10. leht 138-st

Re: Ukraina pinnal toimuva taustast

Postitatud: 02 Sept, 2014 22:58
Postitas kirsa710
.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 03 Sept, 2014 9:52
Postitas pagan
Selline kõlakas, et .. ei tea kui tõsiselt võetav sisu sel on, aga ..
Piiriäärsetes tsoonides on mobiillevil segajad peal. Päevaks võeti segajad maha ja kui keegi kuskil helistas, siis otsiti üles.
Eesmärk oli leida haavatuid Ukraina sõdureid keda peidavad kohalikud.
Mobiilisignaali avastamiseks kasutatakse kompleksi Varan GSM.

Pilt

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 03 Sept, 2014 11:34
Postitas kaur3
Õppematerjalina võib näidata, et üks lahingugrupp näeb välja selline. Juurde võib õppuritelt küsida, et mida teeksid sellise vaatepildiga Sina?

http://ukraineatwar.blogspot.be/2014/09 ... -into.html

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 03 Sept, 2014 14:21
Postitas Kapten Trumm
Lased oma pataljonis olemasolevad TT raketid välja, võibolla põrutad vähe Rootsi TT kahurist kah, 122 masinast hävitad näiteks 7 ja vigastad 3.
Ülejäänud kamp vurab edasi.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 03 Sept, 2014 15:34
Postitas soesilm
Õppematerjalina võib näidata, et üks lahingugrupp näeb välja selline. Juurde võib õppuritelt küsida, et mida teeksid sellise vaatepildiga Sina?
:shock: ... nagu ütles operaator: Ei saa olla sellist asja!
Aga kui nüüd rahuneda siis:
Suurtükke nägin vähe ja nende laskemoona masinad olid ilusti koos. Kütuse masinad olid ka koos. Ja ma ei pea siin silmas nende hetkel olevaid vahesid.
Soovitan kõigil "kangelastel" seda videot vaadata ... nii palju tuleb põletada! :dont_know:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 03 Sept, 2014 16:27
Postitas Kapten Trumm
Kõik õige, soesilm.
Eesti mees on tantsulõvi ja läheb vajadusel puunuiaga kütusetünne ründama.
Lihtsalt on ründaja jaoks erineva riskiastmega (kaotustega, hinnasildiga) võimalused.
Ise ma arvan, et me pole nii vaesed, et peaksime "puunuiaga" oma elu kaalule panema.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 03 Sept, 2014 17:26
Postitas TTA
Kapten Trumm kirjutas:Lased oma pataljonis olemasolevad TT raketid välja, võibolla põrutad vähe Rootsi TT kahurist kah, 122 masinast hävitad näiteks 7 ja vigastad 3.
Ülejäänud kamp vurab edasi.

Misasja... mis TT raketid. "DL3 siin AK5, tuleülesanne mõjuvtuli!" hoopis.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 03 Sept, 2014 18:12
Postitas soesilm
TTA - just nimelt. Samuti on see pilt mõtlemiseks kõikidele partisanidele-võitlusgruppidele-sissidele-staybehindidele: oodake oma sihtmärke ja ärge maadelge soomusega. Putkinen teid võtku ja 7.62 teid söögu!

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 04 Sept, 2014 11:04
Postitas Kapten Trumm
Täna saaks staybehind ka soomusega maaadlemisega hakkama, kui ta on RPG asemel varustet NLAW ja Javelin tüüpi riistadega.
Kui on aga selline luksus nagu Spike ER, siis võiks lausa ette võtta juba õhutõrjekompleksid, juhtimispunktid, valikuliselt kolonnist komandöri masinad jne tähtsad asjad.
Nende asjade ära tagumine enne operatsioonialale jõudmist komplitseerib vastase tegevust omajagu. Enne kui taibatakse, mis juhtus (polegi raadio katki) jne.
Nende ümber 8+ km raadiusega julgeolekuala tekitada on väga ressursimahukas, rünnakule ei jäägi enam kedagi kui kõik supikööke kaitsevad.

Ehk siis Tysoniga 10 raundi asemel talle riietusruumis seljatangant raudkangiga pähe.
Misasja... mis TT raketid. "DL3 siin AK5, tuleülesanne mõjuvtuli!" hoopis.
Mitmel % EV territooriumil see võimalus meil oleks? 0,5%, 2%...?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 04 Sept, 2014 11:42
Postitas TTA
Kapten Trumm kirjutas:Täna saaks staybehind ka soomusega maaadlemisega hakkama, kui ta on RPG asemel varustet NLAW ja Javelin tüüpi riistadega.
Kui on aga selline luksus nagu Spike ER, siis võiks lausa ette võtta juba õhutõrjekompleksid, juhtimispunktid, valikuliselt kolonnist komandöri masinad jne tähtsad asjad.
Nende asjade ära tagumine enne operatsioonialale jõudmist komplitseerib vastase tegevust omajagu. Enne kui taibatakse, mis juhtus (polegi raadio katki) jne.
Nende ümber 8+ km raadiusega julgeolekuala tekitada on väga ressursimahukas, rünnakule ei jäägi enam kedagi kui kõik supikööke kaitsevad.

Ehk siis Tysoniga 10 raundi asemel talle riietusruumis seljatangant raudkangiga pähe.
Misasja... mis TT raketid. "DL3 siin AK5, tuleülesanne mõjuvtuli!" hoopis.
Mitmel % EV territooriumil see võimalus meil oleks? 0,5%, 2%...?

