mitte vähem kui 150 miljonit.

Kulud aastal 2016:
"Ministeerium teatas, et teede ehitusse ja rekonstrueerimisse ning hooldesse suunatakse 307 miljonit eurot, mida on üle 21 miljoni võrra rohkem kui mullu. Sealhulgas pööratakse suuremat rõhku ka kohalike teede kvaliteedi hoidmisele ja tõstmisele, milleks on arvestatud 28 miljonit eurot ja lisanduvad välisvahendid."

Ehk siis pool laekunud kütuseaktsiisist läheb riigieelarve aukude lappimiseks ja rääkimine kuidas autojuhid kasutavad "tasuta" infrat on mõnitamine.
Järgmine kord kui hakkad võrdlema reisija toimetamist autoga Tartusse vs Elroni rongiga, võta arvesse et riik maksab Elronile iga sõidu eest kõvasti peale. Autosõitjana vastupidi - iga kulutatud liitri kütuse pealt maksad vähemalt 70 senti riigieelarvesse.

"Elroni teenis 2016. aasta 11 kuuga piletitulu 11,13 miljonit eurot, 2,7% rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Piletitulu kattis kõikidest kuludest 2013. aastal 24% ning on 2016. aastaks kasvanud 32%le; riigi toetus reisija ning läbitud kilomeetri kohta on kolme aastaga vähenenud 20%."

Ehk siis - kui ostad Elroni rongis €5 maksva pileti, maksab riik veel €10 peale. Linnadevaheline bussitransport on selles osas läbipaistvam, puhtalt äri.

Mehed, mis te vaidlete.
Kehtiva teehoiukava järgi on kütuseaktsiisi ca 300 miljonit aastas, mis läheb teedele.
Sellest ca 30 miljonit hammustavad ära kohalike omavalitsuste väiksemad teed (kuid on ka suuremaid).
Järgi jääb 270 miljonit.
Sellest läheb remondile ja hooldusele 170 miljonit. Järgi jääb ca 100.
Sellest 100-st läheb 25 miljonit ameti ülalpidamiseks ja järgi jääb 75 miljonit ehitamiseks.
EL vahendeid on igal aasta peale olnud jämedalt 25-35 miljonit.
Kui vaadata maanteeameti kodukalt (Teed) alt projekte, siis praktiliselt eranditult on kõik suuremad teearendusprojektid olnud EL osalusega.
Selle "ehitamise" 75 miljonit võtaks muidu ära 4-5 suuremat arendusprojekti ja kruusateede asfalteerimine võib nt jalga puhata.

Ehk siis - kui ostad Elroni rongis €5 maksva pileti, maksab riik veel €10 peale. Linnadevaheline bussitransport on selles osas läbipaistvam, puhtalt äri.

Elroni rong ei ole päriselt sama, mis linnadevaheline puhas äri.
Vaata nt Tallinn-Paldiski rongi peatusi. Seepärast sinna makstaksegi peale, mitte bussidega konkureerimiseks.

Loe veel üks kord: "Kütuseaktsiisi laekus 556 miljonit, raskesõidukimaksu 5,3 miljonit, kui palju käibemaksu kütuse pealt ei teagi aga mitte vähem kui 150 miljonit."
Tegu on 2017a riigeelarvega.