UKRAINA sõjatööstusest

[maanus]

Peale test lendu maandus eterniitkatusesse ja tundus suht ühes tükis olema. Väga habras konstruktsioon seega olla ei saa.

[Kilo Tango]

...

Arendavad, loodetavasti edukad testid ja hakkab tootmine ka

...

"Oleme reaktiivjõul edukalt katsetanud väga võimsaid linde," ütles arendusmeeskonda kuuluv Max Glushak.
https://x.com/NOELreports/status/174767 ... 83934?s=20
...


...

Huvitav, et ühelgi pildil ei paista pöördetüüre. Kiil on, aga pöördetüüre ei ole näha.
Kere paistab olevat ehitatud kusagil mahutitehases - süsinikkiud on vastava robotiga peale keritud. Või siis lõigatud vastava läbimõõduga valmistorust (ehkki torud on enamasti diagonaalkangast). Esiots on siis ilmselt lõhkepea, mis naljakal kombel käib klambritega külge.

[Walter2]

Esiots on siis ilmselt lõhkepea, mis naljakal kombel käib klambritega külge.

Lõhkepea võiks hetk enne tabamust vallandatav olla - jõuab droon ehk eralduda ja tervena tagasi tulla kui kütust jätkub.

[hjl85]

Samas lõimes on video ka katsetusest. manööverad kenasti

[pwn13]

Peale test lendu maandus eterniitkatusesse ja tundus suht ühes tükis olema. Väga habras konstruktsioon seega olla ei saa.

seda mõtled? viewtopic.php?p=821493#p821493
need paistavad erinevad masinad olema.

[Kirs]

need paistavad erinevad masinad olema.

Mitte ei paista vaid ka ongi. https://www.thedrive.com/the-war-zone/u ... attlefield

[Väino]

... Huvitav, et ühelgi pildil ei paista pöördetüüre. Kiil on, aga pöördetüüre ei ole näha...

Mudellennuk näiteks saab vabalt ilma pöördetüürita hakkama - kallutab ja "võtab kõrgust". Ehk siis vajalikud on ainult kõrgustüür ja kallutustüürid.

[kalvis]

Vaatasin I MS mürskude tootmist ja palju häirivat jäi silma. Lähtekoht sama Inglismaal oli enne oma arust lattu varutud piisavalt (29 miljonit mürsku) aga kui sõda lahti läks siis selgus - see oli kõigest vaid 4 lahingu jagu moona). Suurem tehas oli võimeline tootma vaid miljon mürsku aastas.
Kas pole tuttav?
Mida tehti? Varasem seisnes - töölised olid kõrgspetsialiseeritud - mürsu tootmine on ikkagi üsna keeruline, käsitöö ja üks spetsialistil oli vähemalt 50 keerulist operatsiooni. Toodi 50 suvalist naist igaüks pidi õppima vaid ühe operatsiooni. Spets õpeetaski 50 naist välja ja nüüd kasvatati 50 korda tootmist. Nüüd suutis tehas toota 25 miljonit mürsku aastas. Seda kõike tehti oluliselt tehase masinaparki mitte uuendades (laiendati küll - peamiselt laudadega)
Kordan varasemat - mürsutootmist Euroopas saaks tahtmise korral kasvatada piisavalt. Täiesti piisav oleks esmajärgus 3 vahetust. JAH, olen kuulnud - Saksa-Prantsuse ametiühingud on praegu sellele tugevalt vastu. Ka selle tehase näitel juhtus sama - ametiühing oli eriti räigelt vasta - lubamatu on lubada 50 madalalt haritud naistel teha meeste tööd - kuid kõige rohkem häisris kõrgharitud ja hea palgaga spetsialisti asendamine madalapalgalistega. Aga minister käis ja tegi ametiühingu madalamaks kui muru ja asi toimis.
Niipalju on vahet - tollal oli mürskude numbrites rohkem ülekaalus väiksema diameetriga (toodeti ka 155 mm), et numbrid võiks praeguse jaoks jagada kolmega. Aga ikkagi - üks tehas suudeti panna tootma 25 miljonit mürsku aastas! Me räägime miljonist mürsust aastas?