Kas sa vihjad sellele et meie suurtükivägi on vaid ühes kohas, näiteks jõhvi all, aga vastase kolonn materialiseerub ootamatult Kuressaares?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 04 Sept, 2014 11:45
Postitas kaur3
soesilm, eks need putkinenid ja 7,62 teevad oma tööd, kuid rääkides Putkinenist ja Soome sissivõitluse arengust, siis mulle on jäänud mulje, et seoses nende uue sõjapidamise viisiga on toimunud mingi ilmselge sõjapidamise viisi muutumine. On jäänud mulje, et väikesed üksused tegutsevad suhteliselt autonoomiselt ning omavad ilmselgelt võimsamat tulejõudu oma käsutuses, kui vana struktuuri järgi. Vt näiteks kasvõi seda:
Uudessa tilanteessa noin taisteluosaston noin pataljoonan vahvuista jalkaväkijoukkoa tukee 18-putkinen kevyt kenttätykistöpatteristo ja 12-putkinen kranaatinheitinkomppania. Edellisen kalustona on 122 mm:n venäläisiä haupitseja ja jälkimmäisen 120 mm:n kotimaisia raskaita kranaatinheittimiä.
http://www.suomensotilas.fi/fi/artikkel ... ima-kasvaa

+ NLAW-ide hulk.

Kas soomlased plaanivad sõda pidada teistsuguse vastasega kui meie? Ei saa salata fakti, et Santahaminast saabunud ohvitserid andsid 1990. aastatel suure panuse Eestis sõjalisse mõtlemisse, samal ajal kui Nõukogude endised polkovnikukud kuskil pilvedes hõljusid. Santahamina ohvitserid tõid siia aga mõtlemist, mis jääb soomlaste tänase reformi eelsesse aega. Kõik Eesti ohvitserid mõtlevad, kõik arenevad ning võiks mõelda edasi neist Putkineni miinidest ja sissist põõsas. Sellele sõjapidamise viisile tehti kõva kriitikat juba Soome enda ohvitseride hulgas 1960-70. aastatel.

Teemas "Võitlusgrupid, sissid jne" on lahatud neid staybehindesid iga nurga alt - struktuurist, väljaõppest, relvadest jne. Pole mõtet kordama hakata.

Samas, kuna me oleme NATO-s ning tänase kohtumise valguses liiguvad asjad sõjalise planeerimise osas veel paremas suunas, siis mil määrel me ise peame siin panustama ja asju välja mõtlema. Taoline https://www.youtube.com/watch?v=RNCP8qvoYtU sihtmärk peaks olema ju paari Tomahawki kobarmoona versiooni sihtmärk. Kas on üldse mõtet miine panna ja Ak4 kulutada? Jääks järele ainult tuletellimise harjutamine? Või tellitakse tuli ka kuskilt staabist JSTARS-i järgi? Mis on kaitseväelase elu mõte :)

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 04 Sept, 2014 11:52
Postitas Kapten Trumm
Panen siia selle 90ndate seisu kah:
Pilt

Suurtükivägi oli siis rügement, mis koosnes kahest 12-relvalisest pataljonist, üks 122 mm (D-30) ja teine 152/155 mm.
Selle loogika järgi oli vanasti 24 suurtükirelva 4 motoriseeritud jalaväepataljoni peale.
Nüüd tuleb 12 relva ühe pataljoni peale. 120 mm MPd ma ei oska kommenteerida (ei tea, palju neid pataljonis oli varem).
Arvan, et see pole nii palju muutunud.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 04 Sept, 2014 11:52
Postitas tommy
kaur3 kirjutas:soesilm, eks need putkinenid ja 7,62 teevad oma tööd, kuid rääkides Putkinenist ja Soome sissivõitluse arengust, siis mulle on jäänud mulje, et seoses nende uue sõjapidamise viisiga on toimunud mingi ilmselge sõjapidamise viisi muutumine. On jäänud mulje, et väikesed üksused tegutsevad suhteliselt autonoomiselt ning omavad ilmselgelt võimsamat tulejõudu oma käsutuses, kui vana struktuuri järgi. Vt näiteks kasvõi seda:
Uudessa tilanteessa noin taisteluosaston noin pataljoonan vahvuista jalkaväkijoukkoa tukee 18-putkinen kevyt kenttätykistöpatteristo ja 12-putkinen kranaatinheitinkomppania. Edellisen kalustona on 122 mm:n venäläisiä haupitseja ja jälkimmäisen 120 mm:n kotimaisia raskaita kranaatinheittimiä.

Kas pataljoni lahingugrupi liigitame me samuti siis väikeste üksuste alla..??
Õppematerjalina võib näidata, et üks lahingugrupp näeb välja selline. Juurde võib õppuritelt küsida, et mida teeksid sellise vaatepildiga Sina?
Pzh 2000 tulerühm......

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 04 Sept, 2014 11:57
Postitas Kapten Trumm
Kas pataljoni lahingugrupi liigitame me samuti siis väikeste üksuste alla..??
Nii palju võiks siiski üldistamisoskust olla, et sõjavägedes on olnud läbiv joon põhiüksuse koosseisu langus ja tulejõu+iseseisvuse kasvatamine.
See kehtib nii üleminekul seniselt diviisi-rügemendi/polgu süsteemilt diviisi-brigaadi süsteemile kui ka soomlaste näitel brigaadi süsteemilt üleminekul pataljoni LG süsteemile.
Üks saadud kasu on nn VOOT tsükli kiirendamine ja sellega võime tegutseda vastasest kiiremini.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 04 Sept, 2014 12:15
Postitas kaur3
tommy, pataljon on ikka suur. Näe, libisesin. Ei tunne isegi selliseid asju. Kas see muudab postituse sisu oluliselt ..?? ...??!??! ...