Ja veel - ise näeksin just Ukraina söjatööstuse tootmisvõimekuse arendamist Ukrainas. Kui me ei taha või ei suuda ise toota, tarnime mürskude asemel tootmismasinad. On turvalisemaid tootmispiirkondi küll ja saab teha sama mis inglased tegid - nad hajutasid tootmist. Ühes kohas toodeti trotüüli, teises kesti, kolmandas pandi kokku. Ukrainlastel ei tohiks "odava" ja vähenõudliku tööjõu leidmisega probleeme olla, veel vähem mingeid ametiühinguid.

See rakettdroon on seksikas aga millegipärast sisetunne ütleb - juhtub nagu alati - tootmiseni ei jõuta...

[Kapten Trumm]

Mürskude küsimuse vastus on ka selles, kuipalju UKR ise neid toodab.
Ukrainas tootmine on muidugi probleemne, sest kogu territoorium on VF tuleulatuses ja sellist sihtmärki ei jätaks venelased ründamata.
Samas kui olla leidlik ja paigutada see kuskile 500 m sügavusele soolakaevandusse või Kiievi metroo tunnelitesse, on see vatnike tavarelvade ulatusest selgelt väljaspool.

Mulle isiklikult paistab see natuke õpitud abitusena, sest vähemalt netist otsides ei leia ka erilisi viiteid, et UKR whatsoever kujul oma riigis arvestatavalt suurtükimoona üldse valmistaks - tegemist on ikkagi arenenud sõjatööstusega riigiga, mitte meietaolisega. On vaid uudiseid, kuidas kutsutakse USA firmasid Ukrainas tootma, seejuures toodangut enne paari aastat ei tuleks.

https://www.reuters.com/world/europe/uk ... 023-12-07/
Antud uudis on 3 kuu vanune. Sõda käib 2 aastat ja üks kuu.
Taoline strateegiline viga võib kalliks maksma minna.

[Kapten Trumm]

Mitte-unitaarse suurtükimoona kõige keerukam ja vaevalisemalt toodetav osa on mürsk ise ehk metallist bolvanka, trotüüli täis valatud. Neid saab mingi hetkeni ka roostest puhastada ja üle värvida (soomlased DDR-ist saaduga nii tegid - polnud kõige paremas seisukorras). Lasukomplekti kuuluvad veel sütik (mis on tegelikult pisiasi ja lihtsamalt toodetav) ning viskelaeng (hulk püssirohtu riidest/plastist kestas). Kahte viimast on soovitav ikka uuena osta või lasta toota, meie suurtükimehed lasid ju neid soomlaste ülevärvitud 40a vanu mürske küll ja edukalt? Kui aga viskelaeng või sütik on hapud, võib tulla jama (kuni mürsu lõhkemiseni rauas).

Päris huvitav oleks teada, palju seda 122 moona on Soomes veel ladudes (relvi on neil 470), Soome on sel teemal kuidagi vakka. Irooniliselt, see oleks suurim ühekordne suurtükirelvastuse tarne, mida Euroopa riigid suudaks täna anda. Kuid selle praktiline väärtust sõltub suuresti laskemoona kogusest, mis kaasa anda oleks.

[mart2]

Mürskude küsimuse vastus on ka selles, kuipalju UKR ise neid toodab.
Ukrainas tootmine on muidugi probleemne, sest kogu territoorium on VF tuleulatuses ja sellist sihtmärki ei jätaks venelased ründamata.
...
Mulle isiklikult paistab see natuke õpitud abitusena, sest vähemalt netist otsides ei leia ka erilisi viiteid, et UKR whatsoever kujul oma riigis arvestatavalt suurtükimoona üldse valmistaks - tegemist on ikkagi arenenud sõjatööstusega riigiga,..

Siin on mitu "aga"-
- Ukraina sõjatööstus oli osa NLiidu omast, peamise suunitlusega kõrgema tehnoloogia tootmisele - lennundus, laevad, raketid. Kuni 2014 aastani tegeleti ekspordi nime all NLiidu varude moderniseerimise ning müügiga;
- Nliidu sõjatööstus oli killustatud üle riigi ning enamus moonatootmisest asus väljaspool Ukraina territooriumi;
- Ukrainas oli kaks sellist ettevõtet, mis asusid Luhanskis (laskemoon) ja Donetskis (lõhkeained). Mõlemad, koos tehnika ja inimestega, alates 2014.a. sisuliselt Venemaa kontrolli all.
- 2014 - 2022 üritati korduvalt alustada oma moona tootmisega, kui suurim probleem ei olnud mitte "raudvara", vaid mürskude ja viskelaengute "täite" saamine (sama on osaliselt häirinud ka Euroopa ja USA sõjatööstuse laskemoona kiirendatud tootmist). Palju kiidetud TT-rakettide lõhkeaine vajadus on oluliselt väiksemkui srt moonal...
PS. Kes juhtkonnast üleval- ja allpool aitasid kaasa, aktiivselt või passivselt, olemasolnud ladude saboteerimisele, on veel iseküsimus!

PS.PS. Tuli meelde varemalt loetust.

[eeru]

Ukrainas oli kaks sellist ettevõtet, mis asusid Luhanskis (laskemoon) ja Donetskis (lõhkeained). Mõlemad, koos tehnika ja inimestega, alates 2014.a. sisuliselt Venemaa kontrolli all.

Ukrainlased rüüstasid (erastasid) Луганский патронный завод juba 1998.a. 1892-1998.a
Kogu sisseseade müüdi välismaale lihtsalt vanametalliks.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B%D1 ... 0%BE%D0%B4
https://www.youtube.com/watch?v=Ja3VJaeDLJM

[eeru]

Ma otsisin 2008.a oma kollektsiooni Луганский патронный завод toodetud näidist. See oli masendav. Kuidas endised töötajad kirjeldasid pluss 100 aastat töötanud padrunitehase kurba lõppu 1998.a

[mart2]

Ukrainas oli kaks sellist ettevõtet, mis asusid Luhanskis (laskemoon) ja Donetskis (lõhkeained). Mõlemad, koos tehnika ja inimestega, alates 2014.a. sisuliselt Venemaa kontrolli all.

Ukrainlased rüüstasid (erastasid) Луганский патронный завод juba 1998.a. 1892-1998.a
Kogu sisseseade müüdi välismaale lihtsalt vanametalliks.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B%D1 ... 0%BE%D0%B4
https://www.youtube.com/watch?v=Ja3VJaeDLJM

akf võtab rahulikult lugeda - see millest tema kirjutab oli ГП «Производственное объединение „Луганский станкостроительный завод“»
Luganski Padrunitehas (ЧАО «Луганский Патронный Завод») asutati eraettevõttena ja eelmise järglasena peale erastamist 2002.a.
2014.a. LNR selle "natsionaliseeris" ja praegu kontrollib Venemaa.

Info täitsa tema enda antud wiki-lingil!

[kalvis]

Ei tea aga arvatavasti kõik NSVL järgsed sõjatehased on tänaseks ammu paljaks varastatud - alles on hoone kui sedagi (venemaa lasi nii mõnegi tolleaegse sõjatehase esimese nädalaga sodiks).
Arvestades poliitilist olukorda Poolast kuni Bulgaariani ja USAt siis enam pole mõistlik panustada väljapool Ukrainat tootmist kasvatada. Kõige ohutum oleks ikkagi hajutatud mürsutootmine Ukrainas endas - saaks kasutada odavat tööjõudu, toorainet ja tootmispindu.
suurim probleem on vene raketid. Seega tuleks tehaste asukoht valida kas maa alla või pigem Kiievi ümbrus - kui see on Patriot raketi kaitsealas sees. Kindlasti tsehhid hajutatult - nii raketi pihtasaamise osas kui sisemise õnnetuse korral. Speer kui elus oleks oskaks ideaalseid nõuanndeid anda - Näiteks tema trikk oligi sõjatööstuse maskeerimine metsades mingiteks lautadeks.
Lääs ei peaks ostma mitte mürske vaid koheselt mürsutootmise masinaid. Nad võiksid loodava tehase osanikud olla -st. peale sõda saaks kasumit müües toodangut ja kui juhtub mingi ime siis Venemaa makstavatest reparatsioonidest. Vabalt võiks see olla mitmete riikide konsortsium